[flanagan]

Äkki sõbrad räägiks veidi Gaz veoautodest,erinevatest mudelitest,seostest.
Päris kindlasti leiab pilte sellest Gaz 53F-ist internetistki ja kes paberkanjal tahab seda vaadata siis vanas ,pruunide kaantega ENE-s on sellest autost pilte.
Aga alustagem siis.
Olen nõus,et arvel võib ju olla autosid mille registitunnistusel võib olla kirjas mudeliks Gaz-53F.Aga sisuliselt pole ta seda tõenäoliselt kindlasti,isegi mitte siis kui tal selline esikannel peaks olema.Asi ju selles va jõuallikas.Need sellisel juhul suure tõenäosusega 51/52-d.Lihtsalt selle mootori(53F) ressurs oli tegelikult väiksem kui sõsaral 51,põhjus ju lihtne,töötas ta tegelikult veidi pingelisemas resiimis kui 51.Kütus ja määrdeained aga tegelikult samad.Bensiinina käis ikka seesama vana hea A66 ja õlidki samad.Kui tulid 53A-d siis leiti ka üsna varsti,et milleks see A76 kui A72 -ki käib ülihästi.Ja usutavasti ei tulnud (auto)majandite vahetusfondidessegi neid mootoreid,ikka tulid ju 51,52d.Tean,et vanad bussijuhid on rääkinud ,et vanad R6 mootoriga Paz-id olid sõidetavad masinad niikaua kuni aiste vahel olid 90 hj mootorid,hiljem kui tulid asendusmootorid siis asi enam nii kaunis ei olnud.Teisalt mõjutas asja ka see,et palgasüsteemist tulenevalt vedasid need autod(veoautod) tegelikult kogu aega lubatust oluliselt suuremat lasti.Samas tuleb tegelikult tunnistada,et tollane mootorite tehasekooste ja ka hilisem kap.rem kvaliteet oli oluliselt parem kui see oli 80-ndatel.
Võime jah vast leida kuskilt 53F esikandlega veoka-keegi rääkis siin kraanast,keegi kallajast-see ei tee veel neid autosid 53F-ideks.Nagu ei tee mingi iluliistu kombinatsioon mingit sõiduauto mudelit(Pean silmas seda tantsu 402/407/403 ja nende teisendite üle).Nii palju kui tean siis sellest mudelist selliseid versioone polnudki.Ja tegelikult on see auto ju tegelikult üsnagai samane pika baasiga 52-ga.Tulid ju needki pikka aega ilma piduri võimuta,51 tagasilla ja käigukastiga.Siis mingil ajal,siis kui oma teekonna konveieril lõpetas 51A(minu teada suvi 75),tuli talle asemele 52-04.
Sisuliselt 52/53 kabiiniga 51,sillad kah 53-lt ja mis vahva -pidurivõimendi!Samad muutused tulid ka pika baasiga 52-le.
Aga 80 ndate teisel poolel tuli majanditesse eriautosid-uusi-millel taas 51 tagasild ja käigukast .Tõsi,säilis pidurivõimendi.
Jutt pikk ja segane.Aga arvan,et säilinuna algset ja algupärase mootori vastega veokat leida vist üliraske.Küll ei tohiks olla väga keeruline olla sellist autot taastada.Ju mõne sarnaste parameetritega Gaz-12 mootori ikka leiab ja ehk leidub ka kuskil mõni esikannel.Muu pole ju üldse haruldane.
Lugupidamisega Flanagan

[dad]

See asendusmootorite kvaliteet ja samas ka Koeru AR-i kvaliteet oli pehmelt öeldes pask ... ise kogemused UAZ Koeru kapi mootoriga ... 20000 ja laiali ... mootoris oli pidev vibra sees, edasi ei liikunud jne ... lahti võttes selgus muidugi, et vänt tasakaalust väljas, vändal peal jubedad kriimustused 4. silinder ei pidanud enam üldse sürvet jnejne ... peale laiali jooksmist sai siis mootor kokku pandud juppidest mida kätte sattus 1. ja 2. silinder originaal, 3. silindel teine remont ja 4. silindel viimane remont. Ja siis sai remont ise tehtud, lihvimise ja tasakaalustamise juures ninapidi juures passitud ja kogu mootor kokkuklapitatud ning korralikult sisse sõidetud. Peale selle suure nussi nägemist sai siis ka mootor 1 kord käima ja edasi astus ka kongiga 452 pigistas 120 ikka lõpuks välja ... tõsi küll ... tuulutusribid pidid kinni olema ... enivei ... lõpuks sai sellest siis isend millega kannatas 90-ga sõita pikka otsa ... palju see mootor peale seda ära sõitis ei teagi ... aga Koeru meeste poolt remonditust sõitis kauem kohe kindlalt.

Dad.

[TAR]

Vaatame siis millal ja milliseid GAZ-mudeleid toodeti:

ГАЗ-51 1945-1955 mootor 70 hj teljevahe 3300 mm
ГАЗ-51A 1955-1975 mootor 70 hj teljevahe 3300 mm
ГАЗ-53Ф 1961-1967 mootor 82 hj teljevahe 3700 mm
ГАЗ-53 1964-1965 mootor 115 hj teljevahe 3700 mm
ГАЗ-53A 1965-1983 mootor 115 hj teljevahe 3700 mm
ГАЗ-52-03 1966-1978 mootor 75 hj teljevahe 3700 mm
ГАЗ-52-01 1966-1991 mootor 75 hj teljevahe 3700 mm
ГАЗ-52-04 1975-1989 mootor 75 hj teljevahe 3300 mm
ГАЗ-53-12 1982-1993 mootor 120 hj teljevahe 3700 mm

Mudeli ГАЗ-51 kabiini eripärade kohta oskav vast valdo seletusi jagada, tähtis eripära selle mudeli juures oli nn \"kahe aknaga\" veljed. \"nelja aknaga\" velgi kasutati seevastu vaid ГАЗ-51A ning ГАЗ-52-seeria juures. ГАЗ-51A erines ГАЗ-51 -st mõnede täienduste poolest nagu näiteks kabiini küte, trummelpidur, kolmest küljest avanev portekast jne. Lisaks teada-tuntud modifikatsioonidele (ГАЗ-63, ГАЗ-93 jne.) toodeti ka spetsiaalselt furgoonautode peale ehitamiseks mõeldud ainult kabiiniga šassiiga versiooni ГАЗ-51ШМ ja busside pealeehitamiseks mootori ja esiporitiibadega versiooni ГАЗ-51И.

PS! Tartu Autoremonditehases ei kasutatud ülalmainitud, spetsiaalselt furgoonide ja busside ehitamiseks mõeldud šassiiversioone. TA-1 ja TA-6 bussikered paigaldati ГАЗ-51 raamile, kusjuures TA-6 puhul muudeti ümber nii mootori paigutus kui roolimehhanism, nagu ka hilisemate TA-9-seeria furgoonautode puhul.

[mrali]

GAZ-i mootoreid (eriti 51/52) tegi vene ajal Kuusalu Katseremonditehas...ja nende kvaliteet oli kah nullilähedane. Põngerjaaegadel,kui mul isa Haapsalu EPT-s töötas,sai seal pidevalt käidud ...ja sealsetel 52-del (enamalt jaolt liikurtöökojad,veomasinaid oli vähem) ning ka 53-del (need peamiselt tavaveoautod) oli tavaline takt:uus aasta ja uus mootor.

See asendusmootorite kvaliteet ja samas ka Koeru AR-i kvaliteet oli pehmelt öeldes pask ... ise kogemused UAZ Koeru kapi mootoriga ... 20000 ja laiali ... mootoris oli pidev vibra sees, edasi ei liikunud jne ... lahti võttes selgus muidugi, et vänt tasakaalust väljas, vändal peal jubedad kriimustused 4. silinder ei pidanud enam üldse sürvet jnejne ... peale laiali jooksmist sai siis mootor kokku pandud juppidest mida kätte sattus 1. ja 2. silinder originaal, 3. silindel teine remont ja 4. silindel viimane remont. Ja siis sai remont ise tehtud, lihvimise ja tasakaalustamise juures ninapidi juures passitud ja kogu mootor kokkuklapitatud ning korralikult sisse sõidetud. Peale selle suure nussi nägemist sai siis ka mootor 1 kord käima ja edasi astus ka kongiga 452 pigistas 120 ikka lõpuks välja ... tõsi küll ... tuulutusribid pidid kinni olema ... enivei ... lõpuks sai sellest siis isend millega kannatas 90-ga sõita pikka otsa ... palju see mootor peale seda ära sõitis ei teagi ... aga Koeru meeste poolt remonditust sõitis kauem kohe kindlalt.

Dad.

[mrali]

Lisaks siia veel spravotšnikel (1972,79, ja 84.aastate väljaanded) ning netiallikatel põhineva ülevaate mitmetest baasmudelite eriversioonidest GAZ-veoautode puhul.

GAZ-51A:
51У-eksportvariant
51Р-eksportvariant kandevõimega 3,5 tonni
51Ю-troopika eksportvariant
51Ж-gaasiballoonvariant
51Р-inimeste ja kaubaveo takso
51С-kahe kütusepaagiga variant
51T-veotakso
51Н-kahe kütusepaagi ja külgpoortide ääres olevate istmetega variant
51П-sadulveok

GAZ-52-04:
52-05:inimeste ja kaubaveo takso
52-07:gaasiballoonvariant
52-74:eksportvariant (kuhu neid peale sõbralike riikide eksporditi,ei tea)
52-54:troopikaeksportvariant
52-01:alusvanker erimasinate jaoks,pikema teljevahega
52-02:alusvanker kallurite jaoks,lühema teljevahega
52-08:pika teljevahega gaasiballoonmootoriga alusvanker
52-06:sadulveok

GAZ-53A:
53-07:gaasiballoonmootoriga variant
53-70:eksportvariant
53-50:troopika eksportvariant
53-02:kallurite alusvanker
53-40:autobusside alusvanker (seda ei oska öelda,kas poritiibadega (KAVZi jaoks) või ilma (Kubanite jaoks))
53-11:eriautode alusvanker (ilmselt tuletõrje,korvtõstukid jms)

GAZ-66:
66-01 või 66-11:baasmudel (01 varem,11 hiljem)
66-02/66-12:vintsiga variant
66-04/66-14:ekraniseeritud elektrisüsteemiga,vintsita variant (ilmselt armee jaoks)
66-05/66-15:ekraniseeritud elektriseadmetega ja vintsiga variant
66-21:puitkastiga ja taga topeltratastega mudel,tehti minu teada väga vähe.
66Б:õhudessantnike variant,kergendatud ehitusega ja presentkatusega kabiiniga
66-31:minu teada alusvanker igasugu eriseadmete (tuletõrjeautod,postipuurid vms) tarbeks

GAZ-63:
63A-vintsiga variant
63П-sadulveok
63Д-sadulveok,varustatud jõuvõtukastiga kallurpoolhaagiste mehhanismide käitamiseks

Kes teab veel,see lisagu ka juurde selliseid erivariante.

[mrali]

Kallureid toodeti GAZ-ide baasil järgmiseid:

GAZ-51 alusel GAZ-93-toodetud 1948.kuni 1955.aastail Odessas
GAZ-93A-toodeti 1955-58 Odessas ning 1958-75 Saranskis
GAZ-93B-kast oli suletav kaanega,toodeti (vist) Saranskis.

GAZ-53A/53-12 baasil-GAZ-53B-tootmises alates 1966.aastast Saranskis.Miski aeg (80.aastate lõpupaik) muudeti GAZide tähistust ning 53-12->3307 ja 53B->GAZ-SAZ-3507.Uus,kandiline kabiin tuli seeriasse kusagil 1990.aasta ringis.
53 baasil oli veel SAZ-3502 nime kandnud kasti vaheraamiga kallur.Selle põhiline kasutusala oli põllumajanduses,kus oli vaja näiteks terapunkreid vms.kõrgelt täita.

GAZ-52-02-l baseerusid mudelid SAZ-3503 (põllumajanduslikuks otstarbeks) ja SAZ-3504 (ehitusveoste veoks).Mõlemaid tehti Saranskis,minu allika kohaselt aastail 1975-82.Erinevus nende vahel põhiliselt veokasti kujus ja kandejõus:
3503:2400 kg
3504:2250 kg
Täismass oli kummalgi 5300 kg.

Ning 52/53 kabiin ei püsinud välimusest rääkides kogu see tootmisaeg ühesugusena,tean kahte eri sorti ninaplekke.Põhierinevus nende vahel peitub pressides,levinuimal variandil on nii gabariidi kui ka põhilaterna jaoks omaette jäljend (\"laid\") pressitud,teisel (vist uuemal?) aga on nii gabariit kui ka põhilatern ühel,siledal ristkülikukujulisel pressitud \"laiul\".

