[valdo]

Huvitav-huvitav, et kõiksuguseid riistapuid ka sealt tehasest aastal '76 välja veeres. Oled sa kindel, et sinu pill '75 üleminekumudel ei võinud olla?

Ise olen pildistanud ka ühte sellist üleminekumudelit...

Nõukaaegses plaanimajanduse (loe: defitsiidimajanduse) tingimustes sündisid igasugused veidrad üleminekumudelid. Eriti aegadel, mil ühe isendi- või detaili põlvkonda üritati asendada teise ja moodsamaga.

Põhjuseks oli tavaliselt asjaolu, et mingi tehas või koostetsehh ei jõudnud/suutnud uuema malli detaili vajalikuks ajaks piisavalt toota, samas kui varasemat detaili oli tavaliselt siiski saada. Ja siis sündisidki koostetsehhis/-tehases ad hoc otsused monteerida teatud partiile tavapärasest teistsugune detail. Seda muidugi juhul, kui seda sai niiviisi probleemideta asendada. Tihtipeale aga sai, sest nõukaaaegsele plaanimajandusele oli omane detailide ja koostude ülim unifitseeritavus üle kõikide tehaste ja mudelite. Kapitalistlikku konkurentsi ju, mis selle kaasajal tavaliselt tapab, tollal ei tuntud...

Selles valguses on vast liigne mainida, et üleminekumudelites mingit loogikat ja üksteisega sarnasust otsida on tavaliselt liigne. Samuti on tulutu neid mudeleid/versioone otsida detailikataloogidest, käsiraamatutest jms, sest sinna nad lihtsalt ei jõudnud - ametlikult polnud neid tihtipeale olemas.

Muidugi, kui mingi "hübriid" hakkas liigtavaliseks muutuma ja nähti, et see jääb plaani-/defitsiidimajanduse tingimustes pikalt liiga liinile, siis mõeldi talle ka tähis/mudel välja. Nii tekkis 1960ndatel nt GAZ-53F ja hiljem GAZ-52 - leiti nimelt, et uudsete V8-mootorite tootmist ei suudeta nii kiiresti arendada kui uute ðassiide/kabiinide tootmist ja jäeti edasi vorpima legendaarse Lipharti ajal Dodge'ilt omandatud R6 mootoreid, kuna seda suudeti piisavas mahus teha...