[v6sa]

Meie majas on kolmandat aastat Nitro kleepusega samasugune. Tirts on pragu alla 30 kilo ja 9-aastane, seda veab mõnuga. Minu all jõriseb, aga suudab tsentneri ära veeretada. 6-aastasena kaalus tüdruk alla 20 kilo ja siis oli häda, et vedrustuse töölesundimiseks ei olnud piloodil massi.  Põrkasid siis mööda põldu.

Kui osta teadmisega, et sai soetatud komplekt ATVlaadse toote valmisehitamiseks, siis pole paha. Kett venis rämedalt, õõtsapoldid olid lahti, kõik elektriühendused olid lõdvad - nokitsemist ikka oli. 

Praeguseks on nii 100 tundi põristatud (mingit lugejat ju ei ole) ja esiõõtsade pukse enam ei ole. Kui asja oleks Päris Maastikul pruugitud, siis oleks ilmselt raam juba ribadeks, aga kerget heinamaad ja lühikesi hüppeid kannatab sellisena.

Kaugelt seiskamine on täitsa toimiv, aga pigem distsiplineeriva vahendina, kuna reaalselt kulub nupuvajutusest mootori suremiseni nii kaks sekundit. Käivitub puldist umbes sama kaua. Edev on küll.

Lahja kuue soti eest on lapsele rõõmu täie raha eest, kui keegi on valmis ja võimeline seda pooltoodet ohutuna hoidma. Meie maksime küll kilulinnalisa mitusada €...

Kui tuttvat mehhaanikut ei ole, siis on margipill palju kindlam valik.

Tagatelg on jäik, seega pöördel murrab mehemoodi. Samas ei jää kergesti kinni. Kuniks variaator läbi libisema hakkab, mis juhtub üllatavalt kergesti. Kiiruse piiramine käib läbi gaasihoova tõkestamise, mis vedu omakorda nigelamaks teeb.