[TAR]

ГАЗ-51A ja selle modifikatsioonidest on ilus pikk jutt siin:

http://mkmagazin.almanacwhf.ru/venicle/gaz_51.htm

[flanagan]

Võin ju eksida,aga 51 mootoreid,ehk siis selguse huvides krusadel kasutatavaid R6-si on läbi aegade Eestis kap.remontinud nii Tartu,Kuusalu ja mis ta siis oligi,vististi Nuia tehas.Viimase kohta küll täpselt ei tea.Arvestades vanade tegijate kostmisi võib järeldada,et 60-ndatel ja veel 70 algul oli kvaliteet talutav.
Tegelikult tahtsin öelda ja juhtida tähelepanu vaid sellele,et see 53F on omamoodi kurioosum,sisuliselt sarnane,suisa samane 52 pika baasiga veriooni esimestele väljalasetele.Oskab keegi siin tuua välja mingi olulise erinevuse.Ja veel.Ju nii 51,kui 51a-l olid trummelpidurid nagu ka 53F,53,53A,ja kõikidel 52-delgi.Jutt on ikka vast trummelkäsipidurist,varem kasutati ketast.Ja muuseas,kõik 40.ndate lõpul ilmunud \"uue põlvkonna\" veomasinad(GAZ,ZIS;JAaZ), olid ilma soojenduseta.(sõiduautod 400&401 lõpuni)
Tervitades,Flanagan

[Edel]

Huvitab ka,kui suur oli GAZ 51A,52 või 53A mootorite läbisõit kap. remondini? Ma kuskilt kuulsin,et 52-l on see 32 000km.... Ei tahaks uskuda!

[TAR]

Üks asi on muidugi tegelikkus ja teine asi, see mida raamatus kirjutatakse. Aga, nimelt 1969. a. Tartu Autode Remondi Katsetehase väljaandes antakse teada, et Tartus remonditud veokid suudavad enne järgmist remonti läbi sõita keskmiselt 95 000 - 100 000 kilomeetrit, mootorid aga kuni 65 000 kilomeetrit.

Tartus võeti 1960. a. mootorite remondis kasutusele voolumeetod - kõik tööd, alates ettevalmistusest kuni montaazhini tehti vooliliinil. Hiljem võeti kasutusele uus demontaazhiliin, kus oli võimalik mootoriplokke auruga läbi puhuda, neid hüdrauliliselt katsetada ning katlakivi eemaldada. Kasutusel oli elektromagnetiline defektoskoopia jne. 1960. võeti mootorite remondil kasutusele ka valikkoostamine ja detailide puhastamine ultraheliga.

GAZ-51 mootorite remont anti 1977. a üle Kuusalu EPT-le ning GAZ-51 autode kapremont Nuia EPT-le ning EPT Rakvere rajoonikoondisele.

[valdo]

Mudeli GAZ-51 kabiini eripärade kohta oskav vast
valdo seletusi jagada, tähtis eripära selle mudeli juures oli nn \"kahe aknaga\" veljed.

GAZ-51 /51Ast on tegelikult musttuhat versiooni, sest pidevalt tehti auto juures mingeid muudatusi. Olles üle aasta selle isendi omanik, olen asja veidi uurinud, kuid mu pilt on senini lünklik. Siiski edastaksin siin olulisima teabe, ehl on kasuks.

Võtame aluseks nn \"viimase aja\" 51, milline oli viimane, 1970te algul tehasest vuranud mudel.

1946 liinile tulnud GAZ 51 oli presentkatusega, puust ustega ja kastist käis lahti ainult tagakülg. Veljed olid 6 augu asemel 2 auguga, aukude kuju ka veidi teine. Puudus salongiküte. Küljeplekkidel oli tekst \"Avtozavod imeni Molotova\". Esistange oli sile, esimene numbrimärk kinnitus vasakule poole vahepleki kronsteinile tiiva ette. Suunatuled puudusid, esimesed gabariittuled olid teise kujuga. Taga oli vasakul vaid üks punane tuli. Esiamordid olid hoob-tüüpi. Näidik oli ühise klaasi all, kiirisemõõtja poolkaares. Bensiinipaak oli kasti all. Astmelauad olid puust ja astmelaua ja kabiiniuste vahe oli tühi, st seal plekki ei olnud. Radiaator oli nn vana tüüpi, selle suur kork oli Pobeda korgiga. Käsipidur (tsentraalpidur) oli ketas-tüüpi.

Millalgi 1950te alguspoolel tuli täismetallkabiin, kuid säilisid puituksed. Igatahes 1955, enne 51A mudelit oli tootmises puust ustega ja täismetallkabiiniga variant. Täismetaöllkabiiniga kaasnesid metallist astmelauad ja plekk ilmus ka uste ja astmelaudade vahele, kuid erinevast hilisematest mudelitest oli sel plekil kaks horisontaalset tugevdus-soont.

