25-01-2008, 22:31 PM
Olgu, minu küsimus on: kui raske masina võib druzba külge panna et see oma jõudu ja kiirust palju ei kaotaks?
Druzba masina raskus?
26-01-2008, 01:10 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 26-01-2008, 01:10 AM ja muutjaks oli kalev60.)
Ei tea täpselt öelda, kuid kaldun arvama, et Minski(125) raam oleks sidurile juba kindlasti liig mis liig. Sidur Druzba nõrk koht ometi ju tegu saesiduri mitte siduriga, mis loodud ratta pluss juhi kaalu vedama. Niisiis viisakas oleks kuskil Delta raami(~50kg) kaalus raam või isegi kergem (vähem kilosid rohkem kiirust
.
.
miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
26-01-2008, 10:44 AM
Tõukeka raam on paras. 
Tegelikult druzbal mingit konkreetset kiirust kaotada ei ole, temal on saeketi kiirus. Ja tsentrifugaalsidur hakkab sul kindla peale libisema. Olenevalt kandami raskusest teeb ta seda kas väiksema või suurema kiiruse juures.
Kui oskusi, tööriistu ja aega on (muidugi - vaja läheb ka viitsimist ja nutikust), võib Druzbale mõne kuivsiduri ehitada. See oleks juba suur edasiminek - siis sobiks asi Minski raami peale nagu valatult. Aga selleks, et sidur ära mahutada, on kindla peale vaja sinna pisike sidurikoja moodi asi teha. Reduktori ja mootori vahelist kaugust tuleks ka kõvasti suurendada.
Druzba kasutamise rikub aga see, et reduktor kulub tal suurte koormuste juures ära. Need tahavad jube head määrimist saada. Poole aastaga läks korralik reduktor ära, kui see sai kardi peale pandud. Seega oleks vast tark tegu ehitada sinna kahest hammasrattast ülekanne, nagu säärekail on. Nagu öeldud - druzba on mootorsaag, mitte mootorratas.
Kui masinat puudutavale küsimusele vastata, siis... Druzba-4 mootoreid kasutati veepumpadel, aiapritsidel ja siis olid veel niisugused põmbu moodi latiga muruniidukid. Mõni päss pani Druzbale elektrigeneraatori ka otsa. Niisuguseid masinaid siis tehti.
Tegelikult druzbal mingit konkreetset kiirust kaotada ei ole, temal on saeketi kiirus. Ja tsentrifugaalsidur hakkab sul kindla peale libisema. Olenevalt kandami raskusest teeb ta seda kas väiksema või suurema kiiruse juures.
Kui oskusi, tööriistu ja aega on (muidugi - vaja läheb ka viitsimist ja nutikust), võib Druzbale mõne kuivsiduri ehitada. See oleks juba suur edasiminek - siis sobiks asi Minski raami peale nagu valatult. Aga selleks, et sidur ära mahutada, on kindla peale vaja sinna pisike sidurikoja moodi asi teha. Reduktori ja mootori vahelist kaugust tuleks ka kõvasti suurendada.
Druzba kasutamise rikub aga see, et reduktor kulub tal suurte koormuste juures ära. Need tahavad jube head määrimist saada. Poole aastaga läks korralik reduktor ära, kui see sai kardi peale pandud. Seega oleks vast tark tegu ehitada sinna kahest hammasrattast ülekanne, nagu säärekail on. Nagu öeldud - druzba on mootorsaag, mitte mootorratas.
Kui masinat puudutavale küsimusele vastata, siis... Druzba-4 mootoreid kasutati veepumpadel, aiapritsidel ja siis olid veel niisugused põmbu moodi latiga muruniidukid. Mõni päss pani Druzbale elektrigeneraatori ka otsa. Niisuguseid masinaid siis tehti.
26-01-2008, 12:19 PM
dongo Kirjutas:Olgu, minu küsimus on: kui raske masina võib druzba külge panna et see oma jõudu ja kiirust palju ei kaotaks?
Pane kui suur tahad, kasvõi 10t. Mootori jõud on konkreetne suurus ja ei muutu sellest mittekuidagi. Samuti tõenäoliselt ei muutu ka druzba kiirus 10t kaaluva kere puhul võrreldes tema algse kiirusega - tavaliselt mootorsaed ju kohapealt ei liigu ja mingit kiirust ka järelikult ei arenda ja nii on ka selle uue kaalu puhul.
26-01-2008, 16:49 PM
rallitaja Kirjutas:Kui oskusi, tööriistu ja aega on (muidugi - vaja läheb ka viitsimist ja nutikust), võib Druzbale mõne kuivsiduri ehitada. See oleks juba suur edasiminek - siis sobiks asi Minski raami peale nagu valatult. Aga selleks, et sidur ära mahutada, on kindla peale vaja sinna pisike sidurikoja moodi asi teha. Reduktori ja mootori vahelist kaugust tuleks ka kõvasti suurendada.
oli endalgi idee kuivsidur leiutada aga idee jäi ideeks sest oskusi mul sellise operatsooni jaoks veel napib aga aitäh ikka.
Otsin korraliku uraali. samuti olen huvitatud odavast autost mis sobib põlluralliks (dok-e pole vaja. elan põlvamaa ja võrumaa piiril.
08-03-2008, 01:41 AM
endal ongi nüüd plaanis hakkata ehitama kuivsidurit druzba mootrile. esialgne mudel sisaldab kahte hammasrattast, üks suur, mis käiks siis väntvõlli otsa teine väiksem ja liikutatav, läheks siis võlli otsa mis ketti ringi hakkab vedama.
sellega kaasneb probleem, asi nimelt selles kuidas väiksemat hakkasrattast panna end liigutama, üks asend kus jõud taga teine aga vabaasend, mis siis toimib kui sidur alla vajutada.
sellega kaasneb probleem, asi nimelt selles kuidas väiksemat hakkasrattast panna end liigutama, üks asend kus jõud taga teine aga vabaasend, mis siis toimib kui sidur alla vajutada.
miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
08-03-2008, 03:12 AM
Väike hammasratas käib ikka väntvõlli otsa ja suur veetava võlli otsa. Vastasel juhul tuleks ülekanne nii kiire, et seda mootorsõidukil kasutada oleks võimatu.
On nähtud küll sellist sidurit, kus on kaks asendit - vaba ja vedav, kuid seal oli asi lahendatud kolme kettaga, kahel neist tapid küljes. Kahe äärmise ketta tapid läksid vedava variandi puhul keskmise ketta aukudesse, lahutatud siduri puhul olid tapid aukudest väljas. See süsteem sai ühe kartulikoristuskombaini peale ehitatud ja siduri lahutamine toimus Moskvitsi rehviheeblitega.
Kui tahad sõiduvahendile toimivat asja, siis oleks sinna vahele vaja veel nn. "libisevat käiku". Muidu pühid hammasrattad hammastest puhtaks või ei saa sidurit töötava mootori korral vedamagi.
Kui kõva ehitaja oled, siis ei tohiks mõne ühe-kahekettalise kuvsiduri ehitamine küll üle jõu käia. Võtad kasvõi mõne mootorratta pealt snitti ja teed asja valmis. Sinu variandist tunduvalt lihtsama ja ka töötava asja saaks rihmülekannet kasutades, kus siduripedaali/heebliga rihma pingsust reguleeritakse.
On nähtud küll sellist sidurit, kus on kaks asendit - vaba ja vedav, kuid seal oli asi lahendatud kolme kettaga, kahel neist tapid küljes. Kahe äärmise ketta tapid läksid vedava variandi puhul keskmise ketta aukudesse, lahutatud siduri puhul olid tapid aukudest väljas. See süsteem sai ühe kartulikoristuskombaini peale ehitatud ja siduri lahutamine toimus Moskvitsi rehviheeblitega.
Kui tahad sõiduvahendile toimivat asja, siis oleks sinna vahele vaja veel nn. "libisevat käiku". Muidu pühid hammasrattad hammastest puhtaks või ei saa sidurit töötava mootori korral vedamagi.
Kui kõva ehitaja oled, siis ei tohiks mõne ühe-kahekettalise kuvsiduri ehitamine küll üle jõu käia. Võtad kasvõi mõne mootorratta pealt snitti ja teed asja valmis. Sinu variandist tunduvalt lihtsama ja ka töötava asja saaks rihmülekannet kasutades, kus siduripedaali/heebliga rihma pingsust reguleeritakse.
08-03-2008, 05:05 AM
muidugi jah, eksisin jõuülekandel kasutatavate hammakate suurustega. rihmülekannet kasutada ei soovi, sest üks projekt mul juba on sellise ülekandega ehituspool kinni ei võtta.
endal oligi plaanis teha sidurile osa vahele ja siis minna uuesti üle druzba ülekande osale, et saavutada hea ketti jooksmis variant. arvatavasti kasutangi vahepealse osa puhul mingi mootori detalile. asi on mul veel idee baasis, niiet palun pakkuge kõik võimalike lahendusi välja
ehituspool kinni ei võtta.endal oligi plaanis teha sidurile osa vahele ja siis minna uuesti üle druzba ülekande osale, et saavutada hea ketti jooksmis variant. arvatavasti kasutangi vahepealse osa puhul mingi mootori detalile. asi on mul veel idee baasis, niiet palun pakkuge kõik võimalike lahendusi välja
miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
08-03-2008, 22:01 PM
Druzba mootor on täitsa kõva.Olen proovinud.Naabrimees ehitas.Pilt oli veel Motomaania konkursil üleval.Proovis ülekandeid ja lõpuks jäi kiilrihma peale.
Sidurina võiks kiilrihma pingutust proovida.Olen sellist ühel omatehtud sõiduriistal näinud ja töötas ideaalselt.
Sidurina võiks kiilrihma pingutust proovida.Olen sellist ühel omatehtud sõiduriistal näinud ja töötas ideaalselt.
Käitu nii,nagu oleks Su elul mõte!
09-03-2008, 12:32 PM
Siduriks kiilrihma pingutus on ka motoblokkidel ja töötab.
Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
09-03-2008, 17:18 PM
Minu mullafreesil on ka kiilrihmaga süsteem. Aga too käib niipidi, et kui link all on, veab hoopis edasi.
10-03-2008, 00:33 AM
ehk vaevud kirjeldama seda mullafreesi, sest mul on üks selline mullafreesi mootor koos rihmaga rattastele istutatud. sama sidur toimib samamoodi ka siis.
miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
10-03-2008, 03:22 AM
Husqvarna toode, Honda 160GX mootoriga. Mootori otsas on väike kiilrihmaseib, reduktori otsas veidi suurem. Nende peal jookseb rihm. Keskel on veel üks pingutusratas (mis jookseb rihma "selja" peal), mida siis ülevalt lingiga juhitakse. Kui link alla vajutada, surub ratas rihma pingule ja freesi hakatakse läbi reduktori edasi vedama. Hoova vabastamisel tagastub pingutusratas algsesse asendisse, rihm lõtvub ja mootoripoolne ratas pöörleb vabalt edasi. Reduktorit saab juhtida teise hoova abil. Vabastatud hoova puhul liigub frees edasi, allavajutatult liigub frees natuke aeglasemalt tagasi.
Võin homme pilte teha, aga ülekannetelt ei viitsi katteid maha võtta.
Võin homme pilte teha, aga ülekannetelt ei viitsi katteid maha võtta.
11-03-2008, 01:20 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-03-2008, 01:21 AM ja muutjaks oli kalev60.)
Ülekanne mul sama! Mind huvitab mootor rohkem ehk ongi sama Husqvarna toode. Igal juhul miskit vägagi sarnast aretan ma hetkel tavaliseima võrri raamile, orginaal süütesüsteem on mul kahjuks hävinenud, minu mootoril istub tavaline mopeedi süüde hetkel koos mopeedi karbussiga. Tean, et seal orginaalis miskit muud käib aga mis nimelt?
Pildid oleks vägagi teretulnud!
Pildid oleks vägagi teretulnud
!
miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
16-10-2008, 15:59 PM
Ise panin Druzba mootori kardi peale. Sidur ja reduktor on ilusti vastu pidanud, ühed kolvirõngad juba läbi kühveldatud. Lasin treialil keti hammasratta treida kui see sai vist veits väike, jõudu vähe samas kiirust kätte saadud 80km/h.
Tundub, karburaatori taga on umbes 10km/h veel. Kuidas druzba karburaatorit reguleerida? seal kaks kruvi, kumb neist on segu ja kumb tühikäigu oma...ei julge timmima hakata kui täpselt ei tea. Üks on siis kütuse sissevoolu nipli kohal täpselt ja teine suunaga alt üles õhupuhastaja all.
Tundub, karburaatori taga on umbes 10km/h veel. Kuidas druzba karburaatorit reguleerida? seal kaks kruvi, kumb neist on segu ja kumb tühikäigu oma...ei julge timmima hakata kui täpselt ei tea. Üks on siis kütuse sissevoolu nipli kohal täpselt ja teine suunaga alt üles õhupuhastaja all.
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne