[motamees]

Katsetasime ka naaniteo ära. Igavene mällimine on, algajale. Ka meil hakkas pärast paremini minema. Küll neid naane kukkus küpsetatuna ja toorena alla tuha sisse. Polnud hullu, võtsime välja ja elu läks edasi. Mingid euroametnikud oleks seda leivategu nähes kohapeal ära surnud. Meie aga nõuka elust karastunud mehed/naised elame isegi peale toodangu söömist edasi.
Naanil oli betooni mekk juures küll. Mekk väljendus just hamba all ragisemisena. Kui aga süües hamabaid mitte täitsa kokku pigistada, siis oli kena. Edaspidi puhastame/lihvime natuke seina ja eks naanid korjavad ka ise lahtised purud seinalt ära. Siis saab juba betoonivabasid tooteid.
Plate äär on kõva ja sile. Seda sai töölauana kasutada. Küll loodus ta jälle puhtaks peseb.
Leiba proovisime seinale panna mitut moodi. Käsi ikke kõikse kindlam tööriist. Algul peab kinnas käes olema, muidu kukuvad küüned tünni. Hiljem sai juba paljakäsi ka pandud. Väljavõtmiseks paenutasin traadist konksu ja lahtinokkimise orgi.
Kui leivamäss läbi sai, siis panime liha sisse. Sellega enam muret pole. Tule ja võta pärast välja. Korraga saab ikke teha palju liha. Isegi neli kana võib korraga panna. Tuleb ainult riputada erineva pikkusega konksu otsa.