[Basilio]

Kui vanemad süüdimatult kasvatavad siidikäppa, siis vaid haruharv isend suudab tööharjumuse kujundada haridustee jooksul.

On olemas vanemaid kes tõesti last ekstra siidikäpaks kasvatavad, veendes maast madalast, et käsi määriv tegevus on põlastusväärne. Õnneks on selliseid minu arust vähe.
Teine kategooria on "liiga tublid" vanemad, kes laste eest kõik ära teevad, muutes nad suht abituks. Neid on juba rohkem.
Kolmas kategooria on massiliselt levinud.
A) Vanem on eluspüsimiseks rabelemisest tihti liiga väsinud, et järeltulijat õpetada. Lihtsalt ei jaksa enam lisakoormat vedada. Õhtuks on juba kogu maailmast pohhui, saaks vaid kotile.
B) Või siis on mingi tööga tõsiselt kiire ja laps oma aeglase tempo ning veel vähese vilumusega laseks kogu ürituse vastu taevast.
C) Või on oht et laps saab viga või lõhub kalli asja. Jälle lükkad ta hellalt eemale ja teed ise, kuna ei jõuaks seda "kooliraha" kinni maksta.
Tuleb tuttav ette?
Kui seda kõike aeg-ajalt õpetamisega ei kompenseeri, on jällegi üks siidikäpp juures. Ja kui lähed ise kutsuma, et tule vaata nüüd seda asja, ma õpetan sind, siis ei tunta jälle huvi...
Eehh, omadest kogemustest kirjutan...