T40 surveaste
#21

Jah, valesti regullitud klapi vahed langetavad kompressiooni ja põhjustavad tossamist. (oma kogemus)

Teine küsimus on see kas mootoris põletatakse ikka diislit, või mingit muud alternatiiv kütust. Enda kogemus on see, et T-40 on jube pirtsakas kütuse suhtes. (töötab kõikide alternatiiv kütetega, kuid tossab jubedalt)

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#22

Klapivahed said kõik kontrollitud, mõni oli pisut suurem kui 0.3mm. Nüüd sai kõik paika reguleeritud. Kütus on eriotstarbeline otse tanklast. Ise ei ole midagi hulka seganud.
Ka pump on remondimehe juurde viidud. Pidi järgmine nädal kätte saama.
Vasta
#23

Pump käis kontrollimises. Selgus, et on täiesti töökorras. Kiskusin lahti kütusefiltrid. Puhastasin ära, olid pisut mustad. Tulemus paremaks ei muutunud.
Kui hakata nüüd kolvigruppi vahetama. Mida siis ostma peab või vaja läheks?
Vasta
#24

Esimese laksuna mina kõiki juppe valmis ei ostaks, kuna täpselt mis kulunud on ju läbi silindri ei näe.

Kas on tahtmine kõik jupid tutikate juppidega asendad?

Teine küsimus on see kas kakud kogu mootori pulkadeks või ainult silindrid võtad maha?

Aga valmis osta ikka ei soovita midagi, kuna kõik tuleb üle mõõta ja vastavad remont komplektid või uued jupid osta.

Üks abipakkuv küsimus on veel, et kus see abivajav t-40 üldse asub - äkki keegi foorumlastest elab lähedal ja saab käia külas, omapoolse arvamuse anda ja oma silmaga üle vaadata, enne kui laiali kakud.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#25

Oponeeriks natuke eelkõnelejale. Selle mootori juures pole küll midagi kaaluda ja mõõta. Kogu kolvigrupp, (rõngad, kolvid, hülsid), tuleb uued sisse laduda.
Kõige suurem viga, mis tehakse ongi see, kui üritatakse kokku hoida kas kolvi või hülsi arvelt ja tegeldakse rõngaste vahetusega. Et need uued ja vanad osad kokku hakkaksid sobima on vaja meeletult töötunde. Kui ültse saabki asja. Hobitraktor reeglina ei suudagi seda ja suits ning õlivõtmine ei kao kuhugile. Uute detailide korral on sissetöötamine paarikümne tunniga lõppenud.
Saaled. Kui ülirõhk oli enam-vähem, siis uued saaled samas mõõdus, klapid sooveldada ja ongi remont tehtud.
Vasta
#26

Mootorile on tehtud kapremont. Vana mootor töötas ideaalselt, ainult õli tuli mootorisse samapalju valada kui kütet paaki. Põhjus olevat olnud klapipesades. Vahetatud sai kolvid, rõngad, hülsid. Kõik uute vastu. Siis treiti ka uued klapipesad, igatahes klappidega midagi tehti. Ja peale remonti tekkis see halb käivitamine ja tossamine, mis päev päevalt süvenes. Mootor on töötanud peale remonti umbes 50 töötundi. Traktori ise asub Rakveres.
Lahutama praegu ei hakka. Mõte on lihtsalt, et kui saak kusagilt töökorras plokikaaned peale. Vaataks mida siis mootor teeb.
Vasta
#27

Ei taha nüüd vaidlema hakata ega kedagi maha tegema, kuid enda eluaastate jooksul olen näinud erinevaid võtteid auto/traktori mootori remontidel.

Jah ÕIGE ON PANNA KÕIK UUS, kuid mida sa siis teed kui rõngad on natuke ülemõõdus või alamõõdus - ühel juhul paisub rõngas kokku ja kahjustab silindreid, teisel juhul ei saavuta ideaalset kompressiooni.

Sama on kolviga, liiga tihe poob kinni liiga lobe - siis on rõngastel liigne koormus ja võivad katki minna/kompressioon ei ole ideaalne.

Vene varuosad on vaja põhjalikult üle uurida/puurida.

Saaltega on sama juhus - mis mõte on 00 mõõdus saale panna sinna mis tehasest juba oli seal - ergo metallid kuluvad - saale kulub rohkem kuna pehmemast materjalist kuid vänt kulub ka (kriimud, jutid, ovaalseks, jne).
Väntvõlli tööpindu saab ja tuleb üle lasta lihvida õigesse mõõtu/vastavusse saaltega.

Mis on lihtsalt klappide sooveldamisel kasu kui töö pind on 5 mm lai - järgmisel tööpäeval jääb tahmajupp klapi ja klapipesa vahele ja klapp ei sulgu korralikult. Teine küsimus on juba selles, kui juhtpuks on 1 mm loksuga siis on tööpind viltuseks kulunud - head sooveldamist sellel juhul.

Ja kümme muud asja oleks vaja kaalu/mõõtu ajada.

Aga minu eelnev jutt on ideaalsuse taga ajamine - nagu ma algul mainisin olen näinud erinevaid remontimis viise.

Ühel juhul võid kindel olla, et asi töötab ilma probleemidetta, kuid teisel juhul (tuimal kokku, midagi üle ei mõõda, 2 m raud toruga kõik poldid/mutrid kinni, 2 m toruga keerad mootorit ringi ja siis vannud mis tal si... nüüd viga on - nagu kombeks oli vanasti) ei julge mina nii kindlalt mootori tööikka suhtuda.

Ei taha kedagi solvata ja ei ole vaja nüüd kõigil õigustama hakata kuidas mida tegema peab (igal meistril omad võtted), kuid kas iga meister julgeb enda tööle ka pika garantii anda?

Head Jõuluaega kõigile!

Kui juba tehti remont - siis seda ennem ei teadnud, kuid kas remondi teostasid ise või lasid mingil ettevõttel/isikul teha. Kui lasid kellelgi teha siis mina võtaks tal munad pihku ja laseks uuesti teha - ilmselgelt on midagi ära vusserdatud remondi käigus.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#28

Aga kui kõik jupid uued, siis võib olla variant, et rõngad pandi valepidi sisse?
Kui pihustid ja pump ok, siis ei saa olla viga muus kui kompressioonis või kütusepumba ajastuses.
Vasta
#29

(15-12-2012, 19:50 PM)maisalup Kirjutas:  Aga kui kõik jupid uued, siis võib olla variant, et rõngad pandi valepidi sisse?
Mida see rõngad valepidi muudab?Rõngal üks serv terav teine faasiga.Surve kaob kui lukuvahe suur ja kulunud rõngad,kolvid hülsid.klapid ebatihedad.
Vasta
#30

Kui rõngad valepidi, siis langeb ka kompressioon. Rõngastel on kindel suund mis peab olema ülespoole kuna rõnga serv on kergelt koonuses, ülemine serv peab survet hoidma, alumine aga laseb seda läbi kuigpalju.
Kuna kirjutati, et just on vahetatud rõngad ja hülsid kuid kompresioon oli 20ainult. Korralik diiselmootor peaks lööma survet 25-30, et diisel korralikult plahvataks ja mootos ilusti töötaks.
Uued üles aetud võimsusega ja väikese kubatuuriga diiselmootorid löövad survet kuni 35.
Kui ma nüüd väga valesti olen asjast aru saanud, siis parandage mind, ei pretendeeri absoluutsele tõele.

Seal kirjeldab, et kõik rõngad peavad olema kirjaga ülevalpool, järelikult on vahet mis pidi lähevad.
http://autohuviline.blogspot.com/2010/12...hetus.html
Vasta
#31

Olen ise mõnedele diisel pillidele elu sisse puhunud korraliku kaane remondiga - olenematta sellest, et alumine ots on sutsuke hõreda võitu.

Mina pakun välja kaks teooriat mis arvatavasti mõlemad kimbutavad seda mootorit.
Esiteks süüde/ pumba ajastus vale.
Teiseks arvatavasti kaane remont on üle aisa tehtud.

Rõngastega võib ka mingi jama olla.

Ise olen T-40 mootori pannud tööle ka nii, et süüde on umbes 15 kraadi hiline (5 auku - kuskilt jäi meelde, et üks auguvahe on 3 kraadi).
Sellise seadega tossas jubedalt ja jõudu vähe ja raskelt kogub pöördeid.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#32

Auguvahe siis jah 3 kraadi.
Tuleks siis ära kontrollida sissepritsenurk. Kui see õige,võib minna plokikaante kallale. T-40 peaks käima lausa kargama. Kui ei lähe,on ikka midagi viga. Kui kolvirõngad valepidi sisse panna,peaks ikkagi töötama. Pikapeale töötab sisse ja ei peaks vahet olema kuda pidi sai sisse pandud. Õlirõngastega muidugi teine lugu. Need peab siis ikka õieti panema.
Vasta
#33

Aga kas võib olla, et mootori kokkupanekul pandi jaotuskarbi hammasrattad valesti kokku. Näiteks ühe hamba võrra?
Vasta
#34

Täiesti vabalt võib, kuid pumba saab ikka paika timmida.

Kõige tähtsam on see, et nukk ja väntvõll on vastavuses. Kui ei - siis on pahasti.

Kuid kui on tekkinud kahtlus, et pumba hammakas võib hamba võrra mööda olla siis keera pumpa (töötunni lugeja korpuse alt) paar auku ühele poole ja teisele poole. Kui läheb paremaks siis tuleb veel täpsemalt timmida.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#35

Kuna tegu on kompressioonsüütega , ise küsid juba ise vastad.

Kompressiooni mõõda külmast pärast ja kontrolli see uuesti üle

See peab olema selline nagu ette on nähtud, sest seal on ka muid nüansse kui sa aru saad pumbast tulevad kogused on välja arvestatud ikkagi mingi valemi järgi.

Kompressiooni erinevused ei ole lubatud, sest see mootor lihtsalt ei käi kuna silindris toimub mingi ebamäärane põlemine, olgu see sinine suits või silindrisse sattuva õli jms põlemine, valepidi rõngad lasevad ka õli üles ja kui põlemisega midagi nihu siis põlemata küte peseb seda õlikile ka maha.

Ühesõnaga jama igasugust

Jõud tuleb põlemisest ja põlemiskambris toimuvast..

Osadel kolvidel on osa põlemiskambrist ka siis kolvi sees ja seda võiks mahu testiga mõne mitte kiiresti aurustuva vedelikuga mõõta.Olgu see diisel või piim, vesi

Püüa välja selgitada kus on viga, mida tegid, kuidas tegid ja kus kas mida valesti ja kui foorumist abi otsid siis väljenda ennast selgelt ja detailselt ja ära häbene seda, et midagi läks valesti.Sa küsid nõu ja abi ja tahad asjas selgust

Tegijal juhtub nii mõndagi.

Väga vale on arusaam, et kolvigupp uus kohe uued jutud kui pole selgeks tehtud tegelikult vea põhjust.Katkise klapivedru pärast tervet kolvigruppi välja vahetama ei hakka?

Kuna sinu silindreid ja klappe on sätitud ja tehtud midagi millest hetkel on raske aru saada siis mitte just kõige parema kompressiooni põhjustajaks ei ole ainult kulunud hülsid, rõngad vms.

Mitte üks kolvirõngas ei kulu kuskile sisse ja seda enam kui ta on valepidi ja
ellipsis(tolerantsist väljas olev)silinder, kolb,rõngas ei kulu ka ümmarguseks tagasi.

Klappidel on külmad vahed, kuumad vahed ja klappe ei tehta põlve otsas.Seda teeb mees , kes teab täpselt mida teeb ja etteantud mõõtude järgi.

Kui klapipesad lõigati uued siis loevad nii taldriku randi kaugused jne sügavused ja ma eeldan, et ka väsinud klapivedrud said ennem lahti võtmist järgi kontrollitud (juhtpukside analüüsimisest vahetusest pole märke) et need ei oleks katki vms.

Nukkvõll kui kulunud?

Kolvigrupp kaalutakse ja mõõdetakse sisse ja viimane kui lõtk, vahe mõõdetakse kui soovid mootorit hästi käima saada hoitakse kaalus, et vältida põskede tagumist ja kiiret ellipsisse kulumist.

Kolvirõngastel on profiilid ja rõngad peavad olema 100 protsenti õigeti peal ja pilude vahed mõõdetud, asetus kraadid õiged.

2 taktilisel mootoril pilu aknasse lased on segamini mootor

Ennem kui lahti võtad hoia vana lonkav analüüsimseks koos, hiljem keerulisem seda viga otsida.

Pihustite torud peavad olema sirged, mitte muljutud vms(segab norm.tööd kohe), tagasivoolud avatud ja veel parema käimise saavutamiseks olen neid isegi eraldanud yhisest suurest trassist

Käima su mootor läheb aga ta ei käi seda enam, et pump on kontrollitud stendis ja kogused said paika aga suhe kompressiooniga on paigast, lihtsamalt selgitades on gaasijaotusega midagi mäda,sees klappide ja kolvidega kui märgid paigas ja kõik muu korras.


Kasuta alati head õli mootoris, hõõrdumisest põhjustatud küttekulu on ebameeldiv küttearvetest-remondiarveteni välja ja korras mootorit on odavam üleval pidada kui mingi jamaga lumehanges maadelda ja poe vahet käia.

Pumba pea keeramine ei aita, sellega sa kaugemas tulevikus põlenud klappide jms tõmbad endale häda kaela.

Kompressiooni on vaja ja selgita põhjus välja, miks seda ei ole alates komp.hoovast kuni viimasena mootori lahti võtmiseni.
Õhu juurde ja väljapääs vabasta ja tee test.

Hiirepesad sisselaskes ja varblased herilased ei ole mootorisse teretulnud

Mina lähtun sellest, et sisu on väga hea ja 50 töötundi on juba piisav aeg, et sisse töötada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne