13-09-2011, 20:44 PM
Jõudsin siis lõpuks nii kaugele, et otsustasin näidata ka ilmarahvale oma tagasihoidliku ratast.
Ratas ise kuulus ühele mu sugulasele, kes kahjuks küll aastaid paar tagasi manalasse langes. Ostetud oli ta algselt otse poest, kuna ENSV antud isendit sel ajal ei müüdud, siis toodud sai ta Leningradist. Teenis truult pererahvast igapäevase sõiduvanedina, kuni hetkeni, mis õnn saabus õuele autoostuloa näol (läbisõit näitab ca 22 000 km). Peale seda jäi ratas aita seisma kuni eelmise aasta suveni.
Kuna hakkas tekkima igasugu huvilisi stiilis "mis see vana ratas vedeleb siin, anna parem ära", siis pakuti seda mulle, et äkki tahad, viid ära? Muidugi tahtsin ja ära viisin kah. Eriti veel kui olin terve poisipõlve käinud asja kuuri all piilumas ja kaks eelmis generatsiooni meie peres olid sarnast ratast omanud.
Ratta olukord oli täpselt selline nagu piltidel, kui välja arvata tolm ja muu saast, mis väikese pesuga maha oli võimalik saada. Kuna väljast paistis asi korralik, siis võis seda eeldada ka sisemuse kohta. Peale kontaktide ja küünla puhastust käivtuski mootor paarikümne meetrise lükkamise tagajärjel. Egas polnudki muud kui poodi aku järele ning oligi olemas sõitev ratas, olgugi et maantee jaoks veel ebaseaduslik.
Registrisse sai ratas võetud sel suvel ja ühe soojaga ka ülevaatus tehtud.
Ratas on, dokumendid korras, load on - egas polnud muud, kui kiiver pähe ja vaadata, mis loomaga tegemist on.
Seis oli selline, et käis ilusti, sõitis ilusti, kuni hetkeni mil mind peaaegu teele jättis. Siin juures tuleb mainida, et peale aidast välja võtmist oli ainukene tegevus ratta kallal pesu ja uue bensiini lisamine.
Seisma jäämise probleemiks loomulikult umbes kraan ja must paak, mis mõlemad said puhastatud. Edasi tundus kõik ilus olevat, kuni hetkeni, mil tekkis mõte kontrollida õli taset. Õlis probleem ei olnud, kuna õli ei olnud. Probleem algas alles peale õli lisamist ehk siis ei pidanud õli. Läbi oli kickstarteri võlli tihend.
Siin juures on vast paslik mainida, et tehnika valdkonnas olen ma täielik võhik. Jah, olen omanud nooruses erinevaid Riga võrre (siiani mõned veel alles), ehitanud ümber jalgrattaid ja "abistanud" isa autoremondis. Seega, ärge kohe näkku lööge, kui juhtun midagi kohatut või eriti lolli ütlema/küsima.
Mootori kaan sai lahti kakutud. Tihend millegi enamvähem sobiva vastu vahetatud ja uuesti kokku pandud. Kõik tore, vändast mootor käivitub, ratas sõidab, aga kaks käiku on puudu. Eks kui jälle aega saab, vaatab äkki õnnestub ka käigud tagasi saada. Kuidas? Ei tea veel. Aga vähemalt õige tihend on olemas.
Ja selline siis ongi seis praegu minu rattaga, tulevikuplaanidest kunagi hiljem.
Kapp
Ratas ise kuulus ühele mu sugulasele, kes kahjuks küll aastaid paar tagasi manalasse langes. Ostetud oli ta algselt otse poest, kuna ENSV antud isendit sel ajal ei müüdud, siis toodud sai ta Leningradist. Teenis truult pererahvast igapäevase sõiduvanedina, kuni hetkeni, mis õnn saabus õuele autoostuloa näol (läbisõit näitab ca 22 000 km). Peale seda jäi ratas aita seisma kuni eelmise aasta suveni.
Kuna hakkas tekkima igasugu huvilisi stiilis "mis see vana ratas vedeleb siin, anna parem ära", siis pakuti seda mulle, et äkki tahad, viid ära? Muidugi tahtsin ja ära viisin kah. Eriti veel kui olin terve poisipõlve käinud asja kuuri all piilumas ja kaks eelmis generatsiooni meie peres olid sarnast ratast omanud.
Ratta olukord oli täpselt selline nagu piltidel, kui välja arvata tolm ja muu saast, mis väikese pesuga maha oli võimalik saada. Kuna väljast paistis asi korralik, siis võis seda eeldada ka sisemuse kohta. Peale kontaktide ja küünla puhastust käivtuski mootor paarikümne meetrise lükkamise tagajärjel. Egas polnudki muud kui poodi aku järele ning oligi olemas sõitev ratas, olgugi et maantee jaoks veel ebaseaduslik.
Registrisse sai ratas võetud sel suvel ja ühe soojaga ka ülevaatus tehtud.
Ratas on, dokumendid korras, load on - egas polnud muud, kui kiiver pähe ja vaadata, mis loomaga tegemist on.
Seis oli selline, et käis ilusti, sõitis ilusti, kuni hetkeni mil mind peaaegu teele jättis. Siin juures tuleb mainida, et peale aidast välja võtmist oli ainukene tegevus ratta kallal pesu ja uue bensiini lisamine.
Seisma jäämise probleemiks loomulikult umbes kraan ja must paak, mis mõlemad said puhastatud. Edasi tundus kõik ilus olevat, kuni hetkeni, mil tekkis mõte kontrollida õli taset. Õlis probleem ei olnud, kuna õli ei olnud. Probleem algas alles peale õli lisamist ehk siis ei pidanud õli. Läbi oli kickstarteri võlli tihend.
Siin juures on vast paslik mainida, et tehnika valdkonnas olen ma täielik võhik. Jah, olen omanud nooruses erinevaid Riga võrre (siiani mõned veel alles), ehitanud ümber jalgrattaid ja "abistanud" isa autoremondis. Seega, ärge kohe näkku lööge, kui juhtun midagi kohatut või eriti lolli ütlema/küsima.
Mootori kaan sai lahti kakutud. Tihend millegi enamvähem sobiva vastu vahetatud ja uuesti kokku pandud. Kõik tore, vändast mootor käivitub, ratas sõidab, aga kaks käiku on puudu. Eks kui jälle aega saab, vaatab äkki õnnestub ka käigud tagasi saada. Kuidas? Ei tea veel. Aga vähemalt õige tihend on olemas.
Ja selline siis ongi seis praegu minu rattaga, tulevikuplaanidest kunagi hiljem.
Kapp