Täna 25 aastat tagasi
#81

(21-09-2013, 22:38 PM)Tom Kirjutas:  Lugesin seda lauset mitu korda ja... jäi segane tunne. Äkki selgitad lollile.
Minu arusaama järgi oli jutt (sinu poolt viidatud teemas) sellest, et kas meie riiki juhib Eesti või Venemaa. Sinu vastusest justkui tuleks välja, et las venelane (sinu poolt kasutatud termin) juhib, peaasi, et oleks "odavamad kütuse-, alkoholi-, tubaka ja elektrihinnad"...
Kas ma sain õigesti aru?
Kes seda riiki hetkel tegelikult juhib, sellest ei saa ka mina aru. Või saan liigagi hästi aru. Ma ei tea. Aga mis puudutab küsimust nende odavamate hindade kohta, siis soovitan nt. Lõuna-Eestis mõnesse majapidamisse sisse astuda ja küsida. Rahva meelsus on üsna šokeeriv. Tean sealtkandi inimesi omajagu ja - üllatus-üllatus! Uskumatult palju on neid, kes endisi aegu taga igatsevad! Ida-Virust pole vist mõtet küsidagi. Vastus niigi ette teada. Riiklikul tasemel peaks seda võtma kui punaseid tulukesi auto armatuurlaual. Kuid mugavam on muidugi näppe mitte õliseks teha ja häirivatel hoiatustuledel lihtsalt juhe tagant tõmmata.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#82

(21-09-2013, 22:54 PM)Mossemees Kirjutas:  Rahva meelsus on üsna šokeeriv. Tean sealtkandi inimesi omajagu ja - üllatus-üllatus! Uskumatult palju on neid, kes endisi aegu taga igatsevad!

Ja vot see on õõvastav...
Vasta
#83

(21-09-2013, 22:59 PM)Tom Kirjutas:  Ja vot see on õõvastav...
Veelgi õõvastavam on see, et seda riiklikul tasandil lihtsalt tuimalt ignoreeritakse (või hoopis aktsepteeritakse?), äärmisel juhul jahutakse midagi stiilis à la Eesti on veel nii noor riik, meil oli 50 aastat okupatsiooni või et ühiskond pole selleks (milleks iganes) veel valmis... "Vallal-raha-ei-ole, riigil-raha-ei-ole"-retoorikat ei peaks vist mainimagi.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#84

(21-09-2013, 22:06 PM)meli666 Kirjutas:  Esiteks, mis karistamisest siin räägime? Töötukassas mitte arvelolek seda tunnet küll ei tekita.
Kartulid või mitte, aga tööd ikkagi tehti ja saadi ka selle eest tasu. Kartulid=Raha.
Kui oleks lihtsalt Aitähi eest appi mindud...
Nõue on nõue ja eks siis tuleb asjast kinni pidada. Sest asi on puhtalt põhimõttes ja kes see ikka jõuab vaielda, et kust see tulu saamise piir läheb, et tuleb teatada. Lihtsam nii, et teed tööd, saad tulu, siis ei ole vaja ka arvel olla. Lihtne.
Ja vaatasin just Töötukassa lehte. Olemas on sellised asjad nagu proovipäev, tööpraktika jne. Võib ju vormistada ennast kartulivõtu proovipäevale ja asi õigeBig Grin.
Või mulgatada oma peerulaskmistest vähem. Mehed käivad siin ülelahe nädalate viisi tööl, ise töötuna arvel.
Olgem ausad, on ikka vaba maa küll.

Karistus saab olla peale arvelt maha võtmise ka rahaline jne.

Kui ma kutsun kedagi kartuleid võtma, siis ma tunneksin ennast kehvasti kui inimene on pannud oma aega minu kartulite alla ja ma tõstan ta ukse taha öeldes aitäh! Ma arvan, et sa ise ka ju ei tahaks sellist aitähi.

Arvel olekuks ei ole eestis muud kasu kui see, et saad riiki nöörida. Kel käed jalad küljes leiab väga edukalt ise ka töö.

Kui tahad palka, siis on selleks ainus võimalus võtta ennast ajutiselt arvelt maha. Teha tööandjaga ühepäevane leping ja siis uuesti arvele. See oli töötukassa tegelase väide. Õigsust ei viitsi kontrollida.

Soomes käijad sellisel kujul ei ole mitte korvitäie kartuli saajad, vaid nahaalid.

Üldiselt töötab ju ideaalne ärimudel selliselt, et keegi ei tohi osata kaht asja teha. Kui oled kartulikorjaja, siis ei tohi sa appi tulnutele süüa teha, sest riigil jääb söögitegija palgast saadud tulu saamata,aga abilised saavad tasu söögina.

Kui ma vaatan mind koormavat seaduse hunnikut, siis ei tundu see erilise vabadusena. Kui elan nii nagu elan, siis olen vaba. Kõiki seaduseid ei jõua keegi jälgida.
Kaks juristi baaris joovad kaasa toodud õlut. Baarmani noomimise peale, et oma ei tohi siin juua, vahetavad mehed omavahel õlled ja joovad edasi.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#85

(21-09-2013, 21:45 PM)Mossemees Kirjutas:  
(21-09-2013, 20:58 PM)v6sa Kirjutas:  Uue ringi teevad juba teised ja nemad enam ladina tähestikku ei tunnista.Sad
Ei tööta see Venemaaga hirmutamine enam. Kahju küll, aga ei tööta. Tavalisel Eesti töölisel poleks mitte midagi karta ega kaotada. Olulist palgatõusu venelane vaevalt, et tooks, odavamad kütuse-, alkoholi-, tubaka ja elektrihinnad aga ilmselt küll. Kas omariiklus on eesmärk või vahend, selles on küsimus. Kui see on lihtsalt mingi isehakanud eliidi idée fixe, ilma et 100% elanikkonnat sellest kasu saaks, siis sel polegi suuremat mõtet. Sünnimaad, kodumaad või isamaad (kuidas kellelegi meeldib) ei saa ju ikkagi keegi ära võtta, hoolimata sellest, missugune lipp parasjagu Toompeal lehvib. Või äkki saavad? Löövad labida maasse, kangutavad maa servast lahti, keeravad koos majade ja metsadega rulli, tassivad Siberisse, laotavad keset taigat laiali ja Läänemere kaldale jääb vaid üks mudane auk?
Kusjuures, tolle musta augu laadne moodustis poleks väga võimatu. Mingi aeg tagasi oli uudislugu tehtud, vist vepsalasega. Too kurtis et metsas ei saa marjulgi käia enam, kuna nood ära lagastatud/maha raiutud. Ega me SRÜsse sattudes ei läheks aastasse 88 tagasi, vaid oleksime ikka hardcore idaeuroopa kauboi (või platnoi?) kapitalismis.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#86

(21-09-2013, 23:18 PM)Tegelane5 Kirjutas:  Ega me SRÜsse sattudes ei läheks aastasse 88 tagasi, vaid oleksime ikka hardcore idaeuroopa kauboi (või platnoi?) kapitalismis.
Tahad olla (tagasi) SRÜ's?!?
Vasta
#87

Korralik teema on käima läinud Big Grin


Mossemehe pahameel on tegelikult ju õigustatud, aga ma siin suht lõunas elades ei suuda ühtegi tuttavat meenutada kellel oleks hädasti vaja sinna tagasi minna.

Noolemeister tegi mu vibu jaoks sinimustvalge sabaga nooled.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#88

(21-09-2013, 23:18 PM)Tegelane5 Kirjutas:  Ega me SRÜsse sattudes ei läheks aastasse 88 tagasi, vaid oleksime ikka hardcore idaeuroopa kauboi (või platnoi?) kapitalismis.
Nojah. Ka 1940. aastal leiti, et hullemaks ikka minna ei saa. Väike äratus tuli 14.06.41. Ent miks asi üldse niikaugele läks? Miks rahvas praktiliselt pauguta oma riigist loobus? Ise küsin, ise vastan. Ka siis oli olukord praegusega üsna sarnane. Mina loomulikult seda aega näinud pole, aga nende vanade inimeste jutust, kellega sel teemal rääkinud olen, selline tõde välja koorub. Tark õpib teiste vigadest, loll ei enda omadestki.

(21-09-2013, 23:32 PM)karvik Kirjutas:  Korralik teema on käima läinud Big Grin


Mossemehe pahameel on tegelikult ju õigustatud
Pahameel ja mure oma sünnimaa saatuse pärast on siiski kaks täiesti eri asja. Õppigem neil vahet tegema!

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#89

(21-09-2013, 23:39 PM)Mossemees Kirjutas:  
(21-09-2013, 23:32 PM)karvik Kirjutas:  Korralik teema on käima läinud Big Grin


Mossemehe pahameel on tegelikult ju õigustatud
Pahameel ja mure oma sünnimaa saatuse pärast on siiski kaks täiesti eri asja. Õppigem neil vahet tegema!

