11-03-2012, 00:31 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-03-2012, 00:35 AM ja muutjaks oli janek555.)
Ralliks valmistumine läks lõpuks nii kiireks,et ei jõudnud midagi pildistada,ega kirjutada.Ega palju detaile pole mis puutumata oleks jäänud. Kirjutaks tagant järgi mälestuseks mõned meeleolukamad lõigud.
Neljapäeval 13.58 sai auto viljandi ark-s uuesti arvele ... ehk 2 minutit enne sulgemist.Peale seda sai helistatud Heiksonile ja palutud,et äkki ta uuriks ,kas see viimane terratrip classic on veel alles ja kas seda oleks võimalik kuidagi veel osta? Tänu Heiksoni ennast salgavale tegevusele sai ka see asi aetud. Nüüd tuli õhtuks pealinna jõuda Priidult numbrid korjata, Heiksonilt terratrip ja kähku koju tagasi neid paigaldama.Kohale jõudes selgus,et minu number 95 on läinud kaduma , no mis siis ikka ,seni kuni otsitakse käin korra lasnamäel ära võtan Heiksonilt oma terratripi ja kui tagasi jõuan leegin numbritega kodupoole... lasnamäel vajas Heiksoni terratrip seadistus abi... lisaks tuli minna Heiksoni 96 vaatama ja sealt igaks juhuks spidomeetri andurit eemaldada , juhuks kui rattaandur Moskvitsil töötada ei taha .... Koju jõudsin peale nelja hommikul.
Reede hommikuks olin ma ikkagi garaašis tagasi ja ettevalmistused jätkusid.Kleepsud,terratrip,talverehvid,istmed .... Õhtuks sai masin sobivalt tiksuma,mootor jahutama, salong soojendama,tuled viled tööle - tundus,et töö on tehtud ja võib minna ennast ralliks välja magama. Masin käis ja tiksus ilusti ja rahulikult ... tuju oli
... vajutasin enne välja suretamist veel paar korda tuju tõstmiseks pedaali põhja ja ... hetkega oli põrand jahutusvedelikuga kaetud.
Minu tuunitud veepump,mis andis nüüd tänu oma täpsusele rohkem survet, lisatud termostaat ja pikalt seisnud plokijäätumiskaitsepunn ei sobinud kokku! Punn põrandal ja veesärk tühi!
Kella enam ei vaadanud,saatsin pere koju ( nemad tegelesid auto puhastamisega) käskisin asjad pakkida ja oodata millal ma valmis autoga koju jõuan,et viivitamatult tallinna poole suunduda. Õnneks helistas vahepeal Pets ja rääkis ,et üks 407 on tallinna sõidul poolel teel ära lagunenud ja vajab uut pooltelge - see tõstis natuke tuju,sest siin soojas toas oli seda paisumispunni ikka palju lõbusam remontida,kui kuskil pimedal ja külmal maanteel. Igatahes sai nii minu ,kui ka see teine 407 sõitma.
Päris põnev oli öösel perega esimesele sõidule asuda,eriti kuna sihtmärgiks oli 130 km tallinna. Kui sinna jõuab on pool võitu käes. Ööbiminegi oli sätitud sõber Robi juurde,et kui miskit juhtub saab veel tema garaašis abi.Esimesed kilomeetrid olid ärevad, eriti kuna salongi viskas vahepeal magusat tosooli lõhna ... aga lõpuks linna jõudes oli ainukeseks veaks läbipõlenud vasak lamp ja seegi sai Robi varudest välja vahetatud.
Stardis olime juba enesekindlad , auto pärast ei muretsenud ja soov oli kõiki 45 hj talitseda. Seda rõõmu kauaks ei olnud , peagi seisime kollektiivses järjekorras.
Aega oli palju ja võis mõmme pildistada...
