[Sillu]

Niisiis, püüdsin täna veidi uurida kahe teadaoleva Viljandimaal asuva Paide tehases toodetud teehöövli D-512 Varjupaika saamise võimalusi. Karksi-Nuia kandis asuva isendi osas oli jutt üldjoontes järgmine: höövel on töökorras ja kasutusel, samuti töötab sellel suure staažiga ja väga hoolikas juht ning seega lähiajal höövlit ära anda pole plaanis. Samuti kinnitas asutuse tootmisjuht (väga lahke olemisega härrasmees), et nad on teadlikud nii asjaolust, et tegu on üliharuldase säilinud isendiga, mis lisaks veel Eestis toodetud, kui ka meie huvist isendi vastu ning vanarauaks seda anda kindlasti pole plaanis.

Põhimõtteliselt oleks saadaval Paide tehases 1965. aastal toodetud, Võhma kandis asuv teehöövel D-512, tingimused esialgu küll veidi segased. Omanik küsis algul vanarauahinda (lisades justkui vabandades, et millegist muust ta hinna kujundamisel lähtuda ka lihtsalt ei oska), kuid kuulnud, et masin läheks muuseumisse, möönis, et no selle puhul on ka mõningane hinnaalandus võimalik.
Algselt oli omanikul plaanis demonteerida masinalt mõned vajalikud detailid, ülejäänus aga müüa höövel vanarauaks . Ta lubas aga masinat niikaua komplektsena hoida, kui me asja omavahel läbi arutame ja otsusele jõuame.

Niisiis, mida teha? Põhiküsimus, kas püüda teisena mainitud isendi asja edasi ajada või mitte? Kui suur oleks hind, mida me ise isendi eest maksimaalselt maksma nõustuksime? Arvestades, et höövel kaalub veidi üle 9 tonni, läheks vanarauahinnaga asi vist üle mõistuse kalliks... Kui suur on üldse kaasfoorumlaste huvi sellise tehnika Varjupaika saamise vastu?

Nüüd aga pildid isendist:
Esimesed 4 pilti tegin käesoleva aasta jaanuaris, kui höövel oli juba kasutuselt kõrvaldatud:



2004. aasta suvel aga höövel veel töötas:



Lõpuks pirka pilt. Kõnealuse höövli valmistamise ajal kuulus Paide Teedemasinate Tehas juba Tallinna Ekskavaatoritehase koosseisu:



Muuseumipapaga on talvest saadik sellel teemal juttu olnud ja huvi seda marki isendi vastu olemas.