18-08-2011, 17:51 PM
@motamees
Dekoratiivkroom (vask+nikkel+kroom) moodustab piisavalt paksu kihi, et sellega ei saa poltide keermeid katta. Keermete puhul kasutatakse nn kõvakroomimist, ehk keermele läheb ainult kroomikiht (0,5 mikronit).
@heits ja talupoeg
1) Soolhape on nt Keemiakaubanduse OÜ-s vabalt saadaval , viimati maksis 5L kanku 33% hapet u 10-15 EUR. Teine variant on kasutada ortofosforhapet, hind samas suurusjärgus. Seebikivi on samuti saadaval lahuse või graanuli kujul, 25L kanku (minimaalne kogus!) 50% seebikivilahust u 25 EUR. Väikseid koguseid saab graanulitena, aga siis peab seda ise vette segama (kuumakindlad klaasnõud vajalikud).
2) Tsinkijad lasevad jupid soolhappevannist läbi peamiselt vana tsingi eemaldamise eesmärgil, rooste eemaldamiseks ei hakka neid seal keegi kaua leotama. Olen ise mitmeid kordi erinevates kohtades tsinkida lasknud (Volta, Vasar, VG) ja roostes asjad on iga kord ka roosteselt tagasi tulnud.
3) Mutrid-seibid olen ise alati tugevale tsinktraadile pannud ja u 10cm läbimõõduga võruks kokku painutanud, toimib. Poldid lahtiselt, aga vahest on mõni väiksem ka ära kadunud.
4) Vasktraadi peale pikitakse vannis tsinkides, traadikoht pole probleem.
5) Rooste eemaldamiseks võib kasutada nt inhibeeritud soolhapet (15% soolhape + lisada 50g tiokarbamiidi iga liitri kohta) või 5% ortofosforhapet (protseduur aeganõudvam). Inhibeeritud soolhape seetõttu, et vähendada happe reageerimist terve metalliga. Jämedam rooste on mõistlik eelnevalt mehaaniliselt (nt harjates) eemaldada. Seejärel kodarad üleni kaetult vastavasse lahusesse. Kui rooste eemaldunud, siis rohke leige veega ära pesta. Inhibeeritud soolhappe puhul tuleb seejärel 5% seebikivilahusega, ortofosforhappe puhul 0,5% seebikivilahusega neutraliseerida. Seejärel rohke kuuma veega ära pesta.
Kumb hape valida, sõltub reaktsioonikiirusest (nt tööstuses seetõttu inh. soolhape) ja edasisest töötlusest. Kui on plaan pinnad hiljem värvida, siis on ortofosforhape parem valik, sest jätab metalli pinnale nakkumist soodustava poorse fosfaadikihi.
Siinkohal on muidugi küsitav, kas kergema rooste puhul, mis on ligipääsetav ja hõlpsasti ka mehaaniliselt eemaldatav, tasub keemiaga jändamine ja enda kondoomiks mässimine ära.
Dekoratiivkroom (vask+nikkel+kroom) moodustab piisavalt paksu kihi, et sellega ei saa poltide keermeid katta. Keermete puhul kasutatakse nn kõvakroomimist, ehk keermele läheb ainult kroomikiht (0,5 mikronit).
@heits ja talupoeg
1) Soolhape on nt Keemiakaubanduse OÜ-s vabalt saadaval , viimati maksis 5L kanku 33% hapet u 10-15 EUR. Teine variant on kasutada ortofosforhapet, hind samas suurusjärgus. Seebikivi on samuti saadaval lahuse või graanuli kujul, 25L kanku (minimaalne kogus!) 50% seebikivilahust u 25 EUR. Väikseid koguseid saab graanulitena, aga siis peab seda ise vette segama (kuumakindlad klaasnõud vajalikud).
2) Tsinkijad lasevad jupid soolhappevannist läbi peamiselt vana tsingi eemaldamise eesmärgil, rooste eemaldamiseks ei hakka neid seal keegi kaua leotama. Olen ise mitmeid kordi erinevates kohtades tsinkida lasknud (Volta, Vasar, VG) ja roostes asjad on iga kord ka roosteselt tagasi tulnud.
3) Mutrid-seibid olen ise alati tugevale tsinktraadile pannud ja u 10cm läbimõõduga võruks kokku painutanud, toimib. Poldid lahtiselt, aga vahest on mõni väiksem ka ära kadunud.
4) Vasktraadi peale pikitakse vannis tsinkides, traadikoht pole probleem.
5) Rooste eemaldamiseks võib kasutada nt inhibeeritud soolhapet (15% soolhape + lisada 50g tiokarbamiidi iga liitri kohta) või 5% ortofosforhapet (protseduur aeganõudvam). Inhibeeritud soolhape seetõttu, et vähendada happe reageerimist terve metalliga. Jämedam rooste on mõistlik eelnevalt mehaaniliselt (nt harjates) eemaldada. Seejärel kodarad üleni kaetult vastavasse lahusesse. Kui rooste eemaldunud, siis rohke leige veega ära pesta. Inhibeeritud soolhappe puhul tuleb seejärel 5% seebikivilahusega, ortofosforhappe puhul 0,5% seebikivilahusega neutraliseerida. Seejärel rohke kuuma veega ära pesta.
Kumb hape valida, sõltub reaktsioonikiirusest (nt tööstuses seetõttu inh. soolhape) ja edasisest töötlusest. Kui on plaan pinnad hiljem värvida, siis on ortofosforhape parem valik, sest jätab metalli pinnale nakkumist soodustava poorse fosfaadikihi.
Siinkohal on muidugi küsitav, kas kergema rooste puhul, mis on ligipääsetav ja hõlpsasti ka mehaaniliselt eemaldatav, tasub keemiaga jändamine ja enda kondoomiks mässimine ära.