See on tõlgendamise küsimus.
Mina tõlkisin antud olukorda kui muret ja sellega kaasnevat pahameelt. Sinu pahameel on ju suunatud olukorra vastu ja mure on saatuse pärast.

Kui mu mõte ikka mööda jookseb, siis on juba ilmselt minu viga, et seletada ei oska.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#90

(21-09-2013, 23:57 PM)karvik Kirjutas:  See on tõlgendamise küsimus.
Mina tõlkisin antud olukorda kui muret ja sellega kaasnevat pahameelt. Sinu pahameel on ju suunatud olukorra vastu ja mure on saatuse pärast.
Väga õigesti saad aru. Nii see ongi. Need, kes selle olukorra on põhjustanud, kasutavad selle kohta väljendeid virisemine ja vihakõne, isegi uued terminid ütk ja leim on leiutatud. Aga see lõppkokkuvõttes olukorda ei muuda.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#91

(21-09-2013, 23:17 PM)karvik Kirjutas:  
(21-09-2013, 22:06 PM)meli666 Kirjutas:  Esiteks, mis karistamisest siin räägime? Töötukassas mitte arvelolek seda tunnet küll ei tekita.
Kartulid või mitte, aga tööd ikkagi tehti ja saadi ka selle eest tasu. Kartulid=Raha.
Kui oleks lihtsalt Aitähi eest appi mindud...
Nõue on nõue ja eks siis tuleb asjast kinni pidada. Sest asi on puhtalt põhimõttes ja kes see ikka jõuab vaielda, et kust see tulu saamise piir läheb, et tuleb teatada. Lihtsam nii, et teed tööd, saad tulu, siis ei ole vaja ka arvel olla. Lihtne.
Ja vaatasin just Töötukassa lehte. Olemas on sellised asjad nagu proovipäev, tööpraktika jne. Võib ju vormistada ennast kartulivõtu proovipäevale ja asi õigeBig Grin.
Või mulgatada oma peerulaskmistest vähem. Mehed käivad siin ülelahe nädalate viisi tööl, ise töötuna arvel.
Olgem ausad, on ikka vaba maa küll.

Karistus saab olla peale arvelt maha võtmise ka rahaline jne.

Kui ma kutsun kedagi kartuleid võtma, siis ma tunneksin ennast kehvasti kui inimene on pannud oma aega minu kartulite alla ja ma tõstan ta ukse taha öeldes aitäh! Ma arvan, et sa ise ka ju ei tahaks sellist aitähi.

Arvel olekuks ei ole eestis muud kasu kui see, et saad riiki nöörida. Kel käed jalad küljes leiab väga edukalt ise ka töö.

Kui tahad palka, siis on selleks ainus võimalus võtta ennast ajutiselt arvelt maha. Teha tööandjaga ühepäevane leping ja siis uuesti arvele. See oli töötukassa tegelase väide. Õigsust ei viitsi kontrollida.

Soomes käijad sellisel kujul ei ole mitte korvitäie kartuli saajad, vaid nahaalid.

Üldiselt töötab ju ideaalne ärimudel selliselt, et keegi ei tohi osata kaht asja teha. Kui oled kartulikorjaja, siis ei tohi sa appi tulnutele süüa teha, sest riigil jääb söögitegija palgast saadud tulu saamata,aga abilised saavad tasu söögina.

Kui ma vaatan mind koormavat seaduse hunnikut, siis ei tundu see erilise vabadusena. Kui elan nii nagu elan, siis olen vaba. Kõiki seaduseid ei jõua keegi jälgida.
Kaks juristi baaris joovad kaasa toodud õlut. Baarmani noomimise peale, et oma ei tohi siin juua, vahetavad mehed omavahel õlled ja joovad edasi.

