Kas midagi sellist Eestis veel on
#1

Kuna ma siin Zil tehase toodanguga juba jändan, siis tekkis küsimus, kas Eestis on veel alles mõni selline ümara kastiga Zil 130. Ja veel raskem küsimus, kas sellise ümara kastiga üheteljalist käru ka on. Ma võin küll eksida, kuid minu mälupildis vurasid sellised Zil-id koos ümara kastiga kärudega ringi siis, kui ma veel Mustamäel lasteaias käisin.
   
Vasta
#2

ääremaadel võib sellist arvatavasti veel leida,idavirumaal mõnes kaevanduses või vene firmas aia ääres seismas ehk siis hoida silmad lahti kus käivad teetööd või kus karjäärides veetakse killustikku. äkki õnnestub mõne vene mehe töövahend omistada.kahjuks konkreetset pole midagi nöelda
Vasta
#3

Selline ümara kastiga ja vana kabiiniga (sellel mis pildidl, on tunduvalt uuem kabiin) isend on mul sõbral täiesti olemas. Taastas seda mõned aastad tagasi, sai minult sellele veel tutika (aga viimasel ajal õues vedelenud) tagasilla. Mingi hetk, kui sinna juhtun, saan pilte taha ja võin neid siingi jagada.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#4

Ksf! Saarrand peab vist silmas ZIL-150-põhist MMZ-585, teemaalgataja räägib aga MMZ-555-st.

Ka mina mäletan lapsepõlvest ümara kastiga ZIL-kallureid koos üheteljelise haagisega, millel samasugune ümar kast. Mõni aasta tagasi nägin kuskil ühte sõitmas, päris nostalgiline oli.

Samuti mäletan MAZ-Kallureid samalaadse üheteljelise haagisega (neil haagisel muidugi kandiline MAZ-Kast. Need haagised olid vist tehtud mahakantud masinatest (kindlalt mäletan, et vähemalt osadel oli tavaline veoauto tagasild).
Vasta
#5

(24-03-2011, 07:26 AM)Mufff Kirjutas:  Kuna ma siin Zil tehase toodanguga juba jändan, siis tekkis küsimus, kas Eestis on veel alles mõni selline ümara kastiga Zil 130. Ja veel raskem küsimus, kas sellise ümara kastiga üheteljalist käru ka on. Ma võin küll eksida, kuid minu mälupildis vurasid sellised Zil-id koos ümara kastiga kärudega ringi siis, kui ma veel Mustamäel lasteaias käisin.

Tallinna piirkonnas olen viimase 7-8 aasta jooksul kohanud vaid seda pildil olevat isendit. Pilti on see püütud kahel korral, 2004 ja 2006.aastal. Viimane kehtiv kindlustus aastast 2009 ja edasisest puudub info.

Kas mitte "OÜ Vedajal" ei olnud taolist "kutsikat"? See siis aastal 2004,viimaseaja info puudub. "Vedaja" asub Tallinnas Valdeku tn raudteeülesõidu juures Männikul.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#6

See viimasel pildil olev isend pole päris see õige. Tegu on nn "vahepealse" mudeliga, millel on poolümar kast ja sirm kabiini kohal. ZIL-MMZ 555-l on täiesti ümar kast ja kabiini kohale sirmi ei ulatu. Samuti peaks 555-d olema originaalis vanatüübilise ninaga 130 baasil.
Vasta
#7

Pildil on ikka see õige kumera kastiga Zil. Ümaramat pole tootmises olnud. (kui Zazik ei mõtle just katsemudelit, millel oli klaasplastist Smile ilma tagaluugita kast.)
Sirm kabiini kohal ei ole näitaja, sest minumäletamistmõõda tulid paljud 555-ed üldse ilma sirmideta ja need valmistati ise automajandites. Sellepärast ka palju erineva disainiga sirme oli liikvel.
Kärud, nn kutsikad mida zilid vedasid olid ka enamjaolt kohapeal ise ehitatud mahakantud kalluritest(Zil-MMZ-585). Raam lõigati pooleks ja kast tehti ka enamasti lühemaks. Käru tiisel viidi ka madalamale, et oleks mugavam koormat kallutada. Tehase kutsikaid tehti Tartus.
Vasta
#8

Minu jaoks olid need kallurid ohuallikad. Oli ta ZIL või MAZ, käru taga ja mõlemad kuhjaga kruusa või kildu täis. Kui siuke vastu tuli, tekkis alati tahtmine kusagile ära pöörata või seisma jääda ja jooksu panna. Tavaliselt kukkus koormast järjest kive, need sattusid ratta peale, sest poritiivad olid puudu ja ratas andis kivile esiklaasi läbistava kiiruse. Küllalt klaase nende tõttu purunenud. Vastikud klaasipurustid! Mitte autod.
Tänasel päeval on asjad paranenud, olen näinud isegi autorataste pesemist enne ehitusplatsilt või karjäärist väljumist.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#9

Mm, võibolla tõesti panin natuke sooja seekord. Algmaterjal võis sel tõesti olla 555 kast, mis on külgedelt kõrgemaks tehtud. Samas tean kindlalt, et olen mingeid sarnaseid kaste näinud ka teistsuguse luugiga, sellest siis vb mingi eksiarvamus.
Vasta
#10

Kuna ei ole otseselt asjatundja, siis tunnistan eksimust. Esimesel pidil olev isend (st selline isend) ont oonud kunagi meile maale teepeale kruusa nii mubes 12-15 aastat tagasi.
Mingil määral ehitati MAZ järelhaagiseid ka Otepää Autoremondi Tehases. Minu isagi on töötanud seal 30 aastat, seetõttu kodus ka mõningane MAZ/Ikarus juppide kogu.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#11

1 pilt Eestis leiduvast ümarast kärust ka. Teine pilt on leitud kunagi rc-forumist.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#12

Viimane pilt ongi see, mida ma mõtlesin ja mis mul nooruspõlvest kusagil mälusopist esile kerkib.
Kui lõpuni aus olla, siis on selline Zil arvestades kütusekulu ja olematut kandevõimet tänapäeva mõistes täiesti mõistetamatu masin. Rohkem nagu mänguauto, millega liivakasti ühest servast teise liiva vedada. Minule aga on armas see kooslus - ümara kastiga auto ja samasugune käru. Kui kuidagi komplekti kokku saab, siis võin ühe koosseisu vanatehnika ajaloo huvides taastada, seda enam, et Zil-130-e juppe on meil veel lademes, samal ajal kui Zil-157-e juppidega kisub juba kitsamaks. Kuna olen ise rohkem Zis-151 ja Zil-157 sõber, siis palun selgitage mis on Zil-130 uuema ja vanema kabiini erinevused.
Vasta
#13

(25-03-2011, 17:58 PM)Mufff Kirjutas:  Kui lõpuni aus olla, siis on selline Zil arvestades kütusekulu ja olematut kandevõimet tänapäeva mõistes täiesti mõistetamatu masin. Rohkem nagu mänguauto, millega liivakasti ühest servast teise liiva vedada.
Olen nõus,aga mis on tänapäeva lääne tehnikal vastu panna?Vene aeg nende masinate ajastul ehitatud suvilakoperatiivide piirkondades pole tänapäevaste suurte kalluritega midagi teha,isegi prügiveo firmad keelduvad teatud piirkondi teenindamast kuna teed kitsad.
Vasta
#14

(25-03-2011, 17:58 PM)Mufff Kirjutas:  ..., siis palun selgitage mis on Zil-130 uuema ja vanema kabiini erinevused.

Zil-130'l pole uuemat ega vanemat kabiini, on üks ja ainus. Selle baasil on 131 kabiin (erinevuseks nina ja kahes osas esiklaas + nipet-näpet) ja 133GjA, millel nina pikemaks tettu KamAZi diisli tarvis.
Kui teema alguses seda "vanemat kabiini" mõeldi, siis mõeldi selle all Zis-150 kabiini.
Vasta
#15

(25-03-2011, 23:19 PM)Timm Kirjutas:  
(25-03-2011, 17:58 PM)Mufff Kirjutas:  ..., siis palun selgitage mis on Zil-130 uuema ja vanema kabiini erinevused.

Zil-130'l pole uuemat ega vanemat kabiini, on üks ja ainus. Selle baasil on 131 kabiin (erinevuseks nina ja kahes osas esiklaas + nipet-näpet) ja 133GjA, millel nina pikemaks tettu KamAZi diisli tarvis.
Kui teema alguses seda "vanemat kabiini" mõeldi, siis mõeldi selle all Zis-150 kabiini.
Pole just suur Zil-i spetsialist aga Timmi-ga nõus,et 130-nel kogu aeg
ühesugune"putka"olnud.Selle nipet-näpeti all ilmselt ka esikandle erinevus.Ja neid kastikõrgendusi ja katusesirme ehitas ilmselt igaüks ise,nii kuis insenerimõtet ja materjali käepärast oliSmile
Panen mõned pildid techstroy.ru-st.Loodan et nad ei pahanda.





Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#16

Ma ei peagi ennast eriliseks Zil-i spetsialistiks, sest siiani minu Zil-i huvi piirdunud Zis nime kandvate autodega ja lõppenud Zil-157-ga. Uue kabiiniga Zil-id (pean silmas 130 kabiini ja selle arendusi) mind seni huvitanud pole. Vanema tüübi kabiini kohta küsides mõtlesin, et äkki on ka Zil-130 kabiinidel varasemalt kasutatud näiteks teistsugust kannelt nagu seda tehti Gaz uuema kabiiniga veoautodel või on seal veel mingeid teisi erinevusi mida kaugelt vaadates ei märka.
Kasti sirmid on ilmselt enamjaolt omalooming, sest ilma nendeta oleks kabiine pidanud vahetama vähemalt kord nädalas. Laadimise ajaks oleks olnud soovitav kabiinist väljuda ning autost üldse võimalikult kaugele hoida. Veeti ju nende autoga enam-vähem kõike alates kividest karjääris ja lõpetades lahtise betooniga ning laadimisel oli tavaline, et üleliigne osa kaubast üle kasti maha varises. Ka metallist küljekõrgendused olid omalooming, sest originaalis on kasti serva kõrgemaks tegemiseks koht vaid ühele lauale. Minu mäletamist mööda oli samasugune laua koht kasti serva kõrgemaks tegemiseks kasutusel ka Zil 164 MMZ kastil.
Mis kumera kastiga haagistesse puutub, siis vanemad spetsialistid teavad rääkida, et algselt polnud sellel Zil-il haagist üldse ette nähtudki. Tehasest tulid nad omal ajal ilma haakekonksuta. See on ka põhjus, miks ei ole olnud võimalik leida mudeli numbrit ja miks kärudel on kasti pikkus visuaalselt erinev.
Vasta
#17