Suured muudatused tulid 1955, mil 51-st sai 51A:
- ilmusid täismetalluksed
- veljed läksid kuueauguliseks
- kast pikenes ja lahti hakkasid käima ka küljed
- ilmusid suunatuled, muutusid esimesed \"väikesed\" tuled
- siledase armatuurlauda ilmusid horisontaalsed rihvid
- kadus uste all olevate plekkide rihveldus
- starteri lülitamiseks varem kasutatud pedaal asendus Pobedalt \"laenatud\" sisselükatava hoovaga

Umbes 1950te keskel tehti 51-l veel rida muudatusi, kuid ma ei tea hetkel, kas need olid seotud 51st 51A arendamisega (need võisid toimuda kas varem või ka hiljem):
- ilmus kabiinisoojendus
- suure nn \"telliskivi-tüüpi\" relee-regulaatori PP-12 asemel ilmus väike PP-24 (modifikatsioonid)
- muutus radiaator, selle kork läks väikeseks
- kaitseraud läks siledast \"sooneliseks\", esialgu säilis numbrimärgi kinnitus serval, kuid kaitseraua tagune plekk läks siledast rihveldatuks (säilis aga üks pikk plekk)
- tsentraalpidur läks kettalt trumli peale
- näidikuplokk muutus ühtse klaasi alt 5 ümmarguse kella peale
- bensiinipaak siirdus istme alla
- muutus aku asukoht ja kinnitus
- kabruraator K-49 asendus Pobedalt laenatud K-22ga (täpsemalt: K-22G).

1956-57 seoses Stalini põlu alla sattumisega muutusid küljeplekid, sinna ilmus nüüd \"Gorkovskii avtozavod\".

Umbes 1958-60 muutus esinumbrimärgi kinnitus, mis siirdus kaitseraua taguse pleki servas olevalt kandurilt kaitseraua ette. Sellega seoses muutus ka vändatugi - varasema sirge, kaitseraua ette kinnitatud isendi asemel ilmus L-kujuline. Kaitseraua tagune plekk jäi senini veel samaks (üks pikk rihveldatud plekk allapoole painutatud otstega jäi veel samaks).

Ca 1960 muutus õhupuhasti kaane kuju - varem oli see selline järguliste ringidega, uus oli laugjas ja sile.

1960te esimesel poolel muutus kaitseraua tagune plekk - kadusid allapoole painutatud otsad ja plekk hakkas keskelt koos käima kahest tükist.

1964-65 ilmusid hoobamortisaatorite asemel teleskoobid.

Kusagil 1960te keskpaigas muutus veidi näidik - odomeetri numbrijoru liikus ülaltpoolt osutit allapoole osutit.

Kusagil 1960tel (vast) kadusid metallvõrudega ja klaasiga tagatuled, mis asendusid plastiga. Säilisid punased tagumised suunatuled.

Kusagil 1960tel (arvatavasti) või veel hiljem lihtsustus rehvi lukustusrõngas - kahe rõnga asemel jäi üks.

Kusagil 1970. aasta paiku, st vahetult enne tootmise lõppu ilmusid tagumised kollased suunatuled.

Kusagil 1970. aasta paiku hakkas metallkodaratega rooli asemel levima üleni plastiga kaetud rool.

See on lühidalt kõik. Väga hea oleks saada nendele faktidele taha täpsed aastaarvud, kuid seni on nende osas väga segane pilt. Igasugused täiendused/parandused on seega teretulnud.

[Mossemees]

GAZ 51/52 vabrikumootor peaks vastu pidama ca 120000m km., kap. rem. mootor u. 80 000-100000 km. Eks see veneaegne kapremondi kvaliteet oli ka selline nagu ta oli... Mul omal maal GAZ 52-04, mille taasteremonditud mootor tiksub kui kellavärk, samas mul isa vahetas kunagi nii u. 20 aastat tagasi RAF\'i mootorit, pani remonditu peale, andis starterit... ja nagu kännu taga kinni. No siis tulnud välja, et väntvõll ovaalseks lihvitud )

[flanagan]

Olen Valdo Sinuga nõus, et 51-st tehti mustmiljon modifikatsiooni.Samas pean Sind ka lohutama,et sa vististi ei saa kunagi teadma millal mingi konkreetne muudatus siis teoks sai.põhjus ju lihtne-ka pärast muudatuse läbielanud autodel võis NL-majandusest tingitud \"tagasi muudatusi\" ette tulla.
2.Mingi mootori ressursi on suht mõttetu ju taga ajada. See sõltub ju konkreetsest isendist ja kasutus tingimustest. Ja ka kümmnendist. Kujutame ette,et 51 koos käruga veab ära 6-7 tonnise lasti.(tavaline sel ajal)kimab Tallinnast Moskvasse, juht hoiab kiirust 50-55-60 km/h.Ja aasta on näit 58.Aastal 73 sõidab samasugune kooslus sama teed, sama koormusega (ikka 6-7 tonni)kiirusega60-65-70. Mõtleme,kas pisike vahe on?
Suht mõtetud on siinkohal jutud a`la \"põrutasin 197-ga ja seejärel kohe kepsud kotis\".
3.Aga räägime siinkohal veel sellest va GaZ 53-Fśt.Tegelikult pole me sellest ju rääkinudki.Sõbrad,parandage mind kui arvan,et ega seda marki autosid isegi reg.tunnistuse palju ringi ei sõida.On ta ju Zil-164 kaasaegne ja põllumajandusse neid uuena küll ei tea olevat tulevat.Küll tuli neid riigi baasidesse.lOli küll mulle teada olevalt üks masin mis tuli 62 aastal ukrainast vahetusena härjapea seemne vastu.Ja seda Saverna kolhoosi.(Algselt\"Võitja\")Auto teenis kuni 73 aastani,siis tegi avarii .Ja oma maised sõidud lõpetas ta küll paberil 53F-ina ,aga samas pika baasiga 52-nakusagil aastal 75.
Aga ikkagi sellest mudelist.Ärme räägime siinkohal sellest iluvõrest-esikandlest.Tähtis on minu arvates hoopis see,et tegelikult hoopis uue auto tarvis tehti uus raam,kabiin-kandja hoopis uute agregaatide tarvis.Ms.52/53 kabiin on ka aastakäikude kaupa veidi erinev.Algul oli s sileda katusega,hiljem laineline,tugevdustega.53F on minu teada ainuke veoauto kus kell oli stanard varustuses.Täpselt nagu esimestel 53-del.&9 aasta 53-A del oli võimalus kell \"pardatsoki\" kõrvale paigaldada-kaas oli kohalt eemaldatav.Kuni kandilise kabiini tulekuni oli seal stantsitud koht.Kell ise oli 21- kella mõõdus.53-F idel oli ka armatuur sellise jaotusega-spidomeeter-kütuse näidik- ja temp.näidik.Kollase sihverplaadiga ja ülejäänud olid märgutuled.Sama oli esimeste 53-de ja 53A-dega Hiljem olid ikka sihverplaadid kollased,aga mõõteriistu 51-lt harjunud arv.Mingil aastal muutusid taustad mustaks.
Head soovides,Flanagan

[igaunis]

Kui veel tohib 51-st rääkida, siis eile, 01. septembril, näidati ETV-s filmi \"Agu Sihvka annab aru\". Eesti Telefilm 1970. Sealsel 51-l oli üleni plastiga kaetud rool.

[valdo]

Kui veel tohib 51-st rääkida, siis eile, 01. septembril, näidati ETV-s filmi \"Agu Sihvka annab aru\". Eesti Telefilm 1970. Sealsel 51-l oli üleni plastiga kaetud rool.

Ülimalt tõenäoline. 1972. aasta \"Rukovodstvo po ekspluatatcii\" näitab jah juba sellist rooli, uut tüüpi (52) velgesid, teleskoopamorte, alumise \"odoga\" spido jne.

Ainult et vanad roolid, veljed jms \"elasid\" ird-varuosadena autoe peal edasi.

[Regardman]

Palju üldse Eestis GAZ-53F tüüpi masinaid on ?

[Edel]

Palju üldse Eestis GAZ-53F tüüpi masinaid on ?

Mina näiteks pole 53F ninaga GAZ-e enda elus mitte kordagi näinud. Või pole lihtsalt tähele pannud....

[Aspelund]

Üks 52 kallur, millel oli 53F nina, sõitis veel neli-viis aastat tagasi Viljandis ringi...ja 20 aastat tagasi oli vist Viljandi linna haridusosakonnal ka üks tõeline 53F, aga see muutus millalgi tavaliseks, st käis kap-remondis.

Asp

[smolin]

Selline näeb välja GAZ 53F.

[andres22]

80ndate alguses tegi mul isa Tartus EPA juures sellisega õppesõitu, aga tolle edasist saatust ei tea. Muidu arvan, et neid vast mõni üksik Eestis on. Ise pole näinud.