NL aegsed lood...

(10-01-2012, 21:29 PM)Potsataja103 Kirjutas:  Kunagi matusekontoris musitseerides olen selliseid mehi maamulda pannud vähemalt kaks, ei tea, kas oli tehnoloogia vale või tarvitasid ikkagi puhtalt...
Nüüd meenub, et tol ajal räägiti ka antifriisi degusteerijatest, kes jäänud pimedaks ja mõned vist ka mullatoidule läinud.
Ei ole vist vedelikku, mida poleks proovitud.
Mäletan ka, kuidas TREV-i väravast sõitis "värvimuusikaga" sisse kiirabi. Arutasime et mis nüüd lahti. Siis hakkas levima info, et üks nn. ajutine tööjõud olla kokku kukkunud. Kiirabiarst kommenteeris vaid: "Ei võtnud õigel ajal peale!" lõi parmule süsti kannikasse ja sõitis minema.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Individuaalgaraaži oli asutatud kooperatiiv autode remondiks. Järjekordne klient ukse taga aga sisse ei mahu - uks madal. Saadetud mees pudeli järele. Naaseb mees pudeliga ja buss ilusti kanalil. Keegi ei paljasta saladust. Bussi kättesaamisel sama jutt ja kliendi saabudes koos pudeliga on buss ilusti õues. Klient jäigi imesid uskuma, tegelikult veeretati piduritrumlite peal seda.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Naabrimees tuli õhtule, sattus küla äärmise maja puuriidale. Õnn et ader maas- detil käis tõus üle jõu. Olge tasa, kabiinis veel magatakse!! [Pilt: 201363417b53f7_o.jpg]
Vasta

Tänapäeval tahab iga Eestimaa linn olla mingi pealinn(talve-,külma-,suve-,lille-,jne).NL ajal oli neid ainult 2 - Tallinn ja Peediveini pealinn Valga.
EW ajal oli Valgas Likööri ja Napsivabrik,kus valmistati selliseid tol ajal tuntud jooke,nagu Kristall Kümmel,Must Riia Palsam,Amer Angela,Küla Kukk jne.NL viljastavates tingimustes nimetati see ümber Valga Veinitehaseks,kus töörahva soovidele vastu tulles villiti pudelitesse peamiselt järgmist:
"777" -rahvakeeli Punane Planguvärv,19 kraadi
"Mitsne" - rahvakeeli Perselõhkuja,20 kraadi
"Solntsedar" - rahvakeeli Kõige Humaansem Neegritapmisvahend,21 kraadi
Nende valmistamiseks toodi raudteetsisternides peamiselt Moldaaviast mingit jubedat toorveini,tembiti see piiritusega vajaliku kanguseni,villiti pudelitesse(kaasa arvatud kasutatud vahuveini omadesse)ning paisati müügivõrku.
Punast Planguvärvi olen minagi noorusrumalusest rüübanud ja selle tagajärjel peavalu kannatanud.
Perselõhkujaga juhtus selline lugu.Lembit oli kõva kalamees ja tal oli Uhtjärvel oma paat.Kord kutsus ka mind latikaid püüdma.Tänutäheks pidin kaasa võtma kaks eelpoolnimetatud jooki.Kui teine pudel ka tühjana üle parda lendas,hakkas mees paadis nihelema ning soovis korraks kaldale sõita.Paadinina jõudis vaevu maad puudutada,kui Lemps juba metsa poole lidus,siis aga kuusejuurika taha komistas,seisma jäi,tegi kätega ebamäärase liigutuse,lonkis jalad naljakalt harkis tagasi ja kahlas kõige pükstega vette.Mõtlesin algul,et nüüd on ennast peast segaseks joonud,kuid kui pükse jalast ära võtma hakkas reetis spetsiifiline hais,et Perselõhkuja on oma tööga eeskujulikult toime tulnud.
Valev oli muidu asjalik ja tubli traktorist,kuid vanapoisina kulutas kogu teenitud raha Solntsedari ostmiseks,aga seda jõi ta iga päev ikka päris mitu kolmveerandliitrist pudelit.Ühel suvepäeval,kui ülemus teda otsima läks,leidis mehe kodulähedaselt nisupõllult,silmad pahupidi peas,tooreid nisuteri söömas.Protsess oli olnud pöördumatu - algul lasti teda Jämejalast ikka mingiks ajaks koju ka,kuid aasta pärast ta seal 35-sena suri.
Tegelikult kääritati Valgas ka väga häid marjaveine,kuid väikestes kogustes ning poelettidelt võis neid harva leida.
Peediveinipealinna kurb ja kuulsusetu lõpp saabus Gorba kuiva seaduse käigus.Moldaavias raiuti viinamarjaistandused maha,toorainet enam polnud,sisseseade tassiti laiali(minagi sain sealt ühe 15 tonnise mahuti) ja hooned muutusid ajapikku varemeteks.Praegu on selle koha peal Selver.
Vasta

