29-06-2010, 11:30 AM
Klassikaline auto ei tähenda vaid auto vanust. On ka mitte-nõukogude autosid mis on küll vanad, kuid väärtusetud nii rahaliselt kui ka kultuuri-ajalooliselt. Seega ei ole teema vaid mingisugusest vihast vene autode vastu spetsiaalselt, vaid klassikalise auto mõiste üle arutamiseks
Vene autodele lisandub aga lisaks koopiaks olemine. Koopia ei saa olla klassika, vaid on ajalooliselt väärtusetu. Väärtus on originaalil, nullist tehtud asjal, teerajajatel
Vene autod on lisaks kõigele toodetud äärmiselt suurtes kogustes, klassikalised autod üldiselt mitte. Tootmisarvudega kaob ära rariteetsus, ehk klassikalise auto üks tähtis osa. Tavaliselt tekibki klassikaline auto kas vähesel arvul toodetud mudelist või mudel modifikatsioonist millel on piiratud tootmisarv. Kolmas variant on lihtsalt vanus
Paljud klassikalised autod on olnud revolutsioonilised, kas siis mõne tehnilise lahenduse või disaini mõttes. Koopia ei saa seda olla
Paljud klassikalised autod on tuntud oma väga hea tehnilise taseme ning kvaliteetse ehituse poolest, mis oli oma aja kohta võrratu. Vene autod mitte
On arusaadav vene autode nostalgia ning see et Eesti kuulus NL-u. Kuid kas nostalgia on klassika mõõdupuuks? Sellise suhtumisega kaugele ei jõua, kuna võite kindel olla et mõnel esineb ka nostalgiat Ford Sierra suhtes. Siiski Sierrast ei saa kunagi klassikalist autot
Minu arusaama järgi võiks Vene autodes pidada klassika vääriliseks kuni GAZ 12 tootmisarvuni toodetud masinaid (kuigi on tegemist Cadillac 62 koopiaga). Klassikalise auto kriteeriumi täidaksid nad siis peamiselt rariteetsuse kohapealt, ülejäänu oleks juba puhtalt maitse küsimus. Samuti saaks pidada klassikaks kõiki erimudeleid, prototüüpe, ning muid loomkatseid nagu näiteks vankelmootoriga VAZ-id jne
Eriti kummaline tundub pidada klassikaks standartseid VAZ või Moskvits sõidukeid, mis esiteks on koopiad, teiseks on kommunistlikud lohakalt toodetud masstooted, mida on pool maailma täis. Kolmandaks piisavalt uued et isegi mina mäletaksin aega kui mõlemad sellised sõidukid olid ka meie peres olemas. Meeldimisväärset nendes leida ei osanud ei siis ega praegu
Vene autodele lisandub aga lisaks koopiaks olemine. Koopia ei saa olla klassika, vaid on ajalooliselt väärtusetu. Väärtus on originaalil, nullist tehtud asjal, teerajajatel
Vene autod on lisaks kõigele toodetud äärmiselt suurtes kogustes, klassikalised autod üldiselt mitte. Tootmisarvudega kaob ära rariteetsus, ehk klassikalise auto üks tähtis osa. Tavaliselt tekibki klassikaline auto kas vähesel arvul toodetud mudelist või mudel modifikatsioonist millel on piiratud tootmisarv. Kolmas variant on lihtsalt vanus
Paljud klassikalised autod on olnud revolutsioonilised, kas siis mõne tehnilise lahenduse või disaini mõttes. Koopia ei saa seda olla
Paljud klassikalised autod on tuntud oma väga hea tehnilise taseme ning kvaliteetse ehituse poolest, mis oli oma aja kohta võrratu. Vene autod mitte
On arusaadav vene autode nostalgia ning see et Eesti kuulus NL-u. Kuid kas nostalgia on klassika mõõdupuuks? Sellise suhtumisega kaugele ei jõua, kuna võite kindel olla et mõnel esineb ka nostalgiat Ford Sierra suhtes. Siiski Sierrast ei saa kunagi klassikalist autot
Minu arusaama järgi võiks Vene autodes pidada klassika vääriliseks kuni GAZ 12 tootmisarvuni toodetud masinaid (kuigi on tegemist Cadillac 62 koopiaga). Klassikalise auto kriteeriumi täidaksid nad siis peamiselt rariteetsuse kohapealt, ülejäänu oleks juba puhtalt maitse küsimus. Samuti saaks pidada klassikaks kõiki erimudeleid, prototüüpe, ning muid loomkatseid nagu näiteks vankelmootoriga VAZ-id jne
Eriti kummaline tundub pidada klassikaks standartseid VAZ või Moskvits sõidukeid, mis esiteks on koopiad, teiseks on kommunistlikud lohakalt toodetud masstooted, mida on pool maailma täis. Kolmandaks piisavalt uued et isegi mina mäletaksin aega kui mõlemad sellised sõidukid olid ka meie peres olemas. Meeldimisväärset nendes leida ei osanud ei siis ega praegu