Jaa,hakka või kartma,et ei võigi töötut naabrimeest omale appi kartuleid võtma kutsuda...jääb veel rahadest ilma ja mine tea mis jamad tulevad.....ah,las olla näljas....Big Grin

Pean tunnistama,et olin kunagi just äsja värske töötu ja minu sex fantaasia oli siis selline-----kuna tööd enam polnud ja olemas on selline asutus nagu --Töötukassa,kuhu sisseastudes antakse mulle kohe tööd. Oh mind....jäin kuulujutte uskuma...Big Grin Tegelikult peale esimest vestlust öeldi mulle,et hakaku ma siis nüüd kohe ise tööd otsima.......Big GrinBig GrinBig Grin No kurask,ma sinna asutussse just sellepärast läksingi,et tööd saada.......kuna mul endal enam tööd polnud........olin just lõpetanud FIE -nduse....kuna enam ei tasunud ära ja pidin oma ettevõtlusele peale maksma. Ja lõpuks pean tunnistama,et ei saanud ka T. K. abi,sest minule sobivat varianti ei pakutud või jõudis keegi ette. Ja igaks juhuks mainin,et ei saa ju hakata hambaarstiks,kui oled ....... Big Grin
Olen seda juttu vist juba ennemgi ajanud aga kordamine pole kurjast.

Ja kuna asi läheb ikka järjest teemast kaugemale ja kaugemale.........siis vahelduseks niipalju,et aastal 1988 sai siis koos venna ja isaga talupidamist alustatud. Hirmsasti tahtsin omale mootorratast ja 16 aastasena siis ostsin omateenitud raha eest Viljandi Spordi poest mootorratta Minsk MMVZ 311.211 , maksis 395 rubla. Sõita sain küll ilma lubadetta aga asja sellest... Vahepeal pidasin pausi,kuna pidin oma kõrvakuulmist parandama Tartus Heidemanni tänaval......aga kuuljaks ma sain ja pean tunnistama,et kuulen liigagi palju. Aga tuttav tohter ütles mõned head aastad tagasi......." Ah,ole rahulik,peale neljakümmet tõmbab tagasi....."
Aga nätsupakke ma ei kogunud,kuigi jah,kohvinäts hakkas päris meeldima...pigem huvitas mind tehnika ja põllumajandus. Ilus aeg oli. Kahjuks ei saanud osa Öölaulupidudest ega muudest ajaloolistest sündmustest pealinnas... aga kaasa elasime kohapeal kõik. Hoidsime pöialt,et riik vabaks saaks ja üllatus,üllatus,nii läkski.Smile
Vasta
#92

Elasin 25 aastat tagasi Põlvamaal H.mmaaste külas, kus sel hetkel organiseerus nö Ku.vitsa seifivaraste jõuk, äge aeg oli, külas oli kogu aeg mingi möll või üritus, elu käis.
Vasta
#93

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/e...d=66763633
Vasta
#94


(22-09-2013, 03:24 AM)mtz50 Kirjutas:  Elasin 25 aastat tagasi Põlvamaal H.mmaaste külas, kus sel hetkel organiseerus nö Ku.vitsa seifivaraste jõuk, äge aeg oli, külas oli kogu aeg mingi möll või üritus, elu käis.
Sell ajal oli inimestel oluliselt kergem endaga toime tulla just majanduslikult. Jätkus raha autoga ringi tuuseldamiseks ja pidu panemiseks.
Kas keegi on hiljuti pidanud pulmi või peiesi? Kui suure majandusliku põntsu see Teie eelarvele paneb?
Täna 25 aastat tagasi maksis bensiin Ai 92 tervelt 30 kopikat. Kui suur on olnud inflatsioon võrreldes tänase hinnaga? Raha ühikusse, palka ja pensionisse? 25 aastat tagasi sai seda jagatud muidu prapporitele Smolenskis. Minu elus oli siis Nõukogude Liidu Armee aeg.
Vasta
#95

Mulle üks, natuke aega kolhoosis töötanud kraanajuht väitis, et kui palgast kütet osta siis nõukaajal jäksas vähem osta, kui praegu keskmise palgaga. + teine teema, et selline luksusese nagu uus Lada on devalveerunud. Kunagi tehti nende eest ulme asju ja töötunde ära tervise ning vabaaja arvelt.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#96

(22-09-2013, 12:27 PM)Tegelane5 Kirjutas:  Mulle üks, natuke aega kolhoosis töötanud kraanajuht väitis, et kui palgast kütet osta siis nõukaajal jäksas vähem osta, kui praegu keskmise palgaga. + teine teema, et selline luksusese nagu uus Lada on devalveerunud. Kunagi tehti nende eest ulme asju ja töötunde ära tervise ning vabaaja arvelt.
Kulude proportsioonid olid teised. Keskmise palgaga võrreldes oli kütus praegusest kallim, samas kulutused eluasemele olid jällegi oluliselt väiksemad, korterikuludeks poolt palka kohe kindlasti ei kulunud.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#97

(22-09-2013, 11:07 AM)ZIL 131 Kirjutas:  
(22-09-2013, 03:24 AM)mtz50 Kirjutas:  Elasin 25 aastat tagasi Põlvamaal H.mmaaste külas, kus sel hetkel organiseerus nö Ku.vitsa seifivaraste jõuk, äge aeg oli, külas oli kogu aeg mingi möll või üritus, elu käis.
Sell ajal oli inimestel oluliselt kergem endaga toime tulla just majanduslikult. Jätkus raha autoga ringi tuuseldamiseks ja pidu panemiseks.
Kas keegi on hiljuti pidanud pulmi või peiesi? Kui suure majandusliku põntsu see Teie eelarvele paneb?
Täna 25 aastat tagasi maksis bensiin Ai 92 tervelt 30 kopikat. Kui suur on olnud inflatsioon võrreldes tänase hinnaga? Raha ühikusse, palka ja pensionisse? 25 aastat tagasi sai seda jagatud muidu prapporitele Smolenskis. Minu elus oli siis Nõukogude Liidu Armee aeg.

Olen pidanud eelmise aasta sees kaks peie lauda maha, 1000-1500 euriga saab hakkama, aga ega need peie lauad olnud siis traditsioonilised, et nädal aega orgiat, sai ikka ühe päevaga hakkama ja 30-40 inimest söödetud-joodetud + ei pidanud traditsioonilisi matuseid ka veel, aga aitab OT.

Nõuka aega ei tasu taga nutta - ainuke moment mida ise taga nutan, oli aasta enne riigikorra muutust - krt, oleks pidanud rohkem asju kokku vuukima (jah sõna otseses mõttes varastama), et nüüd ei peaks neid asju tiku tulega taga ajama ja suurte eurorublade eest ostma.

Selle kohta võib vist jälle uue teema teha, et miks on praegu elu raske? Mina olen sellel seisukohal, et enda elu tehakse ise raskeks, ja ollakse nõus tegema mõtetute palkade eest tööd. Kui käed-jalad otsas ja pealuu sees on ka natuke halli massi, siis "bisnessi" on võimalik alati teha.

See seaduste jälgimine on ka neile kes on pedandid - alati on võimalik säädusi erinevalt tõlgendada - ise ei tohi lihtsalt rumal olla.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#98

Jah, nõukaaeg oli huvitav aeg: kõigil oli töökoht, aga tööd keegi ei teinud; tööd keegi ei teinud, aga plaani täideti; plaani täideti, aga saada polnud midagi; saada polnud midagi aga ometi oli kõigil kõik olemas; kõigil oli kõik olemas aga ikka kõik varastasid; kõik varastasid, aga tervelt 70 pika aasta jooksul ei suudetud riiki tühjaks varastada. Vaat' siis, missuguse riigi lasime p.-sse minna Big Grin.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#99

1988 sai juba kolhoosidest-sovhoosidest ja muudest tolleaegsetest ettevõtetest masinaid-varuosasid- muud kraami tuuri panna, kui olid õigel kohal tööl. Oli juba kerget vabaduse hõngu tunda. Kes asja taipas, see juba tegutses. Mis mind imestama paneb, on see kuhu see masinapark 91 aasta kolhoosidest-sovhoosidest-ettevõtetest kõik laiali kadus? Kas läks Venemaale ka või?
Vasta

25 aatat tagasi ja edasi mingi periood oli kummaline aeg. Meie perel oli õnn osta loa alusel IZ KOMBI, mis meile liikumisvabadust andis. Mäletan vorsti ja leiva järjekordi. Meie kandis oli leiva saamine loterii, kuna pensionärid ostsid oma lehmale leiba 10 pätsi kaupa (leivapäts oli 12 kopikat, samas kombikorv 21 kopikat kilo). Hakati kaupluses piirama kaupade müüki elaniku kohta. Eriti on meeles, kui 5- kesi läksime vakstut ostma. Norm oli 2 meetrit näo peale, ja kohusetundlik poemüüja lõikas 5 juppi 2 meetristena. Raamatukogus vaatas vastu kolm tähte igalt poolt (IME). Vene keele ja ajaloo tunnid muutusid kuidagi vabamaks. Sel ajal olid enamus maainimestel lehmad laudas, tehti heina ja piima kokkuost veel toimis. Samal aastal toodi sovhoosi hulga hobusesaane mingi vana tellimuse peale, ainult hobuseid enam ei olnud. Algasid ajad, kui raha on, aga kaupa pole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne