14-04-2018, 15:56 PM
Nii, selle loo peategelase pagulas periood sai läbi ja pärast 1,5 aastat Rootsi paradiisi jõudis ta Maarjamaale tagasi. Tublisti kosununa ja täiustuna. Peal ühele NKVD autole kohane V8 mootor. Täiesti läbi ja lõhki see kõige õigemast õigem. Komplekteeritud ajastukohaste agregaatidega. Mis siis nii erilist. Esiteks generaator. 6V ja kõige erilisem vast kohustus käsitsi voolu tugevust reguleerida. Näiteks, kui vaja tuledega sõita, siis tuleb auto kinni pidada, geneka tagaots maha võtta ja sealt midagi peale keerata, muidu pidi aku tühjaks imema. Vastupidisel juhul jälle aku tühjaks keetma. Teine selline suurem erilisus on erivärvilised küünla juhtmed. Neid ka piltidel näha. See vast selleks, et kuna juhtmed jooksevad suletud torus, siis remondi mehel kohe selge, mis juhe kuhugi läheb. Mootori kinnituse aluseks võtsime Fordi, kuna kuskilt pole võimalik mingit infot saada, kuidas see oli lahendatud GAZ M1V8-l. Selles suhtes ei saa pretendeerida 100%-le õigusele aga vaevalt seltsimehed mingit jalgratast leiutama hakkasid.
Järgnevalt juhin tähelepanu spidomeetri trossi ajami asukohale. Kui me oleme harjunud selle asukohana kusagil käigukasti küljes, siis siin on ta kardaani toru külge poogitud.
Summuti on ühele NKVD autole kohaselt viidud ühte torusse. Kardaan muidugi ka torus, nagu tollal kombeks.
Rootsi saates polnud mul küljes tagumist piduri värki. Mees oli need mulle iseseisvalt külge pookinud, muidugi eeskujuks võttes 1938 a. Fordi. Tegemist muidugi valede asjadega ja ega ma väga ei pahandanud, kuna tegemist pidurdus süsteemiga, mis sobib täpselt GAZ 11-le. Eks ma kruvin nad ümber. Üldiselt oli selle paguluses viidud aja jooksul seda autot külastanud palju Rootsi auto huvilisi ja nende ühine seisukoht oli, et Vene M1 veermik on palju paremini ehitatud, kui tema Ameerika prototüübil Model B-l. Lihtsam ja töökindlam.
Suur probleem on veel radikaga. Selle võtsin kaasa juppidena, kuna praegu on võimatu kindlaks määrata selle asupaika ja kõrgust. Peab ju radika kork täpselt välja ulatuma esi võrest ja seda näeb alles siis, kui kere valmis ja paigas.
Järgnevalt juhin tähelepanu spidomeetri trossi ajami asukohale. Kui me oleme harjunud selle asukohana kusagil käigukasti küljes, siis siin on ta kardaani toru külge poogitud.
Summuti on ühele NKVD autole kohaselt viidud ühte torusse. Kardaan muidugi ka torus, nagu tollal kombeks.
Rootsi saates polnud mul küljes tagumist piduri värki. Mees oli need mulle iseseisvalt külge pookinud, muidugi eeskujuks võttes 1938 a. Fordi. Tegemist muidugi valede asjadega ja ega ma väga ei pahandanud, kuna tegemist pidurdus süsteemiga, mis sobib täpselt GAZ 11-le. Eks ma kruvin nad ümber. Üldiselt oli selle paguluses viidud aja jooksul seda autot külastanud palju Rootsi auto huvilisi ja nende ühine seisukoht oli, et Vene M1 veermik on palju paremini ehitatud, kui tema Ameerika prototüübil Model B-l. Lihtsam ja töökindlam.
Suur probleem on veel radikaga. Selle võtsin kaasa juppidena, kuna praegu on võimatu kindlaks määrata selle asupaika ja kõrgust. Peab ju radika kork täpselt välja ulatuma esi võrest ja seda näeb alles siis, kui kere valmis ja paigas.