Gaz 51, 52, 53 käigukastid
#1

Kas keegi oskab öelda nende masinate käigukastide ülekande arvud. Milline on kõige kiirema ülekandega kast?
Vasta
#2

Mis suhtes kiirema ülekandega? Neil käigukastidel on neljas käik kõigil ülekande arvuga 1,0 , st. vedav võll (ehk siduripoolne) ja  veetav võll (ehk kardaanipoolne)  on otsehambumises ehk mootoripöörded ja kardaaanipöörded on ühesugused. Madalamate käikude ülekandearvud ei ole seejuures järelikult olulised.
Küll aga on tagasilla reduktoritel erinev ülekandearv.
Vasta
#3

Huvitab, et mis ülekandega on teine ja kolmas käik. Seda tean jah, et neljas on 1,0. Mis moodi mängida kasti ja tagasillaga niimoodi, et tekiks kõige kiirem ülekanne.
Vasta
#4

GAZ 51: 1. 6,40; 2. 3,09; 3. 1,69; 4. 1,00 (Gaz 51A,63 ja 93A)
GAZ 52,53 ja 66: 1. 6,48, 2. 3,09; 3. 1,71; 4. 1.00 (Gaz 52-03,Gaz 53 ja 53F)

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#5

ants11 Kirjutas:Huvitab, et mis ülekandega on teine ja kolmas käik. Seda tean jah, et neljas on 1,0. Mis moodi mängida kasti ja tagasillaga niimoodi, et tekiks kõige kiirem ülekanne.

Kui neljas käik on otse, siis kuidas aru saada sellest ,et kasti ja tagasillaga mängides saab ülekannet muuta. Kiirus oleneb sel juhul ainult tagasilla ülekande arvust( st. mida kiirem sild, seda kiirem ülekanne.) Käigukast ei mõjuta asja üldse otsekäigul(st neljandal käigul).
Vasta
#6

No sõltub mis tarbeks Sul seda tarvis. Olen enda ralliautodel paar kasti ringi teind. Neljas on otsekäik seda Sa muuta ei saa, ülejäänuid aga küll.
Niisama umbropsu pole aga seda mõtet küll teha, kui on näiteks tarvis koormat vedada. Selleks on enne vaja sellist mootorit mis seda edasi kah viiks. Smile

It's nice to be important, but it's more important to be nice!
Vasta
#7

Nagu ütlesn, et neljas käik eriti rolli ei mängi. Põhilised on teine ja komas käik. Juhul kui on tagasilla reduktoris on Gaz 66 ülekane, ehk plokkdiffer, et mis olek kõige mõttegam käigukast sina vahele, et saaavutada suurim kiirus.
Vasta
#8

ants11 Kirjutas:Nagu ütlesn, et neljas käik eriti rolli ei mängi. Põhilised on teine ja komas käik. Juhul kui on tagasilla reduktoris on Gaz 66 ülekane, ehk plokkdiffer, et mis olek kõige mõttegam käigukast sina vahele, et saaavutada suurim kiirus.

Loe eelnevad postitused uuesti läbi! Lõppkiirust sa käigukastiga mõjutada ei saa, sest kõigil vaadeldavatel kastidel (tegelikult üleüldse valdaval enamikul käigukastidest) on 4. ehk kiireim käik otse.
Mismoodi sa 2. ja 3. käiguga suurimat kiirust arendad? Kiirust või kiirendust otsid? Väga segane jutt sul.

Äkki ütled, mis masinaga tegu, siis ehk on sust lihtsam aru saada.
Vasta
#9

Ei noh tegelt saab neljanda jätta nö. vahepealseks käiguks. Omal nii tehtud. 1. ja 2. niipalju kiiremaks et 4.-st saab kolmas ja 3.-dast neljas. Seda on siin omal käel proovitud aint ma ei garanteeri et sa sellega koormaid kuhugi viid. Mul selliseid kaste neli tk. tehtud eri kiirustega muidugi. OK edu aretamisel Smile

It's nice to be important, but it's more important to be nice!
Vasta
#10

Ei veagi koormaid, auto on kerge ja vaja arendada suurimat kiirust. Tagumine differ Gaz 66, siit ka küsimus, et milline on parim käigukast, mis siia vahele panna, et saada suurim kiirus?Mõni räägib, et pane 66 differ ja 53 kast, et siis on kooslus parim aga kas see jutt vastab ka tõele?
Vasta
#11

ants11 Kirjutas:Ei veagi koormaid, auto on kerge ja vaja arendada suurimat kiirust. Tagumine differ Gaz 66, siit ka küsimus, et milline on parim käigukast, mis siia vahele panna, et saada suurim kiirus?Mõni räägib, et pane 66 differ ja 53 kast, et siis on kooslus parim aga kas see jutt vastab ka tõele?

Loe nüüd kõik uuesti ja mõtle natuke oma peaga!

Inc1 pakutud variant on ainus võimalik variant, kuidas oleks võimalik saada suuremat kiirust kui stock kastiga. Sest stock kastidega on tulemus nagunii sama.

Ja see "mõni" kes nii räägib on ilmselt ebakompetentne, sest minuteada põhineb GAZ-66 GAZ-53 tehnikal, s.t. mootor ja käigukast on samad (v.a. üksikud vaakumi jms. väljavõtud 66. mootoril).

Kuigi eelnevate postituste alusel võin väita, et käigukasti sisemusse pole sul mõtet oma näppe toppida. See toob pigem kahju kui kasu.

Vasta
#12

Ei saa aru küll mis masinaga tegu aga kõige kiirem tagasild on Gaz 51-l.Kui jah käigukastisees miskit muuta ei viitsi=eisaa=eioska siis ............. Jõudu
Vasta
#13

53 kastil pole muud suurt erinevust et 3. käik on pisut kiirem ja et tal on sünkrod ja muud miskit. Ise pooldan rohkem 51-52 kasti. Nii et 53 kastiga ikkagi " suurt looma ei lase". Targem on siis juba orienteeruda nn. ratsitud 51 kasti peale.


It's nice to be important, but it's more important to be nice!
Vasta
#14

Kuna siin gaz-i kastidest juttu, siis küsiks kah ühe küsimuse - tegu 53 kastiga. Vabakäigul on kuulda kastist räiget raginat. Võtsin kaane maha. On näha, et vedav võll jookseb veetavale niiöelda selga ja vastu muhvi hambaid, ragiseb mis hullu. Ostsin selle kasti paar aastat tagasi kuskil Viljandimaalt, väidetavalt oli korras aga vöta näpust! Arvan, et vedaval võllil on midagi vist puudu, aga mis? Mis takistab võllil kasti sisse liikumast? Vedava ja veetava võlli vahel on ju vaid rull-laager ja muud midagi? Vedava võlli laagril on peal lukustusrõngas ja nagu ma aru saan, siis see peaks asuma väljaspool kasti? Või seespool? Ja kas on mingi lukustusrõngas ka võllil, laagri taga? Või on mingi muu kavalus, mis takistaks vedaval võllil kasti sisse liikumast?


Vasta
#15

(20-03-2011, 18:41 PM)Tift Kirjutas:  Kuna siin gaz-i kastidest juttu, siis küsiks kah ühe küsimuse - tegu 53 kastiga. Vabakäigul on kuulda kastist räiget raginat. Võtsin kaane maha. On näha, et vedav võll jookseb veetavale niiöelda selga ja vastu muhvi hambaid, ragiseb mis hullu. Ostsin selle kasti paar aastat tagasi kuskil Viljandimaalt, väidetavalt oli korras aga vöta näpust! Arvan, et vedaval võllil on midagi vist puudu, aga mis? Mis takistab võllil kasti sisse liikumast? Vedava ja veetava võlli vahel on ju vaid rull-laager ja muud midagi? Vedava võlli laagril on peal lukustusrõngas ja nagu ma aru saan, siis see peaks asuma väljaspool kasti? Või seespool? Ja kas on mingi lukustusrõngas ka võllil, laagri taga? Või on mingi muu kavalus, mis takistaks vedaval võllil kasti sisse liikumast?

tere,kõikse kiiremini tahavad käigukastis puruneda sünkronisaatorid,need ju pronksist ,olen kuulnud(nõuka aal)et oli ka viga,et ei taht hammakas liikuda,hiljem selgus,et oli purunend sünr jalus.
Vasta
#16

Jajah, sünkrod ju kuluvad kiiresti.. Aga mul ei ole probleem sünkronisaatorites, vaid selles, et vedav võll liigub miskipärast liiga kasti sisse, vastu veetavat võlli ja kõristab hammastega vastu muhvi hambaid. Midagi peaks takistama seda võlli. Uurisin, et laagri taga, seal, kus võllil on nagu keere peal(mu meelest on see õlitõrje eesmärgil tehtud) oleks nagu soon lukustusrõnga jaoks, aga kui laagri võllile lükkan, siis ei jää seda soont eriti nähagi.. Siis mõtlesin, et kas on vahest seal, kus veetav võll vedavasse sisse läheb, mingi kuul vahel vms..


Vasta
#17

No nii, kus häda kõige suurem, seal.. Smile... Aga sain vahepeal aru, et rull-laager, mis vedava võlli otsa sees on, peaks välja nägema nagu rulllaager, mitte pihutäis rulle, separaatorist pold jälgegi Smile. Tõenäoliselt see haige koht oligi. Puudu on muidugi veel õlitõrje plekk, mis asub väljaspool kasti vedava võlli laagri taga,nüüd saab selle kah paika.


Vasta
#18

mnjaa, sageli on nii, et kui ise targaks ei saa, siis ei saagi kuidagi. Krt pold enne seda kasti laiali kakkunud ja kui on midagi seest ikka puudu ning ise ei tea täpselt, mis see puudu on, siis ilma infota välja ei mõtle ka.
Minul oli siis puudu siduri ehk vedava võlli seest kaks rulli (laagrit kui niisuguste seal polegi), kokku on neid 14 tk. Samuti puudus võlli suure laagri tagant lukustusrõngas. Ja kogu lugu. Smile


Vasta
#19

Probleem on auto soetamise algusest olnud, et tagumine käik ei taha hästi sees püsida ja viskab välja pidevalt. Ei pea mingit kõva vedugi peal olema, et käik välja tuleks. Viimati ühel kraaviületusel (gaz 66) pidi täie jõuga kangi vastu suruma, et käik sees püsiks. Kas kellelgi sama asjaga kogemusi? 
Vasta
#20

(12-03-2016, 09:56 AM)Külahull Kirjutas:  Probleem on auto soetamise algusest olnud, et tagumine käik ei taha hästi sees püsida ja viskab välja pidevalt. Ei pea mingit kõva vedugi peal olema, et käik välja tuleks. Viimati ühel kraaviületusel (gaz 66) pidi täie jõuga kangi vastu suruma, et käik sees püsiks. Kas kellelgi sama asjaga kogemusi? 

Kas mitte kasti kaanes fiksaatorid(vedrud ja kuulid pesades)ei hoia käiku sees?Seal miskit paigast ära?Vedru puru,kuul kinni kiilunud?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne