30-12-2012, 19:37 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-12-2012, 20:08 PM ja muutjaks oli Raudpats.)
Mina teenisin aega Leningradi linna lähistel, ühes vojengorodokis. Meile tuli kusagilt kindral väeosa komandöri asetäitjaks. See oli üks imelik taat, ta oleks vist pidanud juba pensionil olema, aga teenis ikka edasi. Oli suur loodusearmastaja, eriti meeldisid talle kõikvõimalikud seened. Ja kohe sai ta endale hüüdnime - Gribojedov. Ja siis oli meil seal veel üks vana grusiin, endine prappar, pensionil juba. Grusiini nimi oli Šarabura, rääkis ka elementaarseid asju sellise hea gruusia aktsendiga vene keeles, et naera ribadeks. Ta oli vist natuke põrutada saanud kunagi, igasugu huvitavad mõtted tulid tal pidevalt pähe. Kuigi ta seda ise ilmselt ei tahtnud - kõikidele tundus ta väga koomilise tegelasena.
Ühel pühapäeval tuli Šarabura meile roodu ja ütles,et võtab vabatahtlikud kaasa ja organiseerib jalgpallivõistluse. Mingi palliplats oli meil umbes kilomeeter eemal metsalagendikul väeosast väljas. Soovijaid oli umbes 20 , võtsime siis rivvi ja hakkasime minema. Rada läks läbi metsa, ilus sügisene aeg oli. Järsku tee ääres ühe kännu peal ilusasti kokkupandud punaste lampassidega vormipüksid! Šarabura silmad lõid särama! Rabas need püksid ja proovis kohe jalga. Ise korrutas oma gruusia aktsendiga "Генеральские штаны , с лампасами, пиздец!"! Käis ümber kännu ja rõõmustas nagu väike laps. Ja jättiski need püksid endale jalga. Enda omad keeras rulli ja hoidis kaenla all.
No mängisime oma jalgpallimängu ära ja läksime väeossa tagasi. Saime just KPP-st läbi, kui valves olnud leitnant käratas: "Шарабура, падла, откуда у тебя генеральские штаны ?" Grusiin tegi jälle oma kotkatantsu ja seletas pükste leidmise lugu. Selgus , et see meie kindral Gribojedov oli metsas seenel käinud ja seeni näksinud toorelt. Mingil hetkel tundis , et nüüd põhi läheb alt ära.Tahtis siis teha häda nr.2 põõsa taha , aga kartis pükid ära määrida. Võttis püksid jalast ära ja pani kännu peale, ise läks põõsa taha kükitama. Ja samal hetkel ilmus kamp sõdureid metsarajale eesotsas Šaraburaga. No palja tagumiku ja vändaga kindral ilmselt ei tahtnud alluvate ette tulla. Nii ta oma pükstest ilma jäigi. Väeossa hiilis nagu Nu Pogodi Volk - venitas särgi põlvini ja tuli jubeda vandumise saatel.Õnneks oli see KPP polügoni poolses otsas ja ta ei pidanud linnakust läbi tulema.
Ausalt - nii lõbusat pühapäeva ei ole mul ei varem , ega ka hiljem olnud.
Ühel pühapäeval tuli Šarabura meile roodu ja ütles,et võtab vabatahtlikud kaasa ja organiseerib jalgpallivõistluse. Mingi palliplats oli meil umbes kilomeeter eemal metsalagendikul väeosast väljas. Soovijaid oli umbes 20 , võtsime siis rivvi ja hakkasime minema. Rada läks läbi metsa, ilus sügisene aeg oli. Järsku tee ääres ühe kännu peal ilusasti kokkupandud punaste lampassidega vormipüksid! Šarabura silmad lõid särama! Rabas need püksid ja proovis kohe jalga. Ise korrutas oma gruusia aktsendiga "Генеральские штаны , с лампасами, пиздец!"! Käis ümber kännu ja rõõmustas nagu väike laps. Ja jättiski need püksid endale jalga. Enda omad keeras rulli ja hoidis kaenla all.
No mängisime oma jalgpallimängu ära ja läksime väeossa tagasi. Saime just KPP-st läbi, kui valves olnud leitnant käratas: "Шарабура, падла, откуда у тебя генеральские штаны ?" Grusiin tegi jälle oma kotkatantsu ja seletas pükste leidmise lugu. Selgus , et see meie kindral Gribojedov oli metsas seenel käinud ja seeni näksinud toorelt. Mingil hetkel tundis , et nüüd põhi läheb alt ära.Tahtis siis teha häda nr.2 põõsa taha , aga kartis pükid ära määrida. Võttis püksid jalast ära ja pani kännu peale, ise läks põõsa taha kükitama. Ja samal hetkel ilmus kamp sõdureid metsarajale eesotsas Šaraburaga. No palja tagumiku ja vändaga kindral ilmselt ei tahtnud alluvate ette tulla. Nii ta oma pükstest ilma jäigi. Väeossa hiilis nagu Nu Pogodi Volk - venitas särgi põlvini ja tuli jubeda vandumise saatel.Õnneks oli see KPP polügoni poolses otsas ja ta ei pidanud linnakust läbi tulema.
Ausalt - nii lõbusat pühapäeva ei ole mul ei varem , ega ka hiljem olnud.