[zumin]

Nonii, ksf! v6sa tõi katsealuse kohale ja selline ta on.
Täpselt, nagu vaja, Briggsi mootoriga ja toimib ideaalselt. Putkast läheb käima, alul tossab, siis on heitgaasid puhtad, kõik nagu olema peab. 
Kere on sipsa väsinud, mis pole antud projekti puhul üldse oluline...

Muruniitjad plärisevad juba mõnd aega igal pool, kas on võimalik ka gaasitamise töövõitudest kuulda-lugeda?

Tundub, et raffas on häbelikult nurgas vait või ei ole veel edusammudest toibunud (loe: patendimiljonid on veel laiaks löömata). Irw.
Tegelt tahtsin piiksuda sel teemal, et minu juhmi aju tehtud analüüsi ja elu jooksul allaneelatud info põhjal käitub (peen)dispergeeritud vedelik sootumaks teistmoodi kui seesama ollus teoreetilise gaasi või lihtsalt vedelikuna. Pinnaefekt, pindpinevus jms võlusõnad... Vaata kasvõi seda iseäranis vastikut veetilka kuumal pannil, mis kogu oma sisu sulle näkku paiskab tunduvalt kõrgema algtemperatuuriga kui 100 celsiuse järgi, seda tavalisel 760 mmHg. Nüüd konkreetse case juurde.
Pean sellesama mõtte alusel teoreetiliselt võimalikuks, et dispergeeritud kütuse, nii nagu seda serveerivad karburaatorid ja sissepritsijad, ja täielikult aurustunud kütuse reaktsioon atmosfääris eksisteerivate gaasidega samas massivahekorras on totaalselt erinev. Järelikult on võimalik, et erineb ka eralduv energiahulk. Samas - teoreetiliselt peaks ideaalselt aurustunud ja ideaalselt oksüdeeriva keskkonnaga elik õhuga segunenud süsivesikud mitte põlema vaid detoneeruma. IMHO on sellele üles ehitatud kogu termobaariliste pommikeste pesakond. Kuidas siis suhtuda sellisesse sodisse isikliku auto silindris?
Mitte et ma ei teaks mis on detonatsioon mootoris...