04-02-2010, 23:17 PM
Tere!
Lugedes mõnede teiste kaasfoorumlaste Gaujade teemasid, tekkis endalgi mõte, või õigemini soov ka enda Gauja projekti tutvustada.
Minu Gauja on valmistatud 1961 aastal. Sääreväristaja sai hangitud eelmise aasta oktoobris ning taastamist alustasin eelmise aasta novembris. Oktoobri ja novemri vahelisel ajal sai temaga ka natukene sõidetud. Sõidu tunne on hoopis midagi erakordset võrreldes juba uuemate võrridega.
Gauja oli alguses üle värvitud mingisuguse rohelise metallikvärviga. Üle oli värvitud kogu raam kui ka kõik tsingiosad, kroomiosad olid jäetud värvimatta. Puhastasin raami sellest rohelisest mõgast ning välja tuli originaalvärv, mis oli tugevasti korrodeerinud. Arvatavasti eelmine omanik ta just sellepärast üle värviski.
Võrril oli algeliselt küljes suhtelist palju originaaljuppe, aga ka mõned valed jupid. Näiteks olid rehvid asendatud juba tänapäevaste jalgrattarehvidega. Samuti oli vahetatud ka summuti. Ülejäänu oli tal algselt originaal veel.
Minus tekkiski soov oma Gauja taastada tehaseseisule see, kui nägin foorumis kaasfoorumlase Valdo Gaujat. Mind lummab Gauja juures just tema stiilne kerekuju ning omapärased küljeplekid. Kui juba jutt küljeplekkide peale läks, siis räägin ka nendest lähemalt. Nimelt sai hangitud üks vahe endale üks parempoolne plekk, millele on peale kirjutatud "gauja". Kuid hetkel olen loobunud selle pleki taastamisest (võib-olla tulevikus, kui vaja läheb), sest sai hangitud üks supervormis olev parempoolne plekk. Praegu tunnen puudust veel vasakpoolsest plekist.
Kui rääkida kroomiosade ja tsinkosade seisukorrast, siis on üldiseks märksõnaks "kehvapoolne". Nimelt on osad kohati nõrgalt, kohati tugevasti korrodeerinud. Tuleval nädalal lähevad tsinkimisse tsingijupid, mis said puhastatud paksust "sodist" ja värvist. Kõige suurem probleem on hetkel kroomiosade poolest. Põhimõtteliselt on olemas kogu kroomiosade kupatus.
Aga probleemiks on taas rooste. Kui mul ei õnnestu hankida kuskilt paremas seisus osasid, siis tuleb vist hakata mõtlema nende kroomkatte taastamisele, mis on kallis töö. Võib-olla õnnestub mul hankida paremaid juppe, kuna praegu on silmapiiril üks doonorgauja, millel omaniku sõnul on korralik kroomkate.
Preguseks tehtud tööd on seotud raamistikuga. Nimelt käisid raamiosad liivapritsis. Seejärel sai raami keevitatud ja vasega joodetud, sest mitmel kohal oli kahjustusi. Seejärel sai raamistik krunditud ning värvitud originaalvärviga (selline salatiroheli või kuidas õelda).
Lisan ka lingi, kust võib taastamisest ja mõningatest juppidest pilte leida. Kommenteerige julgesti. Kui midagi uut toimub projektis, siis kirjutan ka sellest siia!
http://fotoalbum.ee/photos/eugu1/sets/915247/?page=1
Jürgen
Lugedes mõnede teiste kaasfoorumlaste Gaujade teemasid, tekkis endalgi mõte, või õigemini soov ka enda Gauja projekti tutvustada.
Minu Gauja on valmistatud 1961 aastal. Sääreväristaja sai hangitud eelmise aasta oktoobris ning taastamist alustasin eelmise aasta novembris. Oktoobri ja novemri vahelisel ajal sai temaga ka natukene sõidetud. Sõidu tunne on hoopis midagi erakordset võrreldes juba uuemate võrridega.
Gauja oli alguses üle värvitud mingisuguse rohelise metallikvärviga. Üle oli värvitud kogu raam kui ka kõik tsingiosad, kroomiosad olid jäetud värvimatta. Puhastasin raami sellest rohelisest mõgast ning välja tuli originaalvärv, mis oli tugevasti korrodeerinud. Arvatavasti eelmine omanik ta just sellepärast üle värviski.
Võrril oli algeliselt küljes suhtelist palju originaaljuppe, aga ka mõned valed jupid. Näiteks olid rehvid asendatud juba tänapäevaste jalgrattarehvidega. Samuti oli vahetatud ka summuti. Ülejäänu oli tal algselt originaal veel.
Minus tekkiski soov oma Gauja taastada tehaseseisule see, kui nägin foorumis kaasfoorumlase Valdo Gaujat. Mind lummab Gauja juures just tema stiilne kerekuju ning omapärased küljeplekid. Kui juba jutt küljeplekkide peale läks, siis räägin ka nendest lähemalt. Nimelt sai hangitud üks vahe endale üks parempoolne plekk, millele on peale kirjutatud "gauja". Kuid hetkel olen loobunud selle pleki taastamisest (võib-olla tulevikus, kui vaja läheb), sest sai hangitud üks supervormis olev parempoolne plekk. Praegu tunnen puudust veel vasakpoolsest plekist.
Kui rääkida kroomiosade ja tsinkosade seisukorrast, siis on üldiseks märksõnaks "kehvapoolne". Nimelt on osad kohati nõrgalt, kohati tugevasti korrodeerinud. Tuleval nädalal lähevad tsinkimisse tsingijupid, mis said puhastatud paksust "sodist" ja värvist. Kõige suurem probleem on hetkel kroomiosade poolest. Põhimõtteliselt on olemas kogu kroomiosade kupatus.
Aga probleemiks on taas rooste. Kui mul ei õnnestu hankida kuskilt paremas seisus osasid, siis tuleb vist hakata mõtlema nende kroomkatte taastamisele, mis on kallis töö. Võib-olla õnnestub mul hankida paremaid juppe, kuna praegu on silmapiiril üks doonorgauja, millel omaniku sõnul on korralik kroomkate.
Preguseks tehtud tööd on seotud raamistikuga. Nimelt käisid raamiosad liivapritsis. Seejärel sai raami keevitatud ja vasega joodetud, sest mitmel kohal oli kahjustusi. Seejärel sai raamistik krunditud ning värvitud originaalvärviga (selline salatiroheli või kuidas õelda).
Lisan ka lingi, kust võib taastamisest ja mõningatest juppidest pilte leida. Kommenteerige julgesti. Kui midagi uut toimub projektis, siis kirjutan ka sellest siia!
http://fotoalbum.ee/photos/eugu1/sets/915247/?page=1
Jürgen