19-08-2009, 18:06 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-08-2009, 18:21 PM ja muutjaks oli rnx69.)
Kuna 3 põlvkonna Pontiac Firebird on juba tehasest tulles mitte just kõige jäigema kerega ning ligi 20 aastat maanteede neelamist on seda veelgi vedelamaks muutnud, siis oleks ideid vaja kere tugevdamiseks. Sisu naginad ja probleemid uste sulgumisel, kui auto on ebatasasele pinnale pargitud hakkavad vaikselt tüütuks muutuma.
Enamasti lahendatakse selline mure poolraamide omavahelise ühendamisega paraja karpraua vahele poltimise või keevitamisega. Sattusin aga lugema internetist ühte artiklit, mingi vanade Mustangite ümber ehitamisega tegeleva ettevõtte kodulehel, kus need nn. subframe connector'id maha laideti - pidavat hakkama keret kinnituskohtadest lõhkuma ning muutvat ka kandmiku struktuuri ning kere väändejäikuse suurenemine pidi tänu sellele olema suhteliselt väike.
Selle asemel kasutati varianti, kus kupeekerega autole lisati kabrioleti jaoks mõeldud põhja detaile. Nimelt laiemad sisemised karbid, tugevam poolraame ja karpe omavahel siduv karpstruktuur, täies ulatuses üle kardaanitunneli ulatuv istmete alune põiktala. Tugevdati ka tulemüüri kohati plekki peale keevitades.
Ka endale kõlab selline plaan natuke efektiivsemana, lisaks oleks positiivne ka niigi madala kliirensi kõrguse säilimine, millest poolraamide ühendused muidu veel sentimeetri-paar napsaksid. Plaan oleks siis lisada karbile sisse poole lisakarp (originaal tundus olevat vaheleheta), ruumi selleks jätkub, keevitada eest küljekarpe poolraamiga ühendavatele karpidele lisatugevdused, lisada tagaistme alla samasugused karbid (originaalis ei seo tagumist poolraami küljekarbiga miski), kui õnnestub, siis jaotaks väikese ruumilise abiraamiga ka esivedrustuse kanduritelt tulevad jõud otse karpidele ning A-piilaritele (nn fender brace). Lisaks seoks ristisuunas esivedrustuse alt ja ülevalt bolt-on tüüpi risttaladega.
Ehk on keegi sellise teemaga natuke rohkem kokku puutunud ning oskab natuke teemat kommenteerida või mõningaid soovitusi jagada. Kuna auto põhjas on vaja paar väikest roosteauku ära lappida, siis oleks paras aeg ka keretugevdused ühele poole külge keevitada.
Enamasti lahendatakse selline mure poolraamide omavahelise ühendamisega paraja karpraua vahele poltimise või keevitamisega. Sattusin aga lugema internetist ühte artiklit, mingi vanade Mustangite ümber ehitamisega tegeleva ettevõtte kodulehel, kus need nn. subframe connector'id maha laideti - pidavat hakkama keret kinnituskohtadest lõhkuma ning muutvat ka kandmiku struktuuri ning kere väändejäikuse suurenemine pidi tänu sellele olema suhteliselt väike.
Selle asemel kasutati varianti, kus kupeekerega autole lisati kabrioleti jaoks mõeldud põhja detaile. Nimelt laiemad sisemised karbid, tugevam poolraame ja karpe omavahel siduv karpstruktuur, täies ulatuses üle kardaanitunneli ulatuv istmete alune põiktala. Tugevdati ka tulemüüri kohati plekki peale keevitades.
Ka endale kõlab selline plaan natuke efektiivsemana, lisaks oleks positiivne ka niigi madala kliirensi kõrguse säilimine, millest poolraamide ühendused muidu veel sentimeetri-paar napsaksid. Plaan oleks siis lisada karbile sisse poole lisakarp (originaal tundus olevat vaheleheta), ruumi selleks jätkub, keevitada eest küljekarpe poolraamiga ühendavatele karpidele lisatugevdused, lisada tagaistme alla samasugused karbid (originaalis ei seo tagumist poolraami küljekarbiga miski), kui õnnestub, siis jaotaks väikese ruumilise abiraamiga ka esivedrustuse kanduritelt tulevad jõud otse karpidele ning A-piilaritele (nn fender brace). Lisaks seoks ristisuunas esivedrustuse alt ja ülevalt bolt-on tüüpi risttaladega.
Ehk on keegi sellise teemaga natuke rohkem kokku puutunud ning oskab natuke teemat kommenteerida või mõningaid soovitusi jagada. Kuna auto põhjas on vaja paar väikest roosteauku ära lappida, siis oleks paras aeg ka keretugevdused ühele poole külge keevitada.