saare original '40
#41

värskendan teemat ja tagasihoidlikult märgin, et hää meelega ootaks ikke vastuseid mu eelmise posti vastamata küsimustele.
välja arvatud lenksupiduri teema. no õigupoolest oligi üsna lihtsameelne arvata, et polt võidakse teadlikult kõverikuks väänata.
ja nende traatide funktsioon sai pädeva ja ammendava vastuse.
Vasta
#42

Nojah. aga kus kohast neid "teadjamaid" võtta ? On küll keegi Suur Waldo, aga tema alati ei vasta, vastab siis kui vastab...Toungue , kui vastab.
Kroom või nikkel, nikkel või kroom - see on küsimus!
Ka Suure waldo "restaureerimistehasest" tuleb viimasel ajal nimu arvates huvitavaid kombinatsioone eespool nimetatud pinnakate kombinatsioonidest. saare toodangu katalooge kas pole üldse ilmunud või pole neid tänapäeval leitud, seega kirjasõnas on andmeid - netu. Näit. ETK toodangu kataloogides leidub viiteid nii kroom- kui ka nikkelkattega mudelitele, mida valmistati samaaegselt.
Mingeid viiteid võib leiduda lgp. ksf. Manicu poolt leitud ajaleheviidetes galvaanika kasutamise kohta...Näiteks mitmetel huvilistel olemas olevad saare kodarad on paraku nikeldatud (ka reklaamides nii kirjeldatud). Üldiselt läks ikkagi 30-ndate lõpus suund Eestis kroomimisele, kuna kroom on ligi 10 x vastupidavam meh. mõjutustele kui nikkel. saksamaal oli jämedalt see piir 1930, eriti näit. tsikliehituse juures.
Peaksid leidma oma rattal mingid galvaanika jäänused ja määrama , kas tegu on kollaka ja pehmema nikliga või sinakas-valge kroomiga. Tegelikult võiks ikkagi Valdo seda teada ja vastata, mis hetkel midagi on saare tehas kasutanud, mina pole teemat uurinud ega oska midagi kosta, hiliseimal (hr. Levolli Saarel oli justkui ikkagi kroom).
Saksamma eelpool viidatud lehel kodarate teema täiesti olemas, nikeldatud, kroomitud, roostevabad, tõmmatud ja topelt-tõmmatud kodarad, üldiselt vist olid rohkem 2 mm (saare eespoolnimet. pakikaup olid 1,8 mm nikeldatud kodarad), tuleb näidata pikkus, mida vaja. Kodaraid peaks saam ka Teletorni motopoe kaudu, ise pole proovinud.
Kuulikaussidega on nagu ketiga, pead ikka ise otsustama kas kõlbavad, kus meie teame jutu järgi arvata. Vb küll on mõnel jällegi lihtne katsemeetod pakkuda nagu keti puhul..Smile ?
Vasta
#43

(24-07-2010, 23:04 PM)kass Kirjutas:  ... Waldo, aga tema alati ei vasta, vastab siis kui vastab...Toungue , kui vastab.

Püüan ikka vastata kui tean. Ja kui aega on.

Viimased kaks nädalat on mul olnud elus aga üsna sant periood, kus ühe väga halva, kuid kiirelt põletava asjaga tegelemine on võtnud enamiku mu aja. Seega olen siin olnud veidi rohkem vagusi (Priit, Sa tead, mis jama mul on, aga ei ole vaja seda foorumis reklaamida).

Püüan alates ületulevast nädalast saada oma elu taas vanadele rööbastele kui õnnestub. Siis saan rohkem ka siin suud lahti teha.

Kui hästi veab, siis saan siinsetele küsimustele ehk isegi varem vastata. St vastan kindlasti. Ja jõus on ka minu lubadus kunagi isendit vaatama tulla Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#44

(24-07-2010, 23:04 PM)kass Kirjutas:  Näiteks mitmetel huvilistel olemas olevad saare kodarad on paraku nikeldatud (ka reklaamides nii kirjeldatud). Üldiselt läks ikkagi 30-ndate lõpus suund Eestis kroomimisele, kuna kroom on ligi 10 x vastupidavam meh. mõjutustele kui nikkel. saksamaal oli jämedalt see piir 1930, eriti näit. tsikliehituse juures.