Zil-130 kabiini suurim väline muutus oligi oma ajaloo jooksul esikandle uuendamine seitsekümnendate lõpus. Pisimuudatusi oli rohkem. Kõigepealt meenuvad nelja auguga veljed, mis vahetasid välja sahhari veljed. Siis ilmusid poritiivadele suunaduled. Koos uue esikandlega ilmusid ka kolm katusetuld, autorongi tunnusmärk. Kadusid ustel seespoolt papist polster. Väikesed peeglid muutusid ka suuremaks.
Kui ilmusid esimesed Zil-133 Gja-d, kaheksakümnendate algul(pikaninaga krokodillid), siis kadus katuselt vasakpoolne katuseluuk ja kabiini sisene armatuurlaud muutus hoopis kandilisemaks, laepappi ilmusid pisikesed õhuaugud. Hiljem pandi sellised uue standardi kabiinid kõigile zilidele. Mingi aeg muutusid ka peeglivarred jäikadeks. Veel hiljem, 90-nendatel kadus ka katuse teine parempoolne luuk. Katuseaugud said venemaal otsa.Smile
Aga, et käruga kallureid vähe liikus algul oli sellest, et GAI onud ei lubanud ilma piduriteta haagiseid vedada ja Zil-MMZ-555 oli ühesüsteemne pidurikraan. Toodeti ka kagesüsteemsete piduritega ja konksuga varjante, aga neid oli vähem liikvel. Nii ehitasidki juhid ise oma autod kärukõlblikeks. Lisaks tuli auto hüdrosisteem ümbet ehitada.
Pildil on Tartus toodetud tehasekutsikas.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#18

(24-03-2011, 22:53 PM)Edel Kirjutas:  
(24-03-2011, 07:26 AM)Mufff Kirjutas:  Kuna ma siin Zil tehase toodanguga juba jändan, siis tekkis küsimus, kas Eestis on veel alles mõni selline ümara kastiga Zil 130. Ja veel raskem küsimus, kas sellise ümara kastiga üheteljalist käru ka on. Ma võin küll eksida, kuid minu mälupildis vurasid sellised Zil-id koos ümara kastiga kärudega ringi siis, kui ma veel Mustamäel lasteaias käisin.

Tallinna piirkonnas olen viimase 7-8 aasta jooksul kohanud vaid seda pildil olevat isendit. Pilti on see püütud kahel korral, 2004 ja 2006.aastal. Viimane kehtiv kindlustus aastast 2009 ja edasisest puudub info.

Kas mitte "OÜ Vedajal" ei olnud taolist "kutsikat"? See siis aastal 2004,viimaseaja info puudub. "Vedaja" asub Tallinnas Valdeku tn raudteeülesõidu juures Männikul.

Pärnus vedas selline päris hääs korras aparaat veel paar aastat tagasi betooni ja liiva Reneti betoonitööstusest laiali. Renet läks pankrotti ja autot pole juhtunud enam nägema.


loll on loll olla.
Vasta
#19

Minu meelest on ZIL 130 kabiinid oma konstruktsioonilt enam vähem üks aga päris esimestel ZIL 130tel olid kabiinid ilmselt natuke teistmoodi kindlasti kui nendel,mis 89.a välja tulid tehasest. Ma ei mäleta enam täpselt ,mis seal erinevat võis olla( ilmselt mitte midagi olulist,mis sõitmist takistaks) aga üritan nii selle algse kui viimase ZIL 130 kirjanduse välja otsida oma arhiivist ja vajadusel siia jooniseid lisada. Nagu eespool öeldud võib kodanik Sidorov ka teada neist asjadest rohkem.


Vasta
#20

Üks erinevus oli veel seotud õhutuskanalitega (ja nende klappidega). Reisijapoolses nurgas on soojendusahi ja selle õhuvõtutoru tuleb mootori kõrvalt kapoti alt. Mõnel kabiinil on samasugune toru ka juhi pool ja saab otse õhu lasta juhi jalgadele. Enamusel on juhipoolne kuidagi blokeeritud. Ja õhuvõtuklapid on kusagil ees jahutusradika kõrval. Mõnel kabiinil on käsitsi suletav klapp ja mõnel ei ole klappi. Enam ei mäleta täpselt, Zil-iga töötasin 23 aastat tagasi, siis uurisime seda õhutuse värki.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne