[ProZ.]

Rohelise transporteriga Naistetiim nr 62 jäi ka legendi ning teedega väga rahule - mõned pisiapsud ja väikesed liuglemised, arvukad lükkamised minikallakutel (eriti KP-de juures!) tekitasid ainult lisaelevust ja andsid sooja. Tõsi, lisaülesande kohta oleks võinud vihje olla ka legendis, kuigi nähes, et jõuame Järva-Jaani 25 minutit varem, tundus see kohe eelnevate hilinemiste valguses väga kahtlane. Kuna just samal ajal oli selgunud ka kütusepaagi leke, kasutasime võimalust kiireks tanklapeatuseks ning jõudsime ikkagi KP-sse 13 mintsa varem. Siis selguski tõsiasi, et tanklakülastus oli liigne luksus.

Tõeline loodusnautijate rada oli Neeruti, lisaks sai imetleda põtru, kitsekarja, hulka külakasse ja -koeri ning imekaunist rebast, kes meie auto eest üle tee lipsas. Talle läks kogu meie tähelepanu, jättes reageerimata asulamärgile. See jõudis reaalsusesse siniste vilkuritega autoga kohtudes, kes õnneks polnud jõudnud kiirust mõõtma hakata ning viibutas meie +xx km/h peale lihtsalt kurja näoga sõrme. Edasi lubasime tublimad olla ja veidi ikka kiiruspiirangutest kinni pidada, välja arvates Neerutis, kus blokkisime osavalt Kast2 tuletõrjeauto teekonna, sest tõusu peal käiku vahetades ei teinud käigukast koostööd ning vajusime lihtsalt orgu tagasi. Seetõttu suutsime vist korraldajate kiiruskaamerasse ilusasti sisse lennata, sest üldse ei tahtnud uuesti sama jama korrata

Kõige korralikuma fopaa korraldas aga meie autojuht, kaotades lõuna ajal ära auto võtmed. Olime just arutanud, et söömisele ja majutuse regimisele lõuna ajal ei tohiks üle 25 minuti kulutada, sest esimene pool päevast näitas, et libedus röövis suure osa meie ajast. Otsisime läbi kõik võimalikud ja võimatud kohad, jõudes lõpuks selgusele, et ainus otsimata koht on söökla prügikast Kokatädi kutsus meid innukalt taharuumi, andis kätte kindad ja teise prügikoti ning soovis edu. Õnneks piisas mõne taldriku kergitamisest, kui selgus, et sõit saab siiski jätkuda. Kiirelt sõitsime kaotatud aja tasa ning edasi püsisime kenasti graafikus. Õnn jõudis ringiga meie juurde tagasi, närvi ei jõudnud minnagi, iga asi oli fun ja pidu oli samuti superluks. Täitsime oma iga-aastase eesmärgi: lõpetada päevavalguses ja terve autoga. Aitäh korraldajatele, kohtunikele, kaassõitjatele ja muidugi südamlikele kokatädidele!