Andestust, et oma Ankeri teemaga jälle vahele trügin, aga üks tähelepanek kodarate kohta. 1934. a kirjutab Anker: "Unsere Speichen sind verkadmiumt, nicht verchromt. Wir beziehen von der ersten deutschen Speichen-Fabrik, von der wir wissen, dass keine Fabrik mehr verchromte Speichen verwendet." Maakeeli peaks tähendama, et "Meie kodarad on kadmeeritud, mitte (mitte on originaalis alla joonitud) kroomitud. Me tellime esimeselt saksa kodaravabrikult, kellelt me teame, et ükski vabrik enam kroomitud kodaraid ei kasuta." Saab nii olla?

andke mulle ratas ja ma veeren minema
Vasta
#45

(26-07-2010, 13:24 PM)holz Kirjutas:  
(24-07-2010, 23:04 PM)kass Kirjutas:  Näiteks mitmetel huvilistel olemas olevad saare kodarad on paraku nikeldatud (ka reklaamides nii kirjeldatud). Üldiselt läks ikkagi 30-ndate lõpus suund Eestis kroomimisele, kuna kroom on ligi 10 x vastupidavam meh. mõjutustele kui nikkel. saksamaal oli jämedalt see piir 1930, eriti näit. tsikliehituse juures.

Andestust, et oma Ankeri teemaga jälle vahele trügin, aga üks tähelepanek kodarate kohta. 1934. a kirjutab Anker: "Unsere Speichen sind verkadmiumt, nicht verchromt. Wir beziehen von der ersten deutschen Speichen-Fabrik, von der wir wissen, dass keine Fabrik mehr verchromte Speichen verwendet." Maakeeli peaks tähendama, et "Meie kodarad on kadmeeritud, mitte (mitte on originaalis alla joonitud) kroomitud. Me tellime esimeselt saksa kodaravabrikult, kellelt me teame, et ükski vabrik enam kroomitud kodaraid ei kasuta." Saab nii olla?

Mulle on väga harva kätte sattunud kadmeeritud kodaraid. Kardan, et see kodarate kadmeerimine Saksas oli 1934 mööduv ühekordne moeröögatus.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#46

Kodara teema üldse on huvitav ja salapärane. Olen siin eelnevalt millalgi arutlenud ETK jalgratastel kasutautd kodarate üle, milledel justnagu oleks saksa firma Union logod otstes, regu kroomitud kodarataga , aga väidetavalt tegi ka ETK tehas ise kodaraid, segane asi. Igatahes kodarad olid kroomitud, kuidas oli lood nikeldatud paljasosadega mudelitel, seda ei tea vist keegi maailmas peale Valdo ?
Igatahes on enamiku säilinud enne WWII toodetud ratastel pinnakatteks rooste, enamuses kroomi jääkidega, vähem nikli omadega(olid vanemad ja arvukuselt vähem kasutatud).
Ise ei teagi , kuidas see kadmeeritud pind välja näeb. Kasutati seda vististi ka 30-ndatel inglise tsiklitel, läti meistrid on katsunud seda asendada galvaanilise tinakattega.
Türil on üks EW viimase lõpu rootsi Monark Scout, millel esiratta kodarad on matt - hallid, tagarattal aga kroomitud (või midagi sinna poole). Jalgratas ise on komplektne ja algselt säilinud, olid ka algsed rootsi kummid all ja tekstiilist kodaranipli katteribad veljel...
Niipalju ,kui on nähtud saksa jalgrattakodaraid omaaegsetes pakkekarpides, on nad ikka kroomitud olnud. Vb jällegi midagi koduturu ja importtoodangu erinevustega seotud, aga pole Saksa poolel ka mingeid vihjeid selle kadmeerimisele leidnud. Eks keegi võiks Saksamaalt järgi pärida, et vasisdas?
Vasta
#47

See vist pole mingi uudis, et Omega kirjaga ja kirillitsas "lev " või "prav" pedaale leidub nii kroom kui nikkel pinnakattega.
Huvitaks targemate kommentaarid.

Tervitab Veteran.
Vasta
#48

(26-07-2010, 17:33 PM)Veteran Kirjutas:  See vist pole mingi uudis, et Omega kirjaga ja kirillitsas "lev " või "prav" pedaale leidub nii kroom kui nikkel pinnakattega.
Huvitaks targemate kommentaarid.

