Postitused: 5,044
Teemad: 210
Liitus: Mar 2005
Maine:
161
Kõigepealt tänan ksf! Emsa vastuse eest!
See on hea, et Teil on usk kõva! Aga ikkagi jääb arusaamatuks, mida Teil peale usu veel on? Hr. Karu artiklit Hobiklubis olen lugenud, kahjuks ei leia hetkel seda numbrit üles. Spordi -, ka motospordkauge inimesena ei tule mul selle pika Saare tehase võrrisõitja nimi kahjuks meelde. Kuid ajakirjas olnud fotol on mees täiesti "saareliku" aparaadiga, selle pildi põhjal ei tohiks küll teema tsiklit Saarele omistada. Kas on mainitud fotode hulgas siiski ka mõni, mis konkreetselt antud tsiklit ja saare tehast või tehasesõitjat omavahel seoks? Ja mille järgi dateeritud antud tsikkel aastasse 1938? Kas lihtsalt sellepärast, et Saare tehas sel aastal need 2 võistlustsiklit valmistas? Kas raamil on numeratsioon?
Nagu aru saan, algas kõik müüjapoolsest väitest , et tegu Saare tehase tööga. Olles mõningaid häguseid legende selle ratta müügi kohta kuulnud (väga ebamääraseid ja vb ka mittetõeseid, kas müüjaks oli näiteks mõni Raivo nimeline tuntud mees?), siis annaks selle müüja jutu ju uuesti üle küsida, muidugi kui usk on tugev, siis ei peeta seda vajalikuks. Paraku pole kuulnud, et teiste usk antud asjasse eriti tugev oleks, pigem vastupidi. Lihtne on muidugi nõuda, et tõesta...ja raske on tõestada, aga ma paraku ei saanud ikkagi aru, mille konkreetse fakti põhjal omistatakse antud tsikkel Saare tehase toodanguks. Midagi konkreetse tsikli ehituse juures, mingi foto konkreetse ehitusega tsiklist koos saare tehasesõitjaga (no ei seisa enam inimeste nimed meeles!) ? Selle klassi tsikleid võis ju olla teisigi, kellegiga pidi ju saare sõitja võidu kihutama, ega ta ainult "suurte" tsiklitega koos ei põristanud või mis? Villiersi mootor üksi pole ju mingi argument.
Ehk kirjutavad ka teised terasemad mehed midagi siia, mina ise kahjuks seda teemat ei valda, aga huvi on.
Postitused: 163
Teemad: 13
Liitus: Feb 2004
Maine:
1
Kahjuks ei ole ilmselt kuni võidusõiduhooaja lõpuni aega, et põhjalikult EMSA arhiividesse sukelduda. Meie tugev külg ei ole praegu süstematiseeritus ja see annab asjade otsimisel valusalt tunda. Nii pildimaterjal kui ka Hobiklubi on kusagil 5-10 aasta taguse töö kastides, kuid praegu jääb ta meist sinna. Kui kunagi selleni jõuame, siis kirjutame täpsemalt. Meie usk põhines materjalil (lahjal, kuid siiski materjalil). Aga igasugune täiendav info on ikka teretulnud.
P.S. Saar&Co võidusõitja nimi oli mälu järgi Seeman(n)
Postitused: 5,829
Teemad: 743
Liitus: Apr 2002
Maine:
31
Oma silm on kuningas...
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Postitused: 761
Teemad: 61
Liitus: Oct 2008
Maine:
10
Ütleme siis nii, et peab oskama koodi lugeda.... siis pole pilte vajagi.
Do'nt panic
Postitused: 5,829
Teemad: 743
Liitus: Apr 2002
Maine:
31
See Zil'i lugu on küll ilus muinasjutt...seda võiks lastele suisa rääkida Punamütsikese kõrvale.
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Postitused: 5,829
Teemad: 743
Liitus: Apr 2002
Maine:
31
Ma olen kirjatööd ja kirjasõna austav inimene. Teenin endalegi leiba sellega. Sellest lähtuvalt olen ma sügavalt skeptiline kõikvõimalike lobalõugade, sõnaliste legendide ja muu sarnase suhtes. Eriti veel siis, kui need suuri kullamägesid ja kangeid kasutajaid väidavad.
Ja kindlasti olen ma skeptiline ka kirjasõna suhtes. Kaasajal on selle ja legendide genereerimine äärmiselt lihtne. Meenutagem Zis-110 kabrioletti, mille Saaremaa sõjaväeosast pärit "paberid" veelgi suuremaks rariteediks tegid.
Kr. Saarega ongi selline lugu, et tehast ja selle arhiivi ei eksisteeri. Enam pole meie seas ka neid, kes seal tööd teinud. Nüüd on meil mõned fotod ja herr Karu, kes taipas omal ajal viimaste elusolevate töömeestega juttu puhuda. Nähtavasti peakski nüüd tema areenile astuma ja tooma endaga selle tõe, mis teadaolevate faktide põhjal on võimalik maksma panna.
Parimat
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!