Kui see saba sai läbitud läks kõik nii nagu oodatud ... auto oli hea. Roostalt Võhmasse sõitsin 60-70 km/h ja sain kütusekuluks 6-7 l 100 km.Hirmus soolane ja habetunud nägi ta koju jõudes välja, aga tänaseks on ta pestud ja kuivatatud.
Neljapäeval 13.58 sai auto viljandi ark-s uuesti arvele ... ehk 2 minutit enne sulgemist.Peale seda sai helistatud Heiksonile ja palutud,et äkki ta uuriks ,kas see viimane terratrip classic on veel alles ja kas seda oleks võimalik kuidagi veel osta? Tänu Heiksoni ennast salgavale tegevusele sai ka see asi aetud. Nüüd tuli õhtuks pealinna jõuda Priidult numbrid korjata, Heiksonilt terratrip ja kähku koju tagasi neid paigaldama.Kohale jõudes selgus,et minu number 95 on läinud kaduma , no mis siis ikka ,seni kuni otsitakse käin korra lasnamäel ära võtan Heiksonilt oma terratripi ja kui tagasi jõuan leegin numbritega kodupoole... lasnamäel vajas Heiksoni terratrip seadistus abi... lisaks tuli minna Heiksoni 96 vaatama ja sealt igaks juhuks spidomeetri andurit eemaldada , juhuks kui rattaandur Moskvitsil töötada ei taha .... Koju jõudsin peale nelja hommikul.
Reede hommikuks olin ma ikkagi garaašis tagasi ja ettevalmistused jätkusid.Kleepsud,terratrip,talverehvid,istmed .... Õhtuks sai masin sobivalt tiksuma,mootor jahutama, salong soojendama,tuled viled tööle - tundus,et töö on tehtud ja võib minna ennast ralliks välja magama. Masin käis ja tiksus ilusti ja rahulikult ... tuju oli
... vajutasin enne välja suretamist veel paar korda tuju tõstmiseks pedaali põhja ja ... hetkega oli põrand jahutusvedelikuga kaetud. Minu tuunitud veepump,mis andis nüüd tänu oma täpsusele rohkem survet, lisatud termostaat ja pikalt seisnud plokijäätumiskaitsepunn ei sobinud kokku! Punn põrandal ja veesärk tühi!Kella enam ei vaadanud,saatsin pere koju ( nemad tegelesid auto puhastamisega) käskisin asjad pakkida ja oodata millal ma valmis autoga koju jõuan,et viivitamatult tallinna poole suunduda. Õnneks helistas vahepeal Pets ja rääkis ,et üks 407 on tallinna sõidul poolel teel ära lagunenud ja vajab uut pooltelge - see tõstis natuke tuju,sest siin soojas toas oli seda paisumispunni ikka palju lõbusam remontida,kui kuskil pimedal ja külmal maanteel. Igatahes sai nii minu ,kui ka see teine 407 sõitma.
Päris põnev oli öösel perega esimesele sõidule asuda,eriti kuna sihtmärgiks oli 130 km tallinna. Kui sinna jõuab on pool võitu käes. Ööbiminegi oli sätitud sõber Robi juurde,et kui miskit juhtub saab veel tema garaašis abi.Esimesed kilomeetrid olid ärevad, eriti kuna salongi viskas vahepeal magusat tosooli lõhna ... aga lõpuks linna jõudes oli ainukeseks veaks läbipõlenud vasak lamp ja seegi sai Robi varudest välja vahetatud.
Stardis olime juba enesekindlad , auto pärast ei muretsenud ja soov oli kõiki 45 hj talitseda.
Seda rõõmu kauaks ei olnud , peagi seisime kollektiivses järjekorras.Aega oli palju ja võis mõmme pildistada...
Kui see saba sai läbitud läks kõik nii nagu oodatud ... auto oli hea. Roostalt Võhmasse sõitsin 60-70 km/h ja sain kütusekuluks 6-7 l 100 km.Hirmus soolane ja habetunud nägi ta koju jõudes välja, aga tänaseks on ta pestud ja kuivatatud.