[eberhard]

Muide, GAZ-51 stantside kohta:
- minule tundub et need olid kohe algusest olemas, kuna on olemas suured kahtlused et Studebakerite koostamisega tegelevatel tehastel NLterritooriumil stantsiti pleki kohapeal.

Mina isiklikult seda stantsi puudumise juttu eriti ei usu.

Esiteks, lendliisi autode valmistamist alustati nn üleöö ja põlve otsas - enne sakslaste Moskva alla jõudmist ei olnud ju jänkidelgi selge, kumba poolt sõjas üheselt toetada ja kas üldse toetada. Siis, kui sakslaste edu oli hämmastavalt ülikiire, otsustati venelasi ühel hetkel toetada ning palju ja kohe. Vaevalt et selle ajaga jõuti stantse Venesse vedada ja seal üles seada, pigem pandi need siiski Meerikamaal tööle ja N.Liidu roll piirdus osade autode vastuvõtmisega ja osade kokkumonteerimisega. Ühe stantsi evitamine on ju väga suur töö. Samas koostetsehhiks annab kergelt ümber seadistada iga suurema hoone.

Teiseks - miks pidi valmistatama puukabiine olukorras, kus stants oli olemas? Metallipuudust N.Liidus ei olnud (jutud sellest on jama), sõjatööstuse vajaduseks oli metallurgiatehaseid rajatud küll ja küll ning eriti just sõja ajal! On ju puukabiini valmistamine metallkabiini omast (käsi)töömahukamgi ja kabiin ei pea kaua vastu.

Kui kellelgi on kindlad andmed, et stants oli siiski venelastel Studede ajast olemas, siis võib üheks põhjuseks olla veel suureformaadilise pleki puudumine ehk siis midagi polnud sinna stantsi alla panna. Teada on, et esimesed Pobid (ca kuni 1950) valmistati kokkukeevitatud detailidest, st nii katus, tiib jm osad olid mitmest osast kokku pandud. Stants tahab enda alla aga alati homogeenset plekki, mitmest tükist hiljem kokkukeevitatu sinna ei kõlba. Kui meeriklased sõja ajal tarnisidki suureformaadilist plekki N.Liitu, siis pärast sõda nad seda ometi enam ei teinud - endine liitlane oli nüüd ju vaenlane.

Tegelikult vajaks see teema eraldi uurimist, et päris kindlalt vastata. Usun, et Moskvas on kaks härrasmeest - Šugurov ja Chudakov, kes ehk suudaksid sellele küsimusele vastata. Võibolla saab teavet ka miskitest Venemaal tehtud ajaloouurimustest vms?

Enne sõda tellis NL autotööstus keerukamad stantsosad Ühendriikidest: näiteks ZIS 101 esitiivad, KIM-i kerekomplektid jne. Mul ei ole kirjandusest silma jäänud, et ka peale sõda oleks stantsdetaile kuskilt välismaalt tellitud-järelikult püüti neid teha ise. Sama käib ka stantsimisel kasutatud pleki kohta: seegi oli eriomadustega ja suuremõõtmeliste osade stantsimisele alluv plekk, mida Venes enne sõda vajalikul hulgal ja kvaliteedis teha ei suudetud. Minu teada imporditi stantsplekki NL-i kogu autotööstuse eksisteerimise aja jooksul suuremates ja väiksemates kogustes. Vene stantsitehnoloogia saavutuseks loetakse muide ZIM-i kapotikaant (1950) mis on \"välja löödud\" ühest plekitahvlist ja mis ei vajanud mingeid täiendavaid keevisõmblusi ega tinapahtlit.

Tulles nüüd selle Lätis eksponeeritava puukabiiniga Gaz 51 juurde tagasi, siis algsest \"komplektatsioonist\" on tal vajaka vaid tehaseinstruktsioonide kleebised ja tahvlid: 1948 a tehasemanuaali järgi oli neid tahvlikesi kokku 9! Kusjuures enamik õpetusi-hoiatusi paiknes kabiinis: armatuurlaual, tuuleklaasi kohal puidul, istme külje allosal jne. Kui tekib mahti katsun need sildikeste tekstid tehaseraamatust ära skaneerida.