[Aspelund]

Mul tuleb südamesse kohe uhke tunne, kui näen, kuidas eestlane jonni ajab. Eestlus elab veel!

Aga jätkuvalt: dokumentidega sahkerdamine kasu saamise nimel on ebaeetiline ja ühtlasi ka seadusevastane.

Eesti riigis on piisav hulk seadusega ette nähtud võimalusi, kuidas dokumentide puudumisega probleeme lahendatakse. Minu isiklik kogemus ütleb, et inimeste ja ametnikega tuleb rääkida. Sageli leidub probleemidele täiesti adekvaatseid ja kõikidele reeglitele vastavaid lahendusi. Jonnimine neile lähemale ei vii.

Mis vanasõidukitesse puutub, siis ma ei oska öelda, kes ja kui palju on tegelenud asjadega, mille puhul on vajalik paragraaf 280. Kahtlemata neid on. Kahtlemata on ka neid, kelle puhul on vajalikud hoopis rangemad paragraafid.

Protsentidest: ei ole valemeid, mis ütleks, et niipalju protsentidega kere kasutamine on hea ja teise hulga protsentidega kere kasutamine halb. Näiteks varastatud sõiduki legaliseerimise puhul ei ole sellist protsenti, mis muudaks kerevahetuse protsessi kui sellise heaks.

Oskan dokumentideta sõidukite legaliseerimise osas üldjuhul soovitada selliseid samme:

1. Tehke kindlaks, miks Teie valduses olev sõiduk on dokumentideta.
2. Vajadusel konsulteerige liiklusregistri esindajatega.
3. Nendelt saadud info põhjal valige järgmine käik.

Vahel on lahendus ilmselge, vahel tuleb nähtavasti tõdeda, et head lahendust polegi. Kuidas keegi sellisest olukorrast edasi läheb, on juba igaühe südametunnistuse ja eetika küsimus.

Ning jätkuvalt on meie foorum paigaks, kus sõidukite registreerimisdokumentide müük ei ole lubatud.

Olen valmis jätkuvalt osalema teemat puudutavas asjalikus diskussioonis.

Asp