19-03-2017, 23:41 PM
Tahaks täna rääkida millestki helgest, reipast. Aga ei saa, peab jälle sissejuhatuse tegema verise alatooniga. Nimelt raskel, et mitte öelda vaimu ja keha vägistaval nõukogude korra kehtimise ajal peeti alati kõikvõimalikke võitluseid. Küll nähtavaid ja küll varjatuid. Nende erinevate liikide, kohtade ja tegijate hulgas oli üks eriline ja eriti kuri loomake, nö teadusele tundmatu liik nagu Potsataja, mida nimetati rahuvõitluseks.
Ütleme siis nii, et lisaks omamaisele terrorile oli kangesti vaja seda 'helge homse nimel' toimuvat inimkapitali hävingut importida naabermaadessse lähedal ja kaugel. Kuidas see tegevus rahu nime alla ära mahtus, jääb muidugi teadmata, a nii see kombeks reziimil oli. Seetsinane mahe sirm lõppematutele maailmavallutusplaanidele ei olnud tundmatu ka meie päikselises Tallinnas.
Ja jõudsimegi korraks mahedamate teemade juurde - lugeja kujutleb hetkeks suvist pealinna, kus lehvivad lipud, mängivad pasunakoorid, üles astuvad kunstimeistrid lähedalt ja kaugelt, süüakse jäätist ja juuakse gaseeritud vett, kodanikud jalutavad ning plaksutavad. Meeleolu on rõõmus, sõbralik, isegi võiks öelda hooti ülev. Ja kui küsime - mis toimub, mis on pannud kodumaa pealinna elanikke tunnetama neid mahedaid marsirütme? Õige vastus - ei keegi muu kui rahu ise! Võitlus rahu eest!
PS . Sestap näebki ka alljärgnevatel 1967a piltidel tõelisi Võitlejaid Rahu Eest seda tegemas Gaz-12 abil ja seda otse Raekoja platsil. Seekord on rahuvõitluse sihiks Läänemeri isiklikult, paraku küll Balti mere nime all. Pildid pärinevat kunagisest V.Salmre kogust.
Ütleme siis nii, et lisaks omamaisele terrorile oli kangesti vaja seda 'helge homse nimel' toimuvat inimkapitali hävingut importida naabermaadessse lähedal ja kaugel. Kuidas see tegevus rahu nime alla ära mahtus, jääb muidugi teadmata, a nii see kombeks reziimil oli. Seetsinane mahe sirm lõppematutele maailmavallutusplaanidele ei olnud tundmatu ka meie päikselises Tallinnas.
Ja jõudsimegi korraks mahedamate teemade juurde - lugeja kujutleb hetkeks suvist pealinna, kus lehvivad lipud, mängivad pasunakoorid, üles astuvad kunstimeistrid lähedalt ja kaugelt, süüakse jäätist ja juuakse gaseeritud vett, kodanikud jalutavad ning plaksutavad. Meeleolu on rõõmus, sõbralik, isegi võiks öelda hooti ülev. Ja kui küsime - mis toimub, mis on pannud kodumaa pealinna elanikke tunnetama neid mahedaid marsirütme? Õige vastus - ei keegi muu kui rahu ise! Võitlus rahu eest!
PS . Sestap näebki ka alljärgnevatel 1967a piltidel tõelisi Võitlejaid Rahu Eest seda tegemas Gaz-12 abil ja seda otse Raekoja platsil. Seekord on rahuvõitluse sihiks Läänemeri isiklikult, paraku küll Balti mere nime all. Pildid pärinevat kunagisest V.Salmre kogust.