[oltsberg]

Ksf! aavu on väga hea küsimuse õhku visanud, millele ootan ka ise asjatundliku vastust. Või ongi sisuliselt tegu kordusmaandusega, millele viitas ksf! tcumen?

Jalutasin maja kilbist alajaamani (4 postivahet). Mõistagi on kilbis maandulatt, mille küljest jookseb maa sisse katanka. Majale lähima posti juures tagusid elektrimehed maa sisse 5 meetrit vaskvarrast, et hää oleks. Ja loomulikult on maandatud alajaam. Seega siis teel alajaamast kilbini (kaasa arvatud) kolm maanduspunkti. Kuna ükskord sõideti post pikali, läksid vahetusse kaks posti ja kogu traadindus. Ehk siis nelja eraldi juhtme asemele paigaldati posti otsa kaabel. Kui nüüd mälu ei peta, siis vanal süsteemil oli nulltraat küll isolaatori küljes, kuid ühenduses traaversiga, mis omakorda ühendatud posti armatuuriga. Seega siis maandus iga posti juures?

Tulles nüüd peateema juurde tagasi, jäi üks asi painama.

miks ujuk aga mitte rõhu lüliti ehk pressostaat

Kas siin on mõeldud midagi sisuliselt sellist nagu veeautomaatidel, või mõnda peenemat asjandust? Milline on rakendumisrõhk? Trassisurve puhul (millega eelistatavalt ka pesurit toitma hakkan) pole probleemi. Aga tünnitoide? Mida võiks näidata manomeeter, kui vesi tuleb näiteks 2 m kõrgusele paigutatud tündrist? Kas eksisteerib mõnda nii tundlikku asjandust, mis suudab isevoolu eristada vee täielikust puudumisest? Ujuki puhul lihtne: kui ikka vett ei ole, kukub ujuk alla.