Garaaži ehitamine
#21

Kui juba siin jutt käib valmisfermidega katuse tegemisest, siis oskab keegi soovitada fermide valmistajat Harjumaal?
Vasta
#22

Fiboga selline jama, et sealt tuleb vesi ja tuul läbi. Kunagi sai endalgi külm garaaz tehtud, aga läks seest krdi niiskeks. Selle vastu aitas väljast krohvimine. Hiljem muidugi läks puidust roovitus sisse, 10cm-i villa, "tavalin" õhksoojus pump ja soe ta oligi. Kõige naljakam on see , et ma ei mäleta ruumi sisemõõtmeidToungue . Nii suur on, et kaks näiteks Sierrat mahuvad järjest sisse ja kui uksed kinni siis saab lahvelt ümber autode käia.
Vasta
#23

Ma arvan et FIBO puhul piisab väljast värvimisest ka.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#24

(13-05-2011, 13:28 PM)krss Kirjutas:  Hiljuti tekkis vajadus ühte JOKK-teisaldatavat hoonet ka reaalselt teisaldada.

muud JOKK-juttu lugedes aitas ilmselt vajadust tekitada sama ametnik, kes peaasjalikult päevi katuseakende lugemisega sisustab? Ning teisaldamine kui JOKK tegevus seisnes hoone nihutamises 2cm võrra? Big Grin

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#25

(13-05-2011, 13:28 PM)krss Kirjutas:  Ise tegin lihtsa 4x5m garaazhi (st 3.99x5m, et oleks alla 20 ruuduWink). .... Siis alles märkas minu hoovis uut ehitist, kuna mul oli katuse pind sama värvi nagu ülejäänud plats selle ümber (teadlikult tehtud nii Big Grin).
Maameestele võiks siis soovitada maskeerimisvõrku katusel, kevadest sügiseni. Mägi-Eestis võib vajaliku ehitise teha ka künka sisse, maskeerides ukse murumätastega.
Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#26

tere,kui garaazi ehitate,siis kindlasti planeerige nurk või osa garaazist kus saab midagi nokitseda,remontida ja võimalusel akna all mis asub lõunapoolses küljes,isegi kui sul on auto tutikas mis ei vaja remonti,siis tasub teha ikkagi garaz nii suur,et see remondi-nokitsemis nurk oleks piisava suurusega kus sa saad teha igasugu töid mida sa toas teha ei saa,minu garaaz on 6x6.m. suurusega ja remondi nurk piisavalt paras.Võimalusel garaazi asukohaks valida koht kuhu tulevikus võimalik teha pisi juurdeehitusi panipaikade tarvis,või siis eraldi osa rem.ruumiks.
Vasta
#27

(14-05-2011, 08:37 AM)näkisepp Kirjutas:  ... isegi kui sul on auto tutikas mis ei vaja remonti,siis tasub teha ikkagi garaz nii suur,et see remondi-nokitsemis nurk oleks piisava suurusega kus sa saad teha igasugu töid mida sa toas teha ei saa,minu garaaz on 6x6.m. suurusega ja remondi nurk piisavalt paras...
Kas 6 m pikkusest väheks ei jää. Mul kah vene ajal ehitatud, siis ju mosse-žigulli järgi arvestatud (tšaikat ju müügil polnud) nii et 2 vajadusel kõrvu mahuksid aga nüüd on probleem remondiga - kastika remondiks tuleb garaaži uksed lahti jätta, muidu ei mahu eest-tagant mööda käima. Aga on ju ka sõiduautode seas pikki - üleeile tütre juures linnas vaatasime kõrvalseisva audi a8 mõõte ja silma järgi on see veel jurakam kui kastikas.
Nii et soovitan ka pikkuses varuga teha, iialgi ei tea millise ameeriklase pkunagi pärast ostad.
Vasta
#28

Mina ei ole ehitaja ja ei tean ehitamisest ainult seda, et see üks hirmus jama on alustades paberimajandusest ja lõpetades tööpuudusega.
Kunagi näidati Soome televisioonist aga seriaali kus üks karvapea sõitis musta Pontiaciga, mulle jäi arusaamatuks mis sotsiaalset laadi ettevõtmistega see vend tegeles, aga garaaz oli tal küll äge. Nimelt musta värvi rekkale sai sõiduajal tagant siseneda ja garaazis oli täielik ulme - üks milf föönitas auto üle ja pakkus psühho-sotsiaalset rehabilitatsiooni.

Olen siin väiksest viisi mõelnud, et vanatehnikat võiks ju ka suurema rekka kastis või haagises restaureerida. Tsikli jaoks piisab väiksemast ja auto jaoks läheb vaja veidi suuremat. Lisaks on see hea võimalus sõita sama rekkaga mööda ilma ringi ja juppe otsida. Suhelda huvilistega ja vajaliku tehnika (suruõhk, gaas jne) abil doonorite küljest detaile eemaldada. Korteri inimesel on sellist garaazi mugav pidada talvel linnas ja suviti suvilas. Hiljem kui asi valmis, siis saab veokit kasutada üritustele sõitmiseks ja kohapealseks majandamiseks ning puhkamiseks. Kui ka veidi arvutada ja hilisemaid jääkväärtusi hinnata, siis üks korralik rekka, peaks ka aastate pärast olema apetiitse turuväärtusega, mistahes maailma otsas. Tsiteerides aga klassikuid, siis maja Põlvas jääb ka peale täielikku renoveerimist majaks Põlvas.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#29

Ise just tegelesin selliste asjadega ja tegin nii:

2 ehitist siis ja mõlemad vaivundamendil. Ühest saab elumaja ja teisest katusealune autode jaoks.

Kui ehitis on naabri krundi piirile lähemal kui 4 meetrit, siis on vaja naabri käest kirjalikku luba

Taotlesin vallast ehitusload: selleks on vaja siis projekti(sobib väga hästi powerpointiga tehtu) kolmes vaates: pealt koos vaheseinte asetusega, otsast ja küljelt. Siis käid ära kov-s ja saad sealt veel hunniku pabereid täitmiseks(materjalid, alustamise ja lõpetamise aeg, ehitaja jne) ja viid need kah ära. Maksad riigilõivu ja varsti saadki ehitusloa. Kui on alla 60m2(või oli 40) siis on asi lihtsam. Ise ehitasin veel looduskaitsealusele maale ja mingeid probleeme ei tekkinud. Ja ehitajaks olin ise koos sõbraga

Aga ehitusmaterjaliks soovitaksin puitu. Postid püsti, karkass peale osb-plaat sissepoole, penoplast või vill vahele ja välja siis tuuletõkkeplaat, 2,5cm vahereikad ja nende peale laudvooder mille võõpad üle rootsi punase või pruuniga mille ise keedad(just keetsin ise värvi ja tuli mingi 20krooni liiter, poes vähemalt 3x kallim).

Alumise prussikihi võõpad üle vana õliga ja jätad maast kuskil 30 cm. Sealt alt laod siis fiboga rea või kaks, et niiskus maast prussideni ei pääseks...

Katusealuse tegemine võttis umbes 2 poolikut päeva kahekesi(vooder on veel peale löömata)...

Katusele kõige odavam ja kõige lihtsam paigaldada bituumenlaineplaat(plekist üle 2 korra odavam ja ei kaja ega krõbise vihmaga), mida jällegi erinevates toonides saada(punane, pruun, must, roheline jne). Ja sarikad: maas teed A tähed valmis ja tõstad peale, roovitus ja siis plaat...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#30

Ma mõtlesin midagi sellist: http://classicgaragellc.files.wordpress....2_1140.jpg
Ei mingit fibot, vaid kerge konstruktsioon ja CE kategooria juhiload.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#31

Esialgse jutu peale tuli meelde, kui juba Soomest jutt oli "Ritari Ässa" Big Grin
Samas, mis marki see must kuudiga auto on?

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#32

see kongikasutamine on hea, aga seljuhul peab olema väga madalal asuv kong või lühikese teljevahega auto, muidu võib juhtuda, nagu juhtus obamal Smile

http://news.yahoo.com/video/world-15749633/25316843 Wink
Vasta
#33

Tere
Lugesin läbi ehitusseaduse, ning lugesin sealt välja, et kuni 60 m2 suuruse garaazi võin ma ka ise ehitada. Kas ise on võimalik ka suurem teha, või selle jaoks juba kindlasti arhidekti ja ehitus firmat vaja, või tuleks lihtsam mul 2 garaazi ehitada ( masinaid on mul palju) ? Sellest ehitusseadusest ei leidnud ka selliseid asju, nagu: kui lähedale salvkaevule võib ehitis ulatuda ja kas ka elektriliinidega peab olema teatud meetrites vahemaa ?
Vasta
#34

(05-10-2011, 22:53 PM)mosseomanik Kirjutas:  Tere
Lugesin läbi ehitusseaduse, ning lugesin sealt välja, et kuni 60 m2 suuruse garaazi võin ma ka ise ehitada. Kas ise on võimalik ka suurem teha, või selle jaoks juba kindlasti arhidekti ja ehitus firmat vaja, või tuleks lihtsam mul 2 garaazi ehitada ( masinaid on mul palju) ? Sellest ehitusseadusest ei leidnud ka selliseid asju, nagu: kui lähedale salvkaevule võib ehitis ulatuda ja kas ka elektriliinidega peab olema teatud meetrites vahemaa ?

Tasub ehitada kaks 60m2 garaazi. Ja üksteise kõrvale. Kui asi vormistatud ja toimib,võib hiljem vajadusel putkad ühendada. Ühendades saaks siis näiteks 140m2 . Seda selleks,et kehvasti ehitatud hooned üldse püsti seisaks.....Cool ja ega vist midagi häda pole,kui kõik asjad katuse alla ära mahuvad.
Vasta
#35

(05-10-2011, 22:53 PM)mosseomanik Kirjutas:  Tere
Lugesin läbi ehitusseaduse, ning lugesin sealt välja, et kuni 60 m2 suuruse garaazi võin ma ka ise ehitada. Kas ise on võimalik ka suurem teha, või selle jaoks juba kindlasti arhidekti ja ehitus firmat vaja, või tuleks lihtsam mul 2 garaazi ehitada ( masinaid on mul palju) ? Sellest ehitusseadusest ei leidnud ka selliseid asju, nagu: kui lähedale salvkaevule võib ehitis ulatuda ja kas ka elektriliinidega peab olema teatud meetrites vahemaa ?

Elektriliinide kohta uuri siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/76892
Vasta
#36

Tegin sel suvel garaaži valmis (72 m2 - paps ja äiapapa olid ehitamisel abiks, kopamees naaberkülast käis tõstis pinnase sobivasse kohta ja kraanat oli kah korra vaja tellida).

Esimene liigutus peale kontseptsiooni väljamõtlemist oli vallast projekteerimistingimuste taotlemine (vormi sain valla kodulehelt ja lisaks panin asendiplaani ning väljavõtte kinnistamisotsusest, mille sain kodanikuportaalist). Samal ajal, kui vald projekteerimistingimuste paberit välja mõtles (2 nädalat), tegin ära seletuskirja ja joonised (korrektne asendiplaan, vaated kolmest küljest, lõige, põhiplaan).
Saabunud projekteerimistingimustes midagi erilist ei olnud - kuna majal on 1 korrus ja vett-kanalisatsiooni-kütet polnud planeeritud, siis joonistel midagi ümber tegema ei pidanud. Küll aga taheti hoone korrektseid (mõõdistatud L-Est süsteemis) koordinaate ja kooskõlastust päästeametist.
Kutsusin maamõõdu-firma kodanikud kohale ja nad tegid mõõdistamise ära (kuna meri pole sealt väga kaugel, siis oli valla poolt oluline nõudmine, et hoone 0-punkt oleks 1,5m üle merepinna).
Päästeametisse helistasin samuti. Nende sõnum oli, et neil pole selle hoone juures midagi kooskõlastada, kuna küttekollet majja ei tule ja kujad (kaugused teistes hoonetest ja krundipiirist) on piisavad (> 10m; > 5m). Helistasin valla ehitusnõunikule ja edastasin talle päästeametniku jutu - sellega oli see asi lahendatud.
Kuna ehitusprojekti seletuskirjas tuleb tuleohutusest siiski juttu teha siis küsisin ka selle kohta päästeameti kodanikelt (kuna ma sinna niigi juba helistasin). Nende soovitus oli realiseerida hoone ühe tuletõkketsoonina (st. pööningu nimi on riiul - laetaladele põrandat ette ei nähta) või siis peab vahelagi olema tulekindlusega A2fl-s1 (mingi plaat vms. võib-olla ka kipsplaat oleks OK olnud - ei julge kindlalt väita). Ma valisin igatahes esimese variandi. Hoone tulekindluse klassiks sai D-s2,d2. Ja 6kg pulberkustuti vajaduse kirjutasin projekti sisse päästeameti soovituse alusel.
Kuna nii suure hoone projekti peab kinnitama projekteerija, kelle nimi on vastavas registris üles tähendatud, siis läksingi oma paberitega ühe sellise kodaniku juurde. Tema poolt olid kaaned paberite ümber, veidi ilusamaks tehtud aseniplaan ja allkirjad - muud joonised ja seletuskiri jäid nii, nagu ma nad teinud olin.
Nüüd viisin kausta valda ära ja tegin riigilõivu jagu enda panga-arve väiksemaks. Kuu aja pärast oli ehitusluba mul postkastis (ja minul samal ajal juba tükk jagu hoonet püsti).

Seega midagi kontimurdvat selles suurema hoone ehitamises pole, aga kui kannatab 60m2 sisse jääda, saab asja oluliselt lihtsamalt aetud.
Vasta
#37

lauri1:
Kas kontrolliti ka garaazi asendi, või jäi sinu südametunnistusele ehitada sinna kuhu pidi olema?



Citroen DS 21 1970, Matchless 500 twin 1955, K750 1960, K750M 1970
Vasta
#38

(08-10-2011, 00:36 AM)magnusk750 Kirjutas:  lauri1:
Kas kontrolliti ka garaazi asendi, või jäi sinu südametunnistusele ehitada sinna kuhu pidi olema?

Kui projekteerimistingimusi küsisin, siis saatsin valda asendiplaani, kus tulevase hoone koht ära oli märgitud - keegi vastu ei vaielnud.
Sama plaani järgi ehitasin kah. Vastuvõtmisel võib-olla kontrollitakse mõõtmeid ja asukohta. Kuigi vaevalt küll.
Vasta
#39

Need kes bürokraatia läbi järanud on: 2 küsimust. Mis sugulussuhetes olete ametnikuga või kui palju maksite ?
Ilma naljata, mu grillinurga plaan läks väga lõhkuma ,kuna Kohila valla ehitusnõunike arust peab olema krundi piirist 4 m kaugusel ehitis. Keset hoovi seisev väliköök on nagu Tallinna lennujaama tagune potjomkini küla.
Sama jama on/oli mul mingi putkaga mida kasutati kasvuhoonete küttmiseks kunagi ammu, enam pole kasvuhoonesid, mõõtudelt selline 3x3m. Tellistest laotud ajahamba räsitud putka ,olevat ma liiga lähedale naabritele ehitanud..... No johaidii ... ma ostsin sellise kinnisvara tüki kus juba kümnendeid see putka seisnud, mis hea pärast ma peaksin selle lammutama ? Muidu ei olekski midagi ja lammutaks ,aga putka on saanud endale nn külgkorvi mis kukkus mul pagana hästi välja ja ka talvised küttepuud tunnevad end seal mugavalt.
Enda plaanist garaaz ehitada sinna krundile .... ma parem ei hakka!
Maru vähe jääb liikumisruumi kui kõik maja otsa ehitada, samas ei mängi vahemaad ka välja tuletõrje onude nõudmisi.... seega 1:0 bürokraatia kasuks.
Vasta
#40

(30-01-2013, 15:31 PM)tito Kirjutas:  Need kes bürokraatia läbi järanud on: 2 küsimust. Mis sugulussuhetes olete ametnikuga või kui palju maksite ?

Ei ole sugulussuhetes ja ei maksnud rohkem kui vist mingid riigilõivud mingite toimingute eest.

Eks siin tuleb jällegi mängu see, et mõnes vallas töötavad toredad ja inimsõbralikud ametnikud, teisal jälle ennasttäis lollpead.

Kusjuures algus ennustas minulegi kurja, sauna ehituses jäid asjad õigeaegselt vormistamata ja üks esimesi kokkupuuteid vallaga oli trahvikviitung ebaseadusliku ehitustegevuse eest.
Sellest sai õppust võetud ja kõik järgnevad ehitustegevused korrektselt kooskõlastades. Maja projekti vallas näidates saime kõva kiidulaulu ja (tõenäoliselt) selle tulemusena hoiab valla traktor juba mitmendat talve talu sissesõidutee lahti.

Ksf! Titole oskan vaid soovitada oma soovid ja erinevad nõuded (mistõttu vald keeldus) üle vaadata. Võimalik, et määrustes ja nõuetes on mingeid erisusi, millele vallas tähelepanu ei pööratud. Kui ei ole, siis tuleb möönda, et ei saa nii teha nagu tahaks ja kõik. Ega vallaametnikud ju ka "läbi sõrmede" saa vaadata, muidu võib juhtuda, et tuleb mõni uus naaber, kellele miskit ei meeldi ja kes siis seda pahandust jõuab ära lahendada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne