[CHRhmm]

Uuendame ka siin foorumis siis ratta teemat.
18 juuli väike liikuvpilt:


Mis sai siis tehtud:

Küünal pandud ikkagi A8U, summuti liitekohad tihendatud kuumakindla nööriga, iste vahetatud tema originaali vastu, mis kuurist leides peal oli - see pole paindes... dekomresiooniklapi tross vahetatud.
Lisaks rehvivahetus tehtud ja kiirelt rohekas-sinine velg mustaks võõbatud. No läheb natuke paremini konteksti. Olemas ka originaalvelg, kuid sellega ei kannata kihutada - kolm kodarat katki ja tiba lappab...

Eks ühe motonostalgiku jaoks ole oluline ka, et lähedased rõõmu saaks ning ei peaks ainult üksi masina mõnu tundma. Selleks siis sai taastatud tal peal olnud reisija iste. Natuke sadulsepa tööd, tiba tihkemat porolooni, paksu vilti, väike püksirihm 4,25x13mm kruve kah ning tiba nokitsemist ja valmis ta saigi.
Alguses oli plaan panna porolooni peale ja alla vildikiht, kuid arvestus oli vildakas - vineerist alusplaadi paksus oli välja jäänud. Kahjuks on ka olemas olev kate ühest esimesest nurgast ja natuke katki - hetkel ei sega. Tulevikus võiks katte välja vahetada, olemas on nõukogude aegset termantiini nii musta kui ka pruuni. Pruun läheb käiku minskile - istmete tegemiseks....
Paigaldasin istmele lisaks ka nahkrihma, et oleks ka kuskilt kinni hoida. Nahkrihm siis minul olnud kasutuses ~20a. - parajalt kulunud.


Lisaks andis spidomeeter korraks saba - kiilus 31800km pealt kinni nii, et rikkus trossi ära... Õnneks oli üks tross veel olemas. Egas midagi spidomeeter korraks lahti, motip multi sprayd vahele, tiba loksutamist ja töötab jälle. Kahjuks pole trossi käik veel väga ühtlane - seier natuke kõigub.



23. Juuli
Motonostalgial käidud, ning masin sai siis teistega rinda pista. 

Ratas paigutatud siis esiritta koos võrriga U900. Uudistajaid oli palju, peamiselt arutati, mis rattaga tegu ja siis pandi veel kord südamele, et ülevärvaida ei tohi.



Rattaga võtsin siis omaklassi sõitjate hulgas 3 koha ajaliselt. Hiljem võeti esimene koht auhinna jagamistest välja, sest ta oli oma mees... Seega auhinnaline teine koht. Seal ilutseb küll minsk M103, kuid eks sinna sattus kõige esimene registreerimise masina... mis kahjuks valmis ei saanud.


Ta oli tubli aga palju nõrkusi tuli ka välja, mida kuuris asjatades ning väikseid ringe tehes välja otseselt ei tule.
Ilm oli päiksepaisteline tuulevaikne ning see ei jahuta kuidagi moodi seistes tühikäigul tuksudes seda mootorit... võistlusringil oli tunda juba natuke mootori jõuetust - ei olnud enam nii terav.
Mootorisse tekkis ka väga hele kaootililne kõlksumine - tunne nagu rõngas riivaks mingit akent... Rääkisin sellest ka eelnevalt, kuid peale silindri mahavõtmist ning kolvi pööramist 180 kraadi kadus, nüüd tekkis uuesti... sai mainutud kunagi ka, et keps annab pöörama alumiste laagrite peal, ehk siis tekib olukord, kus kolb alla liikudes keerab ennast 1-2 kraadi vasakule ja üles minnes tagasi... ei ole ju hea... Seega peab vist vända laagrid ikkagi ära vahetama enne kui midagi väga halba juhtub.
Rada oli nende vanade rehvide jaoks libe - nii asfalt kui ka kruus ja pinnas. 
5W amordiõli oli liiga pehme ning vedel ja esihark hakkas higistama...
Kui ikka üks esihargi laagri kannude alumine kuul on puudu, siis see ka annab endast märku. lisaks K58 esihargi piiraja ja minski esihark ei tee head koostööd - keerates natuke kange ja kui saad vajaliku painde tekib loks... natuke ebamugav on nii sõita...
Uus K175/voshodi siduritrossi kõri on 5mm lühem ja see jätab trossi liiga välja, kui vaja oleks. Pikendasin küll trossikõri, kuid eks see väsis. Lõpuks tekkis siduriheeblil tugev tühitõmme enne, kui sidur lahutama hakas ning sõida nagu automaatkastiga...

04.August

No leidsin siis aega ka K58 eest hoolitseda, ning panin siis õige esihargi alla - pilte hetkel teile vaatamiseks ei pane, lihtsalt ei teinud hargivahetuse protsessist väga korralikke pilte.
Ühe putke tegin enne nostalgiat korda ja panin sisse ATF +4 - kuid see ei toimi hästi, amortiseerumist ei toimu, tundub tavaline vedruamort olema. Teise amordi tegin eile korda ja sinna läks amordi õli10W - päris hea oli kohe.
Vahe tundus olema ühe sisemise toru ava suuruses - see millel toimis asi hästi oli kuidagi seda ava koomamale toksitud... teisel oli puutumata  :roll: 
Lisaks tundusid, et amordi tihendid on oma viimase lõpu sirgel aga vist veel toimivad, sest pinnalt pühivad kuidagi moodi õli ära.
Tegin ka uue tihendi amorditihendi kinnitusmutri ja alumise putke vahele. Seal ju nelikant rõngastihend - no ei leia sellist enam... Võtsin kõige lähema välismõõduga õhukese rõngas tihendi - panin ühe toru peale ja käiasin välimise ja sisemise serva kanti - väga OK asi jäi  : ) .
Amordi katted panin K58 omad - K175 omad on natuke suuremad ja jäävad väljanägemiselt nagu suured püksid peenikeste säärte peal... K58 omad on suht ilusti ümber - isegi liiga ümber vist, sest hakkavad kohati vastu käima.
Nüüd ka õige ratta võll koos piduri kaanega - no ilusti istub, ratas jookseb vabalt, pidurdab ka hästi. Seega minski ja kovrovetsi detaile ei tasu omavahel väga vahetada, ei hakka nad koos hästi tööle - tötavad aga ...

Esiamordi tihendi valmistamine rõngastihendist (rõngastihendi panin kõige parempoolse muhvi peale, siis käiapeal sisemine ja välimine serv sirgeks ning saingi nelikant tihendi ):



Väljanägemine õige esihargiga:


Nagu näha on pilt natuke õigem, s.h. esipidur palju parem, ja ratta vabajooks suurepärane. Ratas ise pole väga tasakaalus aga natukene vajaks raskust...



Korralikult pidurdades läheb esiamort kolksti põhja... eks peab hakkama kuhugi kummist leevendit sokutama. Praegu kõik nii nagu originaalis ette nähtud - s.h. amordiõli viskoossus 10W.

Hetkel töötab korralikult üks putketest, teine oluliselt pehmem aga töötab.

Nüüd on siis K58 peaaegu oma juppidega komplekteeritud: 
1. summuti veel minski oma - õige korpus on olemas, kuid sisu puudu... 
2. lenks peaks ka M1M varajane olema - vist peaksin varsti saama õige ka.
3. tulereflektor ka mingi akuga masina oma, sest gabariidi pirni pesa olemas - see ei häiri hetkel

Häirima hakkas sooja mootoriga masina pidev puristamine ning nõel on suht ülemises asendis aga küünal selline pea aegu mõnus pruunikas, ehk ka tiba heleda poolne. Rikkamaks asja keerata pea aegu ei saa...
Seega kuskilt saab lisaõhku. Sai brake cleaneriga siis lastud karburaatori ühenduskohti ja oh imet loomulikult suri mootor välja - seega peamine probleem leitud. Samas oli jälle see klamber katki läinud, asendasin siis terasest klambriga (sama, mis õhufiltril). Asi läks natuke paremaks. siis hakkas gaasikolb kõrisema... näpuga puudutades loksus see ikka mehiselt. Sai otsitud siis teisi karburaatoreid ning leitud üks K55D isend, millel kolb ilusti tihkelt sees. Panin selle külge ning mootori hääl läks kohe väga ilusaks - ehk jäi natuke rikas segu aga las ta praegu olla. Minek ka palju ühtlasem ning natuke äkilisem.
Vot sinna läks ka motonostalgial need mõnusad sekundid ja ise imestasin, et kuidas ma nii aeglane olin, sest ei teinud ju nii üüratuid poognaid ja koguaeg oli 2 käik sees ning ikkagi +13sek K125-le...