ksf! krss-i mainitet punkt 12 on nähtud asi. mingi eüe rühm pidas pidu. rahvas laua ääres. keset lauda purk ja mõned rullid vatti. iga vähe aja takka keegi võttis jälle uue vatitüki ja siis purki ja siis käsi püksi.
joove oli rahval imelik. kisa ja lärmi ja ringi tuterdamist polnud, kõik näisivad niisama uimas ja justkui omas maailmas olevat.
võimalik, et vedelik purgis ei vastanud päris täpselt valemile ch3ch2oh.
Vasta

Jah, kunagi oli ühe äritehingu jaoks vaja parmudele organiseerida rest odekolonni... Tartu turu müügiputkas olnud mammi nägu muutus väga pikaks, kui noor rõõsa tudeng luugi juurde laekus ja resti odekolonni palus...

Aga Harri Taidre raamatus on vist kirjas hetke, kus kolm sõpra põllul viina võtsid ja üks neist siis otsustas linttraktoriga veidi künda. Lõpuks kündis sõbrad ka maasse, ise midagi tähele panemata...


Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Veel alkoholi anaalsest manustamisest,seotud sellesama Valga veinitehasega.
Väravarezhiim olla seal olnud kõva.Vähe sellest,et kõikvõimalikud peidukohad autol läbi otsiti,väravast väljasõidul pidi iga sohver ka ampulli puhuma.Ja hoidku selle eest,et ampull siniseks läks - lähedasest jaoskonnast kohe miilitsad kohal ja load mõneks ajaks läinud.
Olnud seal siis valges kitlis mingi laboritädi,kes mõõduka tasu eest pirnikujulise kummist klistiiripritsiga täpselt paraja koguse puhast piiritust s..aaugust sisse pigistas(üledoos põhjustas juba klistiiri).Seejärel pidi klient hiljemalt 15 min.jooksul väravast läbi olema,sest muidu olevat ampull ikka siniseks värvunud.Need,kes proovisid rääkisid,et tagumik sügeles peale protseduuri küll pisut,aga purju oli teinud samamoodi,kui 100 g.oraalselt manustatuna.Eriti hästi olevat see protseduur mõjunud pohmakarohuna.
Vasta

Kaifi saajate nimekirja võiks veel lisada pesupulbri, mida pannil või otse pliidiraual kuumutada tuli. Sealt lähtuv "aur" pidavat hästi toimima...
Ja loomulikult seened. Neid on ju tarvitatud juba iidamast-aadamast. Ammu enne NLi aega. Wink
Vasta

Veidra kujuga väärt raamat "Samagonovarenje i domašneje vinodelie". Kirjastus "Astrel" Moskva 2000, saadaval netimüügist Books.ru. Tegemisõpetusi antakse kuulsatest nastoikadest kuuseokkakokteilini. [Pilt: 2012128954d38a_o.jpg]
Vasta

Aga seltsimehed kaasfoorumlased! Miks puudub jookide nomenklatuurist denatureeritud piiritus ehk