MTZ 05 ja Neva MB-2
#41

Oled kindel, et kaane avamisel midagi kogemata sisse ei poetanud? Asi on ikka väga muljetavaldavalt pilbasteks lennanud. Kui keps eelnevalt lahti oli, pidi see terava kolina sisse lööma. Sellist mootorit ei tohi üldse käia lasta, ammugi mitte tuuritada. Ntx minul oli juhus, kui kepsusaale poldid olid salapärasel kombel lahti põrunund, kuigi olid stoperdatud. Vennapoeg sõitis sellega õues ja mina kuulsin tuppa ära, et kolin tuli sisse. Enne kui ma talle aknast hõigata sain, et jätku järele, jõudis ta põka seisma jätta ja uuesti käima panna. Ise oleksin kohe kiiresti välja suretanud nagu elektrijänes. Aga midagi ei juhtunud. Kepsusaale pind oli natuke marrastunud, aga panin teise kepsu ja käib jälle nagu muiste. Esimene laialikiskumine tuli sellest, et pöörete regulaator lendas laiali. Igasuguse crashi puhul murdub alati kepsu allosas olev õlituskäpp(maslorasprõzgivatel), mis tuleb kindlasti uus panna. See on kogu selle mootori-käsna õlitus! Veel tikuvad väntvõlli laagrid võlli peal ringi tõmbama. Kuna laagrid said niikuinii uued pandud ja uue väntvõlli jaoks raha ei olnud, kärnisin võllil vastavad kohad julmalt ära. Ega kaotada suurt midagi ei olnud. Siiamaani käib ilusti. Mul on vist uuem mudel kui see õnnetu. Mul nukkvõlli hammakal mingit "sisteemi" ei ole, lihtsalt valatud hammakas ja kogu lugu. Raske on seda raibet käivitada küll! Ühe hobuse võrra lahjem muruniiduki Briggs&Stratton käivitub kahe näpuga tõmmates. Vene imet käivitan igaks juhuks kahe käega.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#42

Aga lõtkuga peaks siis ilge kolin olema. Üleöö seda ei teki ju ja ainukese loogilise variandina pakuksin välja,et kas kepsu poldid tulid lahti või oli seal juba vana pragu sees.

Kuidas õliga lood olid? Esimese asjane neil mootoritel hakkab asi alumisele kepsusilmale.

Kas mootoril muid vigastusi ka on? Kui sul hooratta lõi inetrsiga puruks siis jääb mulle veidi ebaloogiliseks kuidas. Kas keps kiilus vända ning karteri vahele või?

----------

Mootorsaagidel on pigem asi selles ka,et kui saag on muutunud lahjaks st. kolb ja silinder kulunud ning jumal teab mitmes kord vahetatud siis lõpuks ka väntvõlli laager juba väsib ära.
2-3 kolbi/silindrit peab suvaline Stihli saag ilusti vastu. Erandiks ON kui mootor lastud kokku ning siis terve karter kah alumiiniumist purust puhastamata jäetud,mis hiljem laagritele kurja teeb VÕI siis lihtsalt oskamatust karburaatori reguleeringust keeratakse pöörded nii lakke et midagi keps annab järgi!

/olen teinud 2takilisi.
Vasta
#43

(04-10-2010, 19:55 PM)Gravity Kirjutas:  Aga lõtkuga peaks siis ilge kolin olema. Üleöö seda ei teki ju ja ainukese loogilise variandina pakuksin välja,et kas kepsu poldid tulid lahti või oli seal juba vana pragu sees.

Kuidas õliga lood olid? Esimese asjane neil mootoritel hakkab asi alumisele kepsusilmale.

Kas mootoril muid vigastusi ka on? Kui sul hooratta lõi inetrsiga puruks siis jääb mulle veidi ebaloogiliseks kuidas. Kas keps kiilus vända ning karteri vahele või?

Kolinat küll ei olnud. Käis ikka täitsa ilusti. Pragude ja mõrade kohta ei oska midagi öelda, kuna külgmist karterikaant lahti ei võtnud ja ei tea, mis seal sees oli.
Muidugi kunagi on juba eelmisel omanikul keps ilmselt katki lennanud, kuna paagi pool olevat mootorikülge on keevitatud.
Seekord tuli aga pauk mootori allapoole, kuna on näha, et mootori põhi on värskelt läinud kummi. Ilmselt on kepsu alumine osa jäänud mingitpidi väntvõlli kaela ja mootoriseina vahele. Kuna see alumine sein on aga tunduvalt paksem, kui külgmine, siis paraku sein järgi ei andnud ja väntvõll jäi äkki seisma. Sinna see hooratas ka läks.
Õli sai just alles vahetatud ja oli normis.

Mootorilt leidsin muidu sellise kuupäeva 9/90.
Karterisse nagu mingeid asju kukkuda ei saanud ja võtmed on ka kõik seinapeal olemasRolleyes. Pärast pauku ka mingeid võõraid asju mootorist ei leidnud.
Kepsu juppe vaadeldes avastasin aga sellise asja, et pool poldi keermest oli jäänud kepsu sisse. Äkki on seda kunagi niikõvasti kinni vägistatud, et oli katkemise piiri peal?
Eks see vanade tükkide ostmine on üldse õnneasi. Saaks aga üle kuidagi ära anda. Telefonis oli müüja jutt, et kõik on väga heas korras. Kohapeal hakkasid aga jamad ilmnema, küll ei tõmbanud starteri vedru käivitit sisse ja kuulid ei haakunud taha. Reduktor õli ei pidanud. Edasi veo rihm oli ainult peal. Tagasiveo rihmapingutussüsteemi ega kangi juhtraual üldse ei olnud. Ja veel muud nipet näpet.
Võtsin ta just sellepärast ära, et kaasa sai lumefreesi, rootorniiduki ja käru. Need agregaadid leiaksid kõige rohkem kasutust ka.
Vasta
#44

Tsitaat:Raske on seda raibet käivitada küll! Ühe hobuse võrra lahjem muruniiduki Briggs&Stratton käivitub kahe näpuga tõmmates. Vene imet käivitan igaks juhuks kahe käega.

Üks kõige halvemaks asjaks oli käivitamisel õhupuhastaja plekist kate mis valel tõmbamisel nukke saagis, vanaisal tuli kunagi sellist asja tihti ette Wink
Vasta
#45

(04-10-2010, 21:03 PM)meli666 Kirjutas:  Telefonis oli müüja jutt, et kõik on väga heas korras. Kohapeal hakkasid aga jamad ilmnema, küll ei tõmbanud starteri vedru käivitit sisse ja kuulid ei haakunud taha. Reduktor õli ei pidanud. Edasi veo rihm oli ainult peal. Tagasiveo rihmapingutussüsteemi ega kangi juhtraual üldse ei olnud. Ja veel muud nipet näpet.
Selge, ära hooratud junn, tõeline üllatusmuna!
Tsitaat:Võtsin ta just sellepärast ära, et kaasa sai lumefreesi, rootorniiduki ja käru. Need agregaadid leiaksid kõige rohkem kasutust ka.
No siis ei olnud kõige halvem diil, eriti kui said krempli norm hinnaga.
(04-10-2010, 21:15 PM)lauren Kirjutas:  Üks kõige halvemaks asjaks oli käivitamisel õhupuhastaja plekist kate mis valel tõmbamisel nukke saagis, vanaisal tuli kunagi sellist asja tihti ette Wink
Ei tea nüüd... tõmban enne käepideme ikka õhupuhastaja alt välja ja tõmban rohkem tahapoole kui üles. Ei sae nukke. Parema jala panen vastu porilauda. Alguses kandsin käivitamisel kindaid, sest kippus jah, käsi lõhkuma. Nüüd asi käpas või olen nii ülbe, et käivitan paljakäsi. Kahe käega jaksab suurema hoo sisse tõmmata, ei löö kunagi tagasi. Ühe käega on nii kuidas on. Kui tagasi virutab, siis on tunne nagu tahaks kätt hoopis otsast ära tõmmata. Käi siis ringi nagu kapten Konkskäsi! Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#46

Minule jääb arusaamatuk kui sul on dek. meh korras ning klapivahed,süüde ka paigas kuidas siis saab üldse tagasi lüüa?

Ma olen muruniidukeid remontinud kus kõige suuremad olid ka miski 190 kuubikut ja neid sai korras mootriga ilusti ühe käega tööle tõmmata. Midagi maagilist seal polnud tavaline nöör,mis käis ümber nööripooli ja siis 2 käppa millega haakis hooratta nukkidesse. Vb elektroonilise süüte tõttu võis ta seda käivituse jaoks muuta kuid kahtlen.

Kui sul hooratas kulub ära st hakkab enda kiilu pesas loksuma siis ka töötada võib täitsa hästi aga tööle pannes rebib käe otsast.Eks see läheb süütemomendi alla.
Vasta
#47

(05-10-2010, 13:06 PM)Gravity Kirjutas:  Minule jääb arusaamatuk kui sul on dek. meh korras ning klapivahed,süüde ka paigas kuidas siis saab üldse tagasi lüüa?

(04-10-2010, 19:55 PM)Basilio Kirjutas:  Mul nukkvõlli hammakal mingit "sisteemi" ei ole, lihtsalt valatud hammakas ja kogu lugu. Raske on seda raibet käivitada küll! Ühe hobuse võrra lahjem muruniiduki Briggs&Stratton käivitub kahe näpuga tõmmates. Vene imet käivitan igaks juhuks kahe käega.

"Basilio" ju kirjutab, et tal see dekompressiooni mehhanism üldse puudub.
Muidu mina tõmbasin küll ühe käega teda käima. Ei löönud ta tagasi ega midagi. Natuke raskem on MTD 3,5hj muruniidukist. Ilmselt sellest süsteemist ikka abi on.
Vasta
#48

(05-10-2010, 13:06 PM)Gravity Kirjutas:  Minule jääb arusaamatuk kui sul on dek. meh korras ning klapivahed,süüde ka paigas kuidas siis saab üldse tagasi lüüa?
Ma olen muruniidukeid remontinud kus kõige suuremad olid ka miski 190 kuubikut ja neid sai korras mootriga ilusti ühe käega tööle tõmmata. Midagi maagilist seal polnud tavaline nöör,mis käis ümber nööripooli ja siis 2 käppa millega haakis hooratta nukkidesse. Vb elektroonilise süüte tõttu võis ta seda käivituse jaoks muuta kuid kahtlen.
Kui sul hooratas kulub ära st hakkab enda kiilu pesas loksuma siis ka töötada võib täitsa hästi aga tööle pannes rebib käe otsast.Eks see läheb süütemomendi alla.
Dek mehhanism minu mäletamist mööda puuudub. Ei loksu seal veel midagi, mul suht vähetöötanud asi alles. Võibolla selles asi ongi, kuramuse tihe alles ja kompressioon kõva! Või olen ma ise selline nõder pudikäsi... Big Grin
Tagasi lööb ainult juhul kui ü.s.s-ist ei jõua piisavalt kiiresti üle tõmmata. Kogu point. Ma ei hakka ühe käega poosetades ennast invaliidiks ka tegema, onju?
Ah jaa, vennapoeg selline suur ja lai nagu laudauks, tõmbas ka algul ühe käega. Kõva mees ikka, noh! Smile Üheltmaalt hakkas samuti mõlemat kätt kasutama... Wink Küllap läks hooletuks ja sai siraka mööda näppe ära. Rohkem lisa küsima ei läinud! Muideks, väljamaa muruniidukid ja karm vene traktor on täiesti erinevad asjad! Olen alati öelnud, et MB-1 on tehtud vene karu, mitte inimese jaoks.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#49

Kui suvalisel "Lääne" murukal peaks ka tagasi lööma rikke tõttu ning inimene proovid ja proovib siis see lõpuks lõppeb samuti katkise hooratta/starteri/nööri/käega. Been there, done that
Vasta
#50

On ka Basilio oma pudikäega MB-1-el nööri pooleks saanud. Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#51

Huvi pärast sai täna see kokkujooksnud mootoriga MB1 reduktor ka laiali võetud. Midagi rõõmustavat seal ei olnud. Ketid olid ikka kole ära veninud ja laagritel oli osa nõelu täitsa puudu ja siniseks ilmselt kuumast läinud. Arvata võib, et eelmine omanik on temaga ikka jupp aega kuivalt toimetanud. Lisaks oli rauapuru ja mingit hermeetiku taolist ainet põhjas.
Kusjuures ise arvasin, et mõned hammasrattad jooksevad pukside peal, aga ei, kõik võllid ja hammasrattad pöörlevad laiadel nõellaagritel. Lisaks on lõppülekande kett kahekordne. Kui need asjad ikka õli sees pöörlevad, peaks asja ikka korraliku hoolduse juures jupiks ajaks saama. Ühesõnaga osatakse ikka utiil lollile ära müüa.
Hea, et teine MB1 on veel varuks soetatud. Uudishimust sai proovitud käruga metsast küttepuid ka tuua. Käru sai sellist märjemat murdunud metsakuiva männi pakke silmini täis laotud ja teekond koju võis alata. Kummiratastega on see masin ikka täitsa kooma. Ei aita raskuste lisamine ka. Lihtsalt kõdu ja puujuurte sees hakkab kaapima ja edasi ei lähe. Positiivseks asjaks on jälle see, et käru kast on telje peal suht tasakaalus ja isegi puukoormaga jõuab sissekaapinud traktori uutele
kõrval jälgedele tõsta.
Järgmiseks proovisin raudrattaid ja nendega on minek hoopis teisest puust. Krihvid haagivad mõnusasti puujuurte taha ja tõmbas koormat nagu nalja. Ainult ühe koha peal vajus käruratas poolenisti sisse ja siis hakkas kaapima. Selle raudrataste kaapimisega peab ainult ettevaatlik olema, kuna kaevab hetkega end raamini. Tõstsin siis traktori jälle kõrvaljälgedele ja lükkasin veits küljepealt ja edasi ta jälle liikuski.
Koju jõudes sai puukoorem ära ka mõõdetud ja peal oli kuskil pool rummi. Minu arust nii väikse masina kohta täitsa arvestatav kogus.
Üldiselt täitsa mõnus traktor väikesteks asjatamisteks. Mootor on ka ikka suht suure varuga, kuna suure koormaga liikus ka praktiliselt tühikäigul.
Paraku seda teist masinat painab ikka see kuumalt mittekäivitumine. Käima saamine võtab rohkem naha märjaks, kui puude enda tegemine. Sai kolvile õli tilgutatud, kuid see midagi ei muutnud. Õhuklapiga mängimine ka ei taha ikka toimida.
Peab vist hakkama mingi lääne mootori peale mõtlema. Siin on üks soodne pakkumine ja jutt on ka hea, aga kuidas on vastupidavusega, äkki keegi on sellistega kokkupuutunud: http://www.hortulus.ee/index.php?lang=es...uct_id=712
Ühe saetarvikuid müüva poega sai kunagi juba sellest räägitud ja nemad soovitasid ikka Briggsi mootoreid. Kuna 5,5hj Briggsi mootorid on aga üle viie tuhande, siis äkki oleks mõistlikum juba valida Robin Subaru või Honda mootor, mis eriti kallimad ei ole ja peaks kindla peale minek olema.
http://www.hortulus.ee/index.php?lang=es...ct_id=2112
Eriti kiidetakse just Hondat.
http://www.hortulus.ee/index.php?lang=es...ct_id=1807
Oskab keegi mootori valikul midagi soovitada?
Vasta
#52

(06-10-2010, 20:01 PM)meli666 Kirjutas:  Paraku seda teist masinat painab ikka see kuumalt mittekäivitumine. Käima saamine võtab rohkem naha märjaks, kui puude enda tegemine. Sai kolvile õli tilgutatud, kuid see midagi ei muutnud. Õhuklapiga mängimine ka ei taha ikka toimida.
1) Kõhutunne ütleb, et enne kui kukud raha kulutama, proovi süütepool ära vahetada. Vene asjadel on olnud juhuseid, kus süütepoolil on lühiskeerd sees, mis annab endast märku ainult soojast peast. Pool soojeneb ju ka koos mootoriga ja mähised-värgid mängivad ka natuke. Vot ja siis jamad seni, kuni maha jahtub ja käima läheb.
2) Veendu 100% et küünal, küünlajuhe ja piip on ikka OK.
3) Veendu 100% et bensain ikka korralikult peale tuleb. Mulle meenub nüüd, et minu rajakal hakkas pärast ostmist paak seestpoolt "nahka ajama". Paak oli seest millegagi üle lakitud, see koorus tasapisi ja tükid ummistasid kraani otsa. Vahepeal ujusid tükid jälle eemale ja siis töötas. Pärast paagi puhastamist olid uued tükid varsti platsis. Võttis veits aega, enne kui ma asjale pihta sain. Selle nahka läks aga hulga aega, käenahka ja palju inetuid sõnu. Smile
Nii et paak ja karbuss puhtaks, nii et läigivad! Korralik voolik vahele ja muidugi filter.
Aga kui oled otsustanud siiski väljamaa mootori osta, siis soovin edu! Venelased ise paigaldavad ka MB-dele juba tehases Briggse... On ikka lõpuks aru saanud, et nad ei oska mootorit teha.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#53

Mina soovitaks ka Briggsi mootoreid,eriti nn vanemat mudelit,mis on püstklappidega. Lihtne ehitus ning vägagi töökindel. Kasutatakse võimsamatel murnuiidukitel. Olenevalt mudelist,karburaatorist 5-6 HP.

Aga murniiduki mootorid on kõik paiskõlitusega Ja väntvõll on horisontaalne st. pead mootori külje peale keerama. Ilma õlitussüsteemi ümbertegema asi sul kestma ei hakka. Odavam siis otsida juba teine mootor.

Seega kui sul isegi 2900 kroonine mootor peab ainult garantii aja vastu õigustab ta end. Honda muruniidukite mootorid olid kohutavalt kallid ning täisidioodi lahendustega. Horisontaalse väntvõlliga paistab asi korralium. Ehk siis kui sul on näiteks karburaatori ummistus siis pead lahti võtma 3-4 tihendit ja igast pleki tükki ning metsas olles 90% kindlusega lükkad kogu kupatuse lõkkese ja ostad poest uued tihendid kui hakkad vanasid tagasi sobitama. Paljud tihendid on nö ühekordsed ka ehk ei kannata lahtivõtmist. Selles suhtes on Briggs pommikindel,seal ainult 2 polti ja üks O rõngas.
Vasta
#54

Mootorit vahetada vast pole mõtet. MB on jah selline riistapuu, et tahab pidevalt tegelemist. Kui ma kunagi püsivalt Valgas elasin, siis olid mul mõlemad traktorid väga heas korras, käivitusid ühest tõmbest. Nüüd jah kui nädalavahetusel ainult seal olen, siis saan kahe peale ühe korda, millega suvila maa ära teha.
tuleb lihtsalt vaeva näha ja asi korda teha, vene riista omapära on paraku see, et tahab pidevalt mehaaniku kohalolekut. Pead lihtsalt ise niipalju tark olema, et üles leida nõrgad kohad.
Vasta
#55

(07-10-2010, 14:34 PM)jurkman Kirjutas:  vene riista omapära on paraku see, et tahab pidevalt mehaaniku kohalolekut.
Kuldsed sõnad! Need tasuks suurelt kuuriseinale kirjutada! Kui meelest ära kipub minema, siis vaatad.. Smile Vene riist ei vaja kasutajat vaid mehhaanikut! Sellist, kes on kogu aeg õline, pasane ja marraskil kätega. Või nagu ütleb üks tuttav jahtkapten, kellega varem merd sõitsin: "Veri, higi ja tatt segamini!" Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#56

(07-10-2010, 20:31 PM)Basilio Kirjutas:  
(07-10-2010, 14:34 PM)jurkman Kirjutas:  vene riista omapära on paraku see, et tahab pidevalt mehaaniku kohalolekut.
Kuldsed sõnad! Need tasuks suurelt kuuriseinale kirjutada! Kui meelest ära kipub minema, siis vaatad.. Smile Vene riist ei vaja kasutajat vaid mehhaanikut! Sellist, kes on kogu aeg õline, pasane ja marraskil kätega. Või nagu ütleb üks tuttav jahtkapten, kellega varem merd sõitsin: "Veri, higi ja tatt segamini!" Smile

Häh. Kusjuures ega siis tänapäeva hetke seisuga inimesed kes töötavad tehnika/mehhaanika vms peal rabavad samamoodi,et higi lendab ja sõim kuna asjad ei lähe paika ning AJALIMIIT taob jalaga selga! Lisaks tänapäeval on nii jube tunne igal normaalsel töömehel kui sa pead garantii korras minema remontima X seadet ,mille eest inimene on käinud välja suuri summasid.Küll vannutakse,et miks siuke p***k üldse neil pähe määriti jne.

Ma ei taha küll filosoofiks muutuda aga tänapäeval pole üldine tehniline tase paranenud üldse. Isegi hullem on. Miljon firmat toodab saasta ja teine miljon lolli ostab neid heas usus nagu "saksa kvaliteet" või "särav välimus" tähendaks midagi head!

90% asjadest ongi nii ehitatud,et kui midagi läheb katki siis osta uus ja vana viska minema.
Vasta
#57

(07-10-2010, 23:16 PM)Gravity Kirjutas:  
(07-10-2010, 20:31 PM)Basilio Kirjutas:  
(07-10-2010, 14:34 PM)jurkman Kirjutas:  vene riista omapära on paraku see, et tahab pidevalt mehaaniku kohalolekut.
Kuldsed sõnad! Need tasuks suurelt kuuriseinale kirjutada! Kui meelest ära kipub minema, siis vaatad.. Smile Vene riist ei vaja kasutajat vaid mehhaanikut! Sellist, kes on kogu aeg õline, pasane ja marraskil kätega. Või nagu ütleb üks tuttav jahtkapten, kellega varem merd sõitsin: "Veri, higi ja tatt segamini!" Smile

Häh. Kusjuures ega siis tänapäeva hetke seisuga inimesed kes töötavad tehnika/mehhaanika vms peal rabavad samamoodi,et higi lendab ja sõim kuna asjad ei lähe paika ning AJALIMIIT taob jalaga selga! Lisaks tänapäeval on nii jube tunne igal normaalsel töömehel kui sa pead garantii korras minema remontima X seadet ,mille eest inimene on käinud välja suuri summasid.Küll vannutakse,et miks siuke p***k üldse neil pähe määriti jne.

Ma ei taha küll filosoofiks muutuda aga tänapäeval pole üldine tehniline tase paranenud üldse. Isegi hullem on. Miljon firmat toodab saasta ja teine miljon lolli ostab neid heas usus nagu "saksa kvaliteet" või "särav välimus" tähendaks midagi head!

90% asjadest ongi nii ehitatud,et kui midagi läheb katki siis osta uus ja vana viska minema.


Kuidas võtta, Lääne tehnika on varieeruv, tõesti MB koopia BS muruniiduki käivitamisega saab mu hõljuv tibi isegi hakkama. MB käivitamisel on tõesti tunne , et käed rebitakse otsast.
95. aastal ostetud stihli saag on siiamaani ideaalses töökorras, samas on ta päris kõva mahvi saanud.

Hiljuti ostsin veekeetja nordy 300 kr , ei lülinud pärast keemaminemist välja, vahetati ringi, see variant lülitus kohe pärast võrku ühendamist välja.
Eks see tootmine on tänapäeval üles ehitatud sellele, et toote ostmine on odav, ülalpidamine kulukas. Nii saab rohkem raha kasseerida.
Vasta
#58

Sai siis terve nädalavahetus mootoriga tegeldud. Võtsin asja täiesti pulkadeks lahti. Kuna asi sai ostetud uuena ja heal juhul paar tundi ainult töötanud, siis midagi vigast, nagu arvata oli, sealt seest ei leidnud. Jaotushammasrataste märgid ka olid ilusti paigas. Klappide peale sai valatud naftat ja poole tunniga õrnalt klapisäär läks alt märjaks. Nii et need ka peaks korras olema. Panin siis asja samatargalt kokku tagasi.
Ja ikka see kuumalt mittekäivitumine piinab. Avastasin sellise asja, et kui kuumalt enam käima ei lähe ja küünal maha keerata, käivitist paar korda tõmmata ja küünal jälle peale panna, siis käivitub ilusti. Tundub, nagu tõmbaks täis ennast? Samas küünla (A17V) elektrood on nagu suht helepruun, kisub juba valkjaks.
Proovisin selle teise masina karbussi ka, aga toda on aegade jooksul ikka rapitud ja tollest elulooma enam ei saa. Siibri võll on ka juba vaata, et pool oma jämedusest sisse söönud.
Veel olen hädas ikka veorihmaga. Vaja oleks ikka tagurpidi ka sõita. Tagurpidi käigu rihm peab vist olema peenem, kui esipidi?
Vasta
#59

Sai vene foorumites tuhlatud ja leidsin sealt ka rihmade mõõdud, mis talle ette on nähtud. Panen siia ka kirja, kellegil võibolla on vaja.
Edasipidi käigule läheb A1210 ja tagurpidi käigule läheb Z1400 rihm. Ostsin täna need rihmad omale ära ja toimib nendega asi ilusti.
Sai tunnike niisama sõidetud asjaga ja peale seda avastasin, et kummipuru on natuke poritiiva plekil, muidu rihmadel ei ole häda midagi.
Mis firma rihmasid kasutate?
Ise ostsin kõige odavamad Tsehhi Rubena rihmad hinnaga 41.- tk. Pakuti ka Optibelt rihmasid hinnaga 122.- tükist. Ehk siis kolm korda kallim. Eks näis palju vastu peavad.
Veel proovisin lumepuhurit ka käima saada, aga asi on ikka eelmisel omanikul aastaid ilma töötamata seisnud väljas ja võllid pöörlevad suht raskelt. Huvi pärast sai ta korraks käima pandud, aga hääl oli selline, et laagrid jooksevad kohe kinni. Samuti võttis selle ringi ajamine tühjalt mootoril raua lõhna ülesse ja seisma jättes veel prõksus kuumusest jupp aega.
Enne kui hakkaks laagreid vahetama, küsiks, kas jõuab see originaalmootor talvel üldse midagi lumega teha? Kogemusi kellelgi? Eelmine omanik ka seda millegipärast kasutanud ei ole, kuna oli juba poolenisti maa sisse vajunud.
Vasta
#60

Leidsin garaaþist sellise rihmapakendi:     .
Pead ei anna, et see nüüd see kõige õigema mõõduga rihm on, aga peal on see vähemalt olnud ja töötanud.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne