16-10-2021, 18:31 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-10-2021, 18:32 PM ja muutjaks oli mossepower.)
(16-10-2021, 16:14 PM)M.R. Kirjutas: ...Vaadates seda kuidas maailma juhtriigid (sh USA, Hiina) investeerivad praegu sadu miljardeid dollareid rohelise CO2-vaba energiamajanduse saavutamiseks, siis tuleviku rohe(elektri)turul konkurentsi pakkumiseks peame ka Eestis vastavaid suundasid arendama. Siia alla lähevad nii tuul, päike kui ka tuumaenergia ning ka energia salvetamine. Kui me neid suundasid praegu õigel ajal ei arenda, siis tulevikus jäämegi tõenäoliselt üsna kalli hinnaga teiste CO2-vabasse energiamajandusse panustanud riikide käest elektrit sisse ostma.
Igasugustel tuulest/päikesest elektri nühkijatel on täna see konks, et kõik energia tuleb vastavalt seadusega riigil kokku osta.
Sealjuures on Narva jaamadel väljamüük vist 30 millegagi Mw eest rahvas ostab börsilt 160 millegagi Mw eest. Millega ostetakse kokku
päikese/tuuleelektrit ei tea, aga arvata võib, et mitte üleliia kallilt.
Mind näituseks huvitab selle skeemi juures küsimus; Kelle näpud on sealjuures kogu aeg rasvased?
Sinna otsa tulevad veel taastuvenergia toetused ja muu säärane. Võtke toetused ära ja ongi tuulevirblitega ja päikesepatareidega kõik.
Tuleks ka aru saada, et tuulevirblid/päikesepatareid ei ole juhitav energia, teda on siis ja ainult siis kui tuult/päikest on. Ja kui süsiniku jälge vaadata siis on noorem
kaabu väitnud, et mingi meretuulepargi /vist sellesama Liivi lahe/ betooni süsiniku ekvivalendi eest on odavam põlevkivi edasi ahju ajada 100 aasta perspektiivis.
Vahelduvvoolu võrke ei saa käsitleda nagu auto alalisvoolu elektrisüsteemi. Stiilis, et panen kaks akut paralleeli ja ongi pauku kaks korda rohkem.
Vahelduvvoolu võrk on kordades keerulisem.
Selline tõenäosus, et ka nt. aastal 2050 lubataks meil siin Eestis metsa ja põlevkivi energia saamiseks põletada ilma üüratu kallite keskkonna trahvideta on kaduvväike.
Kõrvalepõikena lisaks seda, et CO2-vaba energiamajandus näeb tulevikus ette ka nt. betoonitootmisel tekkiva CO2 kinnipüüdmise ja utiliseerimise nt. sünteetiliste kütuste valmistamiseks. Kas ja kuidas see kõik realiseerub saame muidugi veel näha, aga ülejäänud maailma suundumustele meelega vastuujumine ei tundu ühestki otsast loogiline käik.