23-01-2014, 21:19 PM
CK-4 rehvide projekt T-25 alla sai valmis.
Selline näeb siis lõpptulemus välja, kui kasutada CK originaalkilpe. Vaja kilp pooleks lõigata, üks osa teisipidi pöörata ja siis uuesti kokku keevitada. Pluss siis originaal rattapoltide augud täis keevitada ja õiged uued augud teha. Samuti tuleb keskava suuremaks treida.
Pelgasin kõige rohkem, et kas kuus uut auku saavad ikka täpselt õigete kohtade peale. Originaalkilbilt märkimine on ka nii ja naa.
Tegelikult on asi väga lihtne 6 augu puhul. Vaja ainult mõõta raadius poldiava keskpaigani. Järgmiseks treipingiga laseb joone. Ja siis sirkliga mööda seda joont kõndides raadiuse mõõdu järgi jaguneb asi ilusti kuueks. Ja saidki täpsed rattapoldi augud.
Ventiilide kaitseks said sellised torud ka tehtud, mis poltidega kinnituvad kilbi külge. Keevitamine langes ära, kuna rehve ma maha ei võtnud.
T-25 originaalrehv vs CK-4 oma. Teisel pildil siis lõpptulemus.
Kui velje kilp tasapinnaline, siis lõpptulemusena jäi vägagi optimaalne rehvi istumine traktori all. Seda just selles mõttes, et võimalikult väike oleks käiste murdmine.
Poritiiva ja rehvikülje vahel vahet kuskil 30mm.
Velje ääre ja reduktori vahel vahet 10 mm kandis.
Täna sai metsas ka veits proovi tehtud. Mõtlesin isegi väikse video teha, paraku aku külmaga ütles ülesse.
Esimesed proovimised näitavad, et originaalrehvidega võrreldes on haakumine kehvem. Eriti tasapinnalisel laoplatsil. Tekib väga kergesti selline jääkiht tadides ja siis põhimõtteliselt ei liigu isegi sirge maa peal edasi. Muidugi, eks see tüüpiline laia rehvi viga, eriti kui massi ka sellele ei lange.
Ilmselt T-150K "niidirullidega" on asi veel hullem.
Aga töö saab sellegipoolest tehtud ja vähemalt ei pea enam sellele niipalju rõhku pöörama, et kuskil mingi kannuserv originaalrehvi ära ei lõhuks.
Järgmiseks hooajaks tuleks ketid ka teha rehvidele.
Selline näeb siis lõpptulemus välja, kui kasutada CK originaalkilpe. Vaja kilp pooleks lõigata, üks osa teisipidi pöörata ja siis uuesti kokku keevitada. Pluss siis originaal rattapoltide augud täis keevitada ja õiged uued augud teha. Samuti tuleb keskava suuremaks treida.
Pelgasin kõige rohkem, et kas kuus uut auku saavad ikka täpselt õigete kohtade peale. Originaalkilbilt märkimine on ka nii ja naa.
Tegelikult on asi väga lihtne 6 augu puhul. Vaja ainult mõõta raadius poldiava keskpaigani. Järgmiseks treipingiga laseb joone. Ja siis sirkliga mööda seda joont kõndides raadiuse mõõdu järgi jaguneb asi ilusti kuueks. Ja saidki täpsed rattapoldi augud.
Ventiilide kaitseks said sellised torud ka tehtud, mis poltidega kinnituvad kilbi külge. Keevitamine langes ära, kuna rehve ma maha ei võtnud.
T-25 originaalrehv vs CK-4 oma. Teisel pildil siis lõpptulemus.
Kui velje kilp tasapinnaline, siis lõpptulemusena jäi vägagi optimaalne rehvi istumine traktori all. Seda just selles mõttes, et võimalikult väike oleks käiste murdmine.
Poritiiva ja rehvikülje vahel vahet kuskil 30mm.
Velje ääre ja reduktori vahel vahet 10 mm kandis.
Täna sai metsas ka veits proovi tehtud. Mõtlesin isegi väikse video teha, paraku aku külmaga ütles ülesse.
Esimesed proovimised näitavad, et originaalrehvidega võrreldes on haakumine kehvem. Eriti tasapinnalisel laoplatsil. Tekib väga kergesti selline jääkiht tadides ja siis põhimõtteliselt ei liigu isegi sirge maa peal edasi. Muidugi, eks see tüüpiline laia rehvi viga, eriti kui massi ka sellele ei lange.
Ilmselt T-150K "niidirullidega" on asi veel hullem.
Aga töö saab sellegipoolest tehtud ja vähemalt ei pea enam sellele niipalju rõhku pöörama, et kuskil mingi kannuserv originaalrehvi ära ei lõhuks.
Järgmiseks hooajaks tuleks ketid ka teha rehvidele.