15-07-2017, 15:39 PM
Noh, eks alustage siis siit, kes lugenud veel pole -> http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewtopic.php?f=34&t=4581
Raamatut välja ei hakanud andma sel lihtsal põhjusel, et üldjoontes taanduks kogu ettevõtmine rahale ja kuigi meeldib minulegi seda va krabisevat taskus omada - no kellele ei meeldiks! - oleks see justkui lugeja karistamine, kui tekst nende jaoks ootuspäraselt välja pole kukkunud.
...Või miskit sedamoodu lollaka põhjenduse leian alati
.
Tegelikult, ausalt, lugu sai kirja pandud sellise eesmärgiga, et see jõuaks väga lihtsal viisil ja tasuta kohale. Et inimesed ei istuks kodus, vaid kui asjaolud kenasti kokku langevad, viiksid täide omi unistusi, et näha kaugeid maid, -külastada senitundmata paikasid. Teha seda raha teenimise kõrvalt näiteks. Motivatsiooniks siis.
Teemasse ka nats, näpuotsaga -
Lugesin just "Sakalast" (mede rajuunileht siis) artiklit, kuis miskine Lätimaa vanaaegset valju rahvamuusikat esitav loominguline kollektiiv mu sünnilinna hetkel väisamas ja tahtsin to'st grupist tiba lähemalt miskit teada.
Paljukirutud vene keel tuli appi, leidsin netist vajaliku lingi ja olen nüüd jälle sammukese võrra maailma täistarkuse omandamisele lähemal.
Võib ju kiruda nii, et majal palgid ragisevad ja trampida põranda põrudes jalgu sinna idarahvaste-rahvuste poole, a kui poleks mul seda neilt õpitud suus kõlavat keeleoskust, siis vaevalt ma ka neist lätlastest suurt põhjalikumalt nüüd teaksin. Ei saa slaavlastest ei üle ega ümber, kui nad naabreiks loodud...
Maailm ei ole alati mustades või valgetes toonides. Peris kirju on tegelikult ja värvilist viskab kah sisse aeg-ajalt. Mis siis et lugu valmistatud lõunanaabritelt kaaperdatud venekeelses stuudioruumis, hää sellegipoolest, nii et "мир Вам, мой юные друзья", nagu tavatses öelda kunagi praporšik Kurotška, kellelt saadud maksakas ei olnud iialgi asjata välja teenitud.
Raamatut välja ei hakanud andma sel lihtsal põhjusel, et üldjoontes taanduks kogu ettevõtmine rahale ja kuigi meeldib minulegi seda va krabisevat taskus omada - no kellele ei meeldiks! - oleks see justkui lugeja karistamine, kui tekst nende jaoks ootuspäraselt välja pole kukkunud.
...Või miskit sedamoodu lollaka põhjenduse leian alati
. Tegelikult, ausalt, lugu sai kirja pandud sellise eesmärgiga, et see jõuaks väga lihtsal viisil ja tasuta kohale. Et inimesed ei istuks kodus, vaid kui asjaolud kenasti kokku langevad, viiksid täide omi unistusi, et näha kaugeid maid, -külastada senitundmata paikasid. Teha seda raha teenimise kõrvalt näiteks. Motivatsiooniks siis.
Teemasse ka nats, näpuotsaga -
Lugesin just "Sakalast" (mede rajuunileht siis) artiklit, kuis miskine Lätimaa vanaaegset valju rahvamuusikat esitav loominguline kollektiiv mu sünnilinna hetkel väisamas ja tahtsin to'st grupist tiba lähemalt miskit teada.
Paljukirutud vene keel tuli appi, leidsin netist vajaliku lingi ja olen nüüd jälle sammukese võrra maailma täistarkuse omandamisele lähemal.
Võib ju kiruda nii, et majal palgid ragisevad ja trampida põranda põrudes jalgu sinna idarahvaste-rahvuste poole, a kui poleks mul seda neilt õpitud suus kõlavat keeleoskust, siis vaevalt ma ka neist lätlastest suurt põhjalikumalt nüüd teaksin. Ei saa slaavlastest ei üle ega ümber, kui nad naabreiks loodud...
Maailm ei ole alati mustades või valgetes toonides. Peris kirju on tegelikult ja värvilist viskab kah sisse aeg-ajalt. Mis siis et lugu valmistatud lõunanaabritelt kaaperdatud venekeelses stuudioruumis, hää sellegipoolest, nii et "мир Вам, мой юные друзья", nagu tavatses öelda kunagi praporšik Kurotška, kellelt saadud maksakas ei olnud iialgi asjata välja teenitud
.