[stretch]

Ajalooline Viru väljak (enne Esimest ilmasõda Vene turg) asuski osalt Pritsimaja ja Viru vahel, osalt Viru kohal. Ajaloolise väljaku kahe külje hoonestus on säilinud Pritsimaja ja Rotermanni kaubamaja (praegune TPÜ õppehoone) näol, kahe ülejäänud külje hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Kuni 1990te aastate lõpuni alles olnud Viru väljak rajati 1950te aastate alguse generaalplaani kohaselt (tollal nimetati nii üldplaneeringut) ning sellest pidi saama Tallinna peaväljak. 1950-60tel aastatel nimetatigi seda üksvahe Keskväljakuks. Väljaku idaküljele (1975 ehitatud Teenindusmaja kohale, aastake-paar tagasi ümber ehitatud Tallinki hotelliks) pidi tulema uus linnavalitsuse hoone, kuid see jäeti ehitamata.

Väljak ise sai Viru ja Teenindusmaja vahel lõplikus suuruses valmis alles 1980. aasta olümpiaks, kui lammutati seda Narva maanteest eraldanud kolme- või neljakorruseline kivimaja, mis algselt oli ehitatud koolihooneks, kuid lõpus asus seal Punane Rist. Tollal sai teispool Narva maanteed ajaloolise (1930tesse aastatesse tagasi ulatuva) bensiinijaama kohal valmis ka Postimaja, millega 1960. aastal valminud Kaubamajast avanes otsevaade Postimajale. Ja püsis see väljak napi 20 aastat, andes ruumi Viru keskusele

Tallinna esimese generaalplaaani kohaselt pidi nn. Keskväljakule kerkima stalinistlikus stiilis Nõukogude Maja, mille ühte nurka oli plaanitud hiiglaslik torn. Kaubamaja on põhimõtteliselt ainuke hoone, mis selle planeeringu järgi püstitati. 60-dateks aastateks aga loobuti keskväljaku ideest ja juba siis plaaniti väljak täis ehitada. Sama planeeringuga kavandati peaaegu oma praegusele kohale ka uus postimaja, mis jäi aga ehitamata. Praegune postimaja, mis valmis 1980. aasatal, erineb totaalselt sellest 60-date variandist.