[Janka]

Kui siin juba keti teritamise peale looke korraks on kaldunud, siis jagan hea meelega omi kogemusi.
Algatuseks pilt, mis näpatud stokkeri müügilehelt.

   

See on siis riist, mis on minu poolt rangelt soovituslik. Mehele, kel koduses majapidamises tihedamini, kui kord nädalas saekettide teritamisega tegemist tuleb teha.
Ma ei laida maha viilimist (pigem kiidan teatud juhtudel) ja ega ole suurt siunata ka videotes nähtud relakaga teritamise stiili, kuigi ise seda viimast mitte mingil juhul ei kasutaks. Eks igaüks teab ise, mida ja kuidas teeb, kuid lugege lõpuni.

Aastaid ja aastaid sai harveril töötades lastud teistel kette teritada. Põhjuseks aeg. Lihtsalt polnud minul, kui operaatoril selle jamaga mahti tegeleda ja mis salata, rumal olin ka. Ei olnud mingit tahtmist tegeleda selle lihtsa asjaga, istuda ja teritada mingeid kette... Usaldasin n.ö. proffe.
Neli ja pool aastat tagasi Prantsusmaale tulles jätkasin alguses sama stiili - nüride kettide virn kasvas meeletu kiirusega, kuniks ühel päeval keegi kõik kastid kaasa krabas ja Eestimaa poole teele asus. Mõne nädala pärast saabusid teritatud variandid tagasi.
Siis aga ilmus välja terituspink, see pildilolev ja olin lihtsalt fakti ees, et kui tahan lõikusega edasi tegeleda ja leiba korrektselt laual hoida, tuleb ikka ise pingi taha istuda.
Sai mõned kuud seejärel kätt harjutada, õppida ja praktiseerida erinevaid teritusnurki siinses liivas ja tolmus töötamiseks. Jõudsin välja üpriski heade tulemusteni. Omast arust. Ja kõik oli justkui superluks.
..........

Fakt, et iseteritatud kett vähem kestis, kui tehasetöö, polnud mingiks avastuseks. Aastaid olin seda ju näinud-tundud, pidasin loomulikuks.
Ka üks nüanss oli juba ammu selgeks saanud. Nimelt tehaseketti kolm-neli korda viiliga teritades kestis teritus kauem, kui seesama kett kohe proffide käest käsikäia alt tagasi tulnuna.
Miks on see viilimine parem?
Lihtne - säilib tehaseterituse nurk. Ja mitte ainult üks nurk .
Kui uut ketti tähelepanelikumat vaadelda, siis avastad enese jaoks nii mõndagi.
Vähemalt harvesteridele mõeldud lõikekettidele on tehase poolt lõikehamba kujundamisel kasutatud kolme erinevat teritusnurka. Juskui kett oleks läbi käinud kolme erineva nurga all asuvate käiade alt. Ja siin ongi peidus tilluke, aga tähtis "kala", mida ei teata ja millega ei osata arvestada.
*Teritusnurga, õigemini -nurkade ülesandeks ei ole ainult hammast puust läbi kraapida (!).
Need moodustuvad nurgad peavad võimalikult hästi lõigatavast laastust vabanema, ise puhastuma. Ja need nurgad lõigataksegi hambasse selliselt, et isepuhastumine toimuks võimalikult kiiresti.
Üllatus?
Loodan, et ka lugeja jaoks on üllatus. minu jaoks oli, kui sellest kuulsin ja ketti uurides ka nägin.
Viiliga tehaseketti üle käies säilivad mingiks ajaks tehases lõikehambale antud nurgad. Nagu juba kirjutasin - kolm-neli korda kannatab viiliga teritada, siis on magus osa otsas, järele jääb ühtlane sile pind. Käsikäiaga kohe peale esimest nürimise korda kallale lennates kaotame ära ka need õiged nurgad ja keti võib lugeda praktiliselt poolpiduseks, ta ei ole enam see, mis võiks olla. Ei kesta see teritus kaua, ühe terituskorraga toodetud ümarmaterjali kogus väheneb selgesti ja tuntavalt.

Numbrid, mis minu praktikast läbi jooksnud:
Tehasekett - kannatab lõigata ideaaltingimustes 18h keskmiselt, lagi on 36h. Siis on kutu, nüri.
Tehasekett viilituna - 6h keskmine, 12h on suht "lagi".
Käiaga teritatu - 3h. (!)
Ideaaltingimusteks loen, kui ei ole mulda, mättaid, liiva. On olnud selliseid lanke .
Siia vean nüüd punktiiri vahele...
......................

...ja lähen tagasi loo algusesse, eelmise punktiiri juurde, kus soovitasin pildil näidatud riista.
Varemalt teriati minu kette samasuguse aparaadiga. Seejärel soetas üks mees automaatpingid ja hakkas suuremamahulisemat teenust pakkuma.

   

Kasutasime seda venda oma kettide teritamisel.
Ja seda sinnamaani, kui minu kätte sai see esimesel pildil olev pink.

Ühel päeval, kui olin kibedas teritamisehoos astus minu juurde üks teine harvesrijuht, kes küsis, et miks ma pingil oleva alustalla nurka ei muuda.
"Aga milleks?" "Kõik teritavad ju niimoodi, nullnurgaga ja see on piisavalt hea!" - oli minu vastuseks.
Lühidalt - olin jubemaru tark ja teadsin ise, mis ja kuidas...
Igaks juhuks, tolle kolleegi pealekäimisel, tegin siis ühe keti, millele lisaks minu poolt Prantsusmaa liivas ketta väljatöötatud nurgale lisasin ka alustalla kaldenurga.
ja mis te arvate, mis juhtus?
Jaaaaa -
See kett lõikas merimändi nagu võid! Nagu uus kett!
Selliselt teritatud ketti jätkus kauemaks, kui kolm tundi!
See kett kestis pool vahetust (6h, nagu tehasekett peale esimest viilimist) ja isegi rohkem, kui otseselt liiva ei saanud!

Uskumatu, aga nii on!
Miks?
Sest niimoodi saab keti lõikehammas ligilägedasemalt tagasi oma õige, tehase poolt antud kuju. Saepuru hakkab lendama mitte ühe pideva jutina, nagu tavalise, käia alt tulnud keti puhul, vaid jaguneb kaheks V-kujuliseks joaks. Laast ei takista keti liikumist, vaid lõikehammaste põhjad puhastuvad vabamalt ja intensiivsemalt, hambad puhastuvad nagu nõiaväel ja ei ummistu.

Kel selline pink, võtku ette, katsetagu ja veendugu ise .
Automaatpingil talla kalde muutmise võimalus puudub. Ja rumal on see, kes käsipingil selle võimaluse, nagu mina varemalt toimisin, kasutamata jätab..
Relakaga peovahel teritamisest ma ei kommenteeri. Pole midagi kommenteerida.