Kuigi see "targemate kommentaaride" ootamine paneb alati kõhklema, kes ikkagi on kellest "targem" ja kui tark peaks ikka olema, et siia või sinna midagi kritseldada Rolleyes , aga ikkagi kritseldada ju tahaks Toungue .

Esimesed Riga 10/20 olid nikeldatud paljasosadega (ja ka need, mis nendele mudelitele nõuk. ajal eelnesid. Olid ja on üsna nunnu välimusega, vanatüübi porikad, nikkel jms...nagu "päris" vanaaja jalgrattad. Cool Ei julge praegu kosta, kuidas oli viimase lõpu Erenpreisi tehase ratastega ja ka Omega tehase omadega, kindlasti olid kroomrattad aga kas oli ka nikeldatud mudeleid. Vahest mõni "targem" kommenteerib ? Smile Valdo on siin väitnud mõne eksemplari baasil, et 1940/41 oli Lätis juba selline seis, et galvaanikat kasutati vähe ja mindi rohkem oksüdeerimise teed, mine tea...
Vasta
#49

leidsin ühe esiratta rummu. peal kiri RVR56. paistab, et see vist siin teemaks oleva saare jupp ei ole? võhikuna võiks ise arvata, et äkki läti kaup ja nummer tähendab aastaarvu? paluks kommentaare.
Vasta
#50

(27-07-2010, 20:28 PM)diesel Kirjutas:  leidsin ühe esiratta rummu. peal kiri RVR56. paistab, et see vist siin teemaks oleva saare jupp ei ole? võhikuna võiks ise arvata, et äkki läti kaup ja nummer tähendab aastaarvu? paluks kommentaare.
Iga läikiv rumm, käänuline lenksutoru ning ümmargune ratas tõepoolest ei ole Saare töökojas toodetud. Riia jalgrattatehas (RVR) tõepoolest asus Lätis (enam ei asu, õigemini üldse ei eksisteeri enam ammu) ning lõpuaastatel oli kombeks tõesti aastaarv peaaegu igale detailile sisse lüüa.
Vasta
#51

(27-07-2010, 23:05 PM)indrek Kirjutas:  ...Iga läikiv rumm, käänuline lenksutoru ning ümmargune ratas tõepoolest ei ole Saare töökojas toodetud...
aitüma. ega ma ei arvagi nõnnamoodu. lihtsalt kuna mainitet rattal on hulka vidinaid puudu, siis kodus kolahunnikutes kaevates loodan ikke neid puuduvaid asju leida. ja kuna ise võhik siis küsin targematelt. no sel korral siis õnnestus ise juba üsna täpselt arvata.
esialgi ikkagi esimene vana ratas mu näppude vahel. küllap kunagi jõuan ka selliste kogemuste ja teadmisteni, et ei pea iga tühja-tähjaga kalleid kaasfoorumlasi tüütama.
Vasta
#52

Ehk oskavad teadjamad (näiteks ksf! Kass) tuvastada : kas teemas käsitletava ratta vale-esikahvel võiks välimuselt ja tüübilt sobida ka 30-nendate lõpu "Miele" asenduskahvliks. Või ehk viitsiks omanik teha mõned lähivõtted - saaksin olemasoleva (kuid rikutud) originaalkahvliga võrrelda. Juhul kui klapib võiksin vahetada selle eelpoolnimetatud "võlliaukudega" irdkahvli vastu - ehk passib see omakorda "Saarele" alla ?

Suur Kombinaator
www.tsiklitall.ee
Vasta
#53

(28-07-2010, 16:43 PM)Ostap Bender Kirjutas:  Ehk oskavad teadjamad (näiteks ksf! Kass) tuvastada : kas teemas käsitletava ratta vale-esikahvel võiks välimuselt ja tüübilt sobida ka 30-nendate lõpu "Miele" asenduskahvliks.

Pean oma kolm Mielet üle vaatama - siis selgub, milline nende originaalkahvel olema peab.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#54

(28-07-2010, 16:43 PM)Ostap Bender Kirjutas:  Ehk oskavad teadjamad (näiteks ksf! Kass) tuvastada : kas teemas käsitletava ratta vale-esikahvel võiks välimuselt ja tüübilt sobida ka 30-nendate lõpu "Miele" asenduskahvliks.

No üks teadjam juba vastas...Ma võin ka mõne Miele üle vaadata, näiteks üks on kohe käeulatuses, Eestis Wellmani poolt müüdud meeste Miele nr. 654578. Kahjuks aga ei oska mina teema Saare esikahvlist selget pilti saada, ülaosa on tõesti nagu sarnane, alaosast aru ei saa. Ja ka minu Miele alaotsad on veidravõitu. Lähevad ühtlase laiusega lapikuks, võlli jaoks on sirged allapoole pilud aga võlliauk on veidi jämedam kui pilud, peaks vist olema 10 mm läbimõõduga, võll siis 8,X (kui tollimõõt), tundub, et nii vist peabki olema, esiratta koonuste või koonusepealsete mutrite välispinnal on 10 mm läbimõõduga aste mis käib ilmselt esikahvli vastavasse pesasse. Ilmselt oleks pildist abi aga pilti praegu ei tule.
On veel mõni naiste Miele raam aga kas kahvlitega, ei mäleta ja pole käepärast. Nagu igal võimalusel mainin, Toungue on olemas ka Miele juubelikataloog 30-ndate lõpust (1938?), kuidas seal kahvlid paistavad, ei oska ka öelda hetkel.
Vasta
#55

minu fotokas on hetkel reisimas. moblaga võin kohe proovida pildistada. samas arvutit ka kaasas pole ja moblaga ei lase hästi nagisse pilte panna. a proovin pildid teha ja ehk homme töö juures saan pildid üles.
teisipidi jälle on vahepeal tulnud mõte, et äkki kõnealune kahvel on ka nõukogudeaegne? a eks siis spetsialistide kolleegium saab piltide järgi otsustada.
Vasta
#56

nagu karta oligi, siis moblaga pilte üles ei saanud. proovisin küll. no ja moblapildi kvaliteet on muidugi nutune. aga ehk saab miskit aimu. kui veidi parem fotokas tagasi tuleb, siis vahetan soovi korral pildid välja.
[Pilt: 15934657197e0d_t.jpg] [Pilt: 1593467176f731_t.jpg]
[Pilt: 159346639138e3_t.jpg?1280384079] [Pilt: 15934675fc55b4_t.jpg?1280384060]
Vasta
#57

Kõnealune kahvel on tõenäoliselt tõesti nõukogude päritoluga. Huvitav, kas nõuk. selle perioodi kahvlitoru keere on juba meeter - mõõdus, peaks nagu olema...
Ksf! Ostapile mainin siia samasse, et Miele kataloog aastast 1939 (40 aasta juubelikataloog), eriti kahvliotsade kohta muidugi näha pole, aga paistab, et olid üsna ühtenägu kahvlid kõigil mudelitel, s.h. Melioril, Amsterdamil jne, v.a. Sportrad-idel (st veidi vuntsitumad tavarattad), neil paistab pildi järgi teise paindega hark olevat. Vb viitisin teha pildi...millalgi.
Vasta
#58

keerme võin tuvastada. äkki on kahvel samasse auku mõni päev tagasi siin teemaks olnud leitud riia esirummule?
Vasta
#59

(29-07-2010, 09:57 AM)diesel Kirjutas:  äkki on kahvel samasse auku mõni päev tagasi siin teemaks olnud leitud riia esirummule?
Näib, et on õige tähelepanek.
Vasta
#60

(29-07-2010, 10:41 AM)indrek Kirjutas:  
(29-07-2010, 09:57 AM)diesel Kirjutas:  äkki on kahvel samasse auku mõni päev tagasi siin teemaks olnud leitud riia esirummule?
Näib, et on õige tähelepanek.

Eeltoodud piltidel ei ole 1950ndate Riia ratta kahvel. Riia tehase tolle ajastu kahvli iseloomulikuks tunnuseks on siseküljel asuvad keevitusjäljed, mis kulgevad piki kahvlitorusid. Fotodelt on selgelt näha, et need puuduvad.

Tõenäoliselt on tegu mingi muu 1950-70ndate aastate nõukogude päritolu kahvliga.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne