16-02-2016, 13:25 PM
Isand Võsa - Sa saad valesti aru mõistest "röövraie"! Rasketehnikaga valimatu lageraie on röövraie, mitte metsa majandamine! Lageraie on alati olnud eriline ja väga kaalutletud metsa maha võtmise moodus: alates alepõllunduse ajast!!! See praegune on metsa ehk suurte puude, alusmetsa ja PINNASE lõhkumine. Mitte mingit kaalutletud otsust enamusel puhul pole näha - on vaid "odavus" elik rahaahnus.
See, et metsasid majandatakse: isegi meil siin Nõmmel TULEB praegu juba keskmiselt 100-aastaseid männikuid hooldada ja puid raiuda. Aga see ei tähenda, et Võidu Park Vabaka ääres või Kreegi Mets tuleks harvesteriga lagedaks teha!
Muuseas, tea dSa, mis oli ajalooliselt Eesti levinuim metsatüüp?Tammik segatuna kuusega. MA arvan, et seal Sinu auulis on vast Eesti ainsamaid säilunud ehedaimat põlismetsa kooslust alles suuremal alal, kui pisike kaitsealune tammikuke elik hiis. See on siis nn."Põrtsu järve" ümbruse metsad, kui Sa lähed õkva Pärnakalt Pärinurme kaudu Maidla peale.
Kunagise tamme röövmajandamisega, mis kõik samamoodi müüdi rikastele riikidele laevaehituseks, hävitati Eesti põlismetsade kooslus. Sama asi toimus nõukogude ajal Valgevene ja Poola tamme aladel. Praegu ei tea.
Kvaliteet puuliigiga metsa taastada lageraide alale on sigakeeruline. Männikuid saab edukalt luua ülivaese maapinnaga liivakuhjade peale - Tipi männik näiteks! Aga ka sealsamas, kus meite kõnealune mets on Ahulas, diagonaalis ~250 meetrit on u.40 aastat tagasi liivahunnikule istutatud männik. Ka kasvab ja on ilus. Või mul Noarootsis 35 aastat tagasi endise liivast tee peale küntud/istutatud seemnest noor männik. Aga niipea, kui lõikad aastakümneid või isegi sadu huumust tekitanud kuusiku või männiku maha, on kohe asemel kiirekasvuline "saast"puu. Kasvõi seesinane meite teine mets, endine kuusik, mille tuulsipask maha murdis. Kuusikust saab lepavõsa... koos mõnede teiste lõkkeks kõlbulike puuliikidega a'la leeder, pihlakas jms
Täna saab edukalt kvaliteetmetsa teha mõnest endisest karjamaast ja Loodus on seda ka väga palju teinud. Aga enamusest tänasest lageraidest saab aastakümnete pärast VÕSA ja küttepuumets. Sest hooldada seda mitte keegi ei suuda. Muuseas, mitte mingid muud putukad ei hävita Loodust peale inimputuka! Kõik muud putukad reguleerib Emake Loodus ISE ära aga meiesuguste röövlitega ei oska temagi midagi peale hakata.
PS: tänane RMK jutt, et nad istutavad... see on pullikaka! Jah, istutada ju võib aga kes seda HOOLDAB? Vanasti olid selleks metskonnad, kari reaalseid töötegijaid, ka kohalikud elanikud jne. Tõesti võivad mõned täieliku kolhoosikorra algusaegadel teada et istutatud metsad TÄNA kenad olla aga KUIDAS nad selliseks said, MIS oli seal enne - see pole ju praegu "oluline". Ok, kuusiku saab taastada lihtsamalt aga kuusik pole korralik (alt hõre) männik!
Ahjah: ma lasen endal teadlikult palju lollim välja paista metsanduse kohalt, kui ma tegelikult olen
Ma kunagi astusin suisa EPAsse metsanduse kateeedrisse sisse... küll maakorralduse erialale. See konkreetne siinne teema on aga küll õige: ega ma tean puhtalt inimlikult, mida ma "peaks" tegema aga vaat jõudu pole... ja metsatagavara silmaga hindamine pole ka minu spetsialiteet. Ma mõõtsin neid teodoliidiga
See, et metsasid majandatakse: isegi meil siin Nõmmel TULEB praegu juba keskmiselt 100-aastaseid männikuid hooldada ja puid raiuda. Aga see ei tähenda, et Võidu Park Vabaka ääres või Kreegi Mets tuleks harvesteriga lagedaks teha!
Muuseas, tea dSa, mis oli ajalooliselt Eesti levinuim metsatüüp?Tammik segatuna kuusega. MA arvan, et seal Sinu auulis on vast Eesti ainsamaid säilunud ehedaimat põlismetsa kooslust alles suuremal alal, kui pisike kaitsealune tammikuke elik hiis. See on siis nn."Põrtsu järve" ümbruse metsad, kui Sa lähed õkva Pärnakalt Pärinurme kaudu Maidla peale.
Kunagise tamme röövmajandamisega, mis kõik samamoodi müüdi rikastele riikidele laevaehituseks, hävitati Eesti põlismetsade kooslus. Sama asi toimus nõukogude ajal Valgevene ja Poola tamme aladel. Praegu ei tea.
Kvaliteet puuliigiga metsa taastada lageraide alale on sigakeeruline. Männikuid saab edukalt luua ülivaese maapinnaga liivakuhjade peale - Tipi männik näiteks! Aga ka sealsamas, kus meite kõnealune mets on Ahulas, diagonaalis ~250 meetrit on u.40 aastat tagasi liivahunnikule istutatud männik. Ka kasvab ja on ilus. Või mul Noarootsis 35 aastat tagasi endise liivast tee peale küntud/istutatud seemnest noor männik. Aga niipea, kui lõikad aastakümneid või isegi sadu huumust tekitanud kuusiku või männiku maha, on kohe asemel kiirekasvuline "saast"puu. Kasvõi seesinane meite teine mets, endine kuusik, mille tuulsipask maha murdis. Kuusikust saab lepavõsa... koos mõnede teiste lõkkeks kõlbulike puuliikidega a'la leeder, pihlakas jms
Täna saab edukalt kvaliteetmetsa teha mõnest endisest karjamaast ja Loodus on seda ka väga palju teinud. Aga enamusest tänasest lageraidest saab aastakümnete pärast VÕSA ja küttepuumets. Sest hooldada seda mitte keegi ei suuda. Muuseas, mitte mingid muud putukad ei hävita Loodust peale inimputuka! Kõik muud putukad reguleerib Emake Loodus ISE ära aga meiesuguste röövlitega ei oska temagi midagi peale hakata.
PS: tänane RMK jutt, et nad istutavad... see on pullikaka! Jah, istutada ju võib aga kes seda HOOLDAB? Vanasti olid selleks metskonnad, kari reaalseid töötegijaid, ka kohalikud elanikud jne. Tõesti võivad mõned täieliku kolhoosikorra algusaegadel teada et istutatud metsad TÄNA kenad olla aga KUIDAS nad selliseks said, MIS oli seal enne - see pole ju praegu "oluline". Ok, kuusiku saab taastada lihtsamalt aga kuusik pole korralik (alt hõre) männik!
Ahjah: ma lasen endal teadlikult palju lollim välja paista metsanduse kohalt, kui ma tegelikult olen
Ma kunagi astusin suisa EPAsse metsanduse kateeedrisse sisse... küll maakorralduse erialale. See konkreetne siinne teema on aga küll õige: ega ma tean puhtalt inimlikult, mida ma "peaks" tegema aga vaat jõudu pole... ja metsatagavara silmaga hindamine pole ka minu spetsialiteet. Ma mõõtsin neid teodoliidiga