[smolin]

Juhtusin üle hulga aastate lehitsema ajakirju Tekniikan Maailma aastast 1983. Niisiis väike ekskurss meie igapäevase tehnika 24 aasta tagusesse minevikku. Tollaseid uusi autosid, näiteks Ford Sierra ja Audi 100, näeb tänavatel praegugi ning nendega on ka tänapäeva liikluses täiesti võimalik hakkama saada, kui nad vaid korras on. Sama lugu ka mootorratastega. CD-plaat tegi tollal oma esimesi samme, kuid vinüülplaatidelt ja magnetlindilt suudavad tollased pillid heli väga hästi maha mängida, rääkimata võimenditest ja kõlaritest, mis ka digikandjalt tulevad hääled kenasti kuulajani toovad. Fototehnika on küll viimastel aastatel valdavalt digile üle läinud, kuid häid filme on ikka saada ja neile suudavad tollased peegelkaamerad igati korralikke pilte teha. Arvutiasjandusega on aga hoopis teine lugu. Tollal olid koduarvutite hulgas kõvad tegijad ZX Spectrum ja Commodore 64, töömälu esimesel 16-48 KB, teisel tervelt 64 KB (kilobaiti, mitte megabaiti). Kõvaketast polnud kummalgi, välismäluna kasutati enamasti tavalist makikassetti. Flopidraiv (5,25-tollisele flopile) oli küll saadaval, kuid võis maksta rohkem kui odavat tõugu koduarvuti ise. Arvutitega oli kaasas BASIC-keele translaator ja heal juhul ka paar mängu (sealhulgas enamasti male) ja mingi graafikaprogramm, millega ekraanile jooni ja rõngaid tekitada. Monitorina pruugiti tavalist telekat. Apple II loeti juba poolprofiriistaks. Meenub, et enam-vähem samal ajal hankis Tartu Ülikooli arvutuskeskus kolm Apple-tüüpi personaalarvutit. Hangiti nood veel mingeid kõverteid pidi, sest USA valitsus ei lubanud nõukogudemaale arvutustehnikat müüa. Need arvutid tundusid tollal tõelise tehnikaimena, kuigi kolme peale oli vaid üks originaal(värvi)monitor, ülejäänutele pandi taha tavalised mustvalged vene telekad. Tänapäevasest tavalisest koduarvutist jääb see kõik suisa valgusaastate kaugusele. Muidugi on olemas veelgi kiiremini arenenud tehnikavaldkondi, näiteks mobiiltelefonidest polnud tollastes ajakirjades üldse juttu.