[MeelisV]

ehh läks siis jälle nii nagu läks
üks rohkem pooleli projekt kui teine on juba olemas aga ikka vaja neid juurde hankida  

ei tea mis lollus see pähe lõi aga ükspäev ehk umbes täpselt paar nädalat tagasi komistasin ühel igavusest vaevatud õhtul
niisama auto24-s kolades vana hipibussi otsa ja rsk armastus lõi pähe.
kodus muidugi hiljem armastus lõi samuti pähe aga selle tagajärjel oli valus kah

eks tegelikult oli selline unistus juba ammu mõttes mõlkunud aga reaalsus oli siis ka kodus nüüd läks vahepeal puhkusela ja kohe läks asi käest ära.
igaljuhul küsisin täpsustavaid pilte, rääkisin telefonis juttu ja .... sõitsin nädala pärast asja vaatama ehk ära tooma
pikk maa polnudki ehk vaid natuke üle 200 km. - Elva
Seega kui juba minna siis asja pärast.

natuke ekslemist mulle tundmatus linnas ja seal ta oligi ühe korrusmaja ees.
kõrvale parkides piidlesin läbi akna ja noh seis polnud just nii helge nagu piltidelt paistis s.t. oli natuka rohkem räsitud värviga ehk lahti löönud pahtliga siin ja seal s.t. ma ei märganud seda piltidelt või ei tahtnud märgata. aga see ei ole mingi põhjendus
ning esimese asjana õue tulnud omanikule esitasin küsimuse - kus paagi kork on ? loomulikult peale "tere"
etteruttavalt see kork jäigi müstiliselt kadunuks
tegin siis tiiru paremalt poolt vasakule ja vasakult paremale ja vaatasin sisse ja välja ülesse ja alla ja ...
noh jah otseselt läbi just ei paista s.t. katus ja küljed oleks nagu OK ehk talutavad.
kuigi jah külgedel on näha pahtlit mis tahab sealt lahkuda.
samas põhja alla pole asi nii roosiline sest seal tahab tegemist nii põhjaplekk ise kui ka osaliselt raam s.t. nii pikki kui risti talad.
mis ja kuidas see selgub kunagi hiljem.

nüüd aga tagasi minu ja bussi juurde sest selline kohtumine mulle oli esmakordne
ehk unistanud küll ja sõitmas näinud ja ... aga ise pole nii lähedalt näinud, veelvähem katsunud ja rääkimatta sisse istumisest ja sõitmisest.
nüüd see siis juhtus istusin sisse - nalja oli palju.
muidugi ei tahtnud buss minuga sõbraks saada ja keeldus süütevõtit omaks tunnistamast ehk seda mina Elvas keerama ei saanudki ja seda tegi nüüd siis juba eelmine omanik ise. nupust käivitamise aga tunnistas küll mulle sobivaks tegevuseks.
esimesed meetrid sõitu olid hirmutavad: käigud ei lähe sisse, rool on raske ...
aga eks raskused ongi ületamiseks.
olles nii kaugele tulnud, nädalajagu päevi sisemiselt keenud teadmisega, et buss on käeulastuses otsustasin siiski ära võtta kuigi mingi kahtlus oli sees.

tegime lepingu ja tehingu ning lahkusime sõpradene
omanik jäi nukralt järele vaatam kuidas põrr lahkus.
noh sõit oli elamus.
alustades sellest, et esmalt eksisin ma Elvas ära
ja siis need esimesed paar-kolmkümmend kilomeetrit - ehk esimese 3...4 km jooksul oli põnevus
siis edasi tekis arutelu iseendaga milles jäid kajama fraasid: miks sa seda tegid, kas sul on seda vaja, oli see mõistlik mõte jne. jne.
10...15 km ja olin suht murtud - tulin emotsioonide pilvelt alla ja see kuradike mu õlal kes ütles, et loll mõte sai teoks tehtud oli võitnud.
aga mis teha - koju tuli ju jõuda sest ma ei saanud ju tagasi minna.
aga otsaga Tartus peale tankimist linna piiril ja juba ringteelt põhimaanteele sõites oli hoopis teine tuju - palju positiivsem
mõtted kogunesid ja seedusid ja .... ma nautisin seda kõike järjest rohkem.

nüüd bussist veel.
sinna on vahele pandud 2L mootor mis tiksub päris kenasti ehk ei ühtegi lonkamist ega kõrvalist heli.
samas on selle swapiga kaduma läinud salongisoojendus s.t. seda pole paigaldatud
selle päeva õhtul siis ~-2C külma ja see buss pole just eriti tihe - pedaalide ja käsipiduri juurest näeb ju õue seega puhub sealt ka sisse.
eks ma olin sellega ka arvestanud - talvesaabas oli jalas, paksud riided seljas ja suusakindad käes sai siis see teekond ette võetud (~210km)
lisavarustusena oli mul kaasas suurem termos sooja teega.
auto millega ma sinna läksin ja oli mõeldud ka saateautoks tagasiteele aga jäi ajahätta ja pidi kiirelt lahkuma seega jäin juba Elvast lahkudes omapäi
polnud just erutav mõte tundmatu 38 a. vana autoga milles pole sooja ja mille käitumine on ettearvamatu sõita maha 200km ja õhtu oli saabumas seega pimedus ründas.
seda kiiremini tahtsin ma ka koju jõuda ja pressisin seda parempoolset vidinat seal põrandal ikka sügavamale kuni sain aru et see põrr sõidab ju päris hästi.
enne tartut sain ma tehtud juba esimese möödasõidu mis oli ka tujutõstvam tegevus.
s.t. minul oli eelnevalt eelarvamus, et nende autode tavaline nn. comfort sõidukiirus on ehk sinna 70 kanti ja 90 oleks piinamine aga....
suurel maanteel sai juba hooga lastud koos liiklusvooga aga probleem oli selles, et spidomeeter ei tööta seega puudus mul teadmine igasugusets kiirusest ja ees ootasid kaamerad. õnneks leidub taskus nutikas abiline mis kiirust mõõdab ja näitab ning kaamerate asukohtasid teab seega sai see hirma maha võetud.
lasin siis rahulikult ~90 +/- olenevalt kaameratest ja mäo ümbersidus kehtis veel 110 lasin siis ka sealt kiiremini läbi ehk 110 oli tõitsa OK
pean pattu tunnistama, et tegelikult proovisin ka natuke rohkem. kuigi jah polnud ju lubatud aga tee oli tühi ehk oht oli vaid endale võtsin selle riski ja ikkagi proovisin noh 130 oli piir millest ma üle ei lasknud aga oleks läinud küll
peale seda olin ma müüdud mees.

sooja teed sai joodud seni kuni nägin teda pimeduse saabumiseni tassi valada ja edaspidi pidin ise hakkama saama.
peale koset oli jälle 110 ja seal lasin juba julgelt 110..115 teadmisega, et abi pole kaugel ja kodu on lähedal.
ehk 16.30 ...19.10 24.10.2014 oli see aeg millal ma järjest kiindusin enam ja enam sellesse algselt rumala otsuse subjekti.
nagu öeldus siis kodus ootas mind armastus mis mind pähe lõi ja siis hääle kaotas aga ....
nüüd on juba olukord taastumas.
paar pilti müügi hetkest siis





nüüd olen siis selle jõle-hea mõttega kodus juba nädalajagu elanud
ja täna käisin ka ARK´is pabereid tegemas
päris hommikul vara ei läinud aga ikka enne lõunat, et vältida suuramat järjekorda
esmalt jälle tanklast läbi ja siis teele.

valisin Saue ja sõit oli ümber linna mööda ringteed stardiga Loo´lt siis.
panin suht sõidu alguses tähele, et peale järjekordes ringristmikku läbimist läheb bensu hais järjest vängemaks
põhja alt just otse välja tilkumist ei täheldanud AGA panin hiljem tähele sellist pilt kus ümber bensu korgi oli niiske ja "voolamise" jäljed viisid kuni tagumise nurgani ja porilapakani. kuna kasutusel on ajutine kork siis kas paagi kork peaks olema tihe s.t. kas sellel autol võib torust üle ajada ?

sõit siis mööda ringteed just pikk ei ole aga mõtlemiseks aega jagus ja mõtted olid seinast seina
ark´is järjekorda ei pannud tähele s.t. tehno osakonna ukse taga polnud ühtegi autot ja suundusin siis kohe asja kallale
soov oli siis viia kooskõlla tegelik olukord ja paberid s.t. mootori vahetus.
teiseks soovisin suurendada ka haagise lubatud masse viidates suuremale mootorile
esimene asi enne autot vaatamata ja vastates küsimuseele mis mootorid ehk et 1,6-lt 2,0-le hakkas tulema juba "EI" "ei mängi välja" "vaja teha ümberehituse avaldus" jne. aga seletasin siis uuesti: mis, kus kuidas jms. kästi ka lõpuks sisse sõita.
tulemus oli see, et lõpuks hakkas valgus paistma ja suurem uurimistöö tulemusena erinevates andmetes tuletasim lõpuks mootri töömahu ja võimsuse
tegime avalduse ümberehituseks ja vormistasime registreerimiseelse ülevaatuse.
muidugi see mudelinimetus Caravelle hakkas ka kohe ametnikule silma ja see polevat õige
lõpuks see ikkagi jäi sinna sisse kuna muidu viies mudelinimetuse type 2 või T2 või mis iganes selliseks olevat haagse massid üldse null.
seega haagise masse ma muuta ei saanud ja selleks on vaja tootja/esinada tõendit või mis iganes dokumenti mis määrab need andmed.
küsimus suurele ringile kas on kogemusi nt. moller autoga suhtlemisel või kust saaks vastava paberi millega võiks ark´i tagasi pöörduda.
aga see selleks - lõpuks sain leti taha jälle kus siis kõik rohelisele paberile vormistati
märkuste lahtris siis et mitmevärviline ja ümberehituse kood.
ah jah numbri valisin kah väikese - maitse asi.



tagasiteel oli küll bensukat vähem tunda aga võimalik, et harjusin juba ära.

kodus tegin siis esimese suurema ülevaatuse niisama ümber auto ja seest ja alt ja ...
mitte väga tehnilist ehk loksutada ja kangutada ei saanud veel.
ja selle tulemusena hakkan jälle kolama poodides ja osasid juurde tellima ise õnnelik aga rahakott just mitte
üldiselt pole olukord just kõige hullem

s.t. auto sõidab ja on võimeline vabalt ületama lubatud kiirusepiirmäärasid
pöörab ja pidurdab - esimene on muidugi suht raskendatud tegevus milletõttu on siin kuskil ka elektrilise roolivõimu teema tehtud
rooste otse kuskilt läbi pole purenud ma mõtlen siis kerest kui just põhja arvesse ei võta
eks tuleb ette võtta tõsisem korrastamine nii tehniliselt s.t. vedrustus, roolimine, pidurdamine, käiguvahetus jms. ning ka väline ilu viia sisemisega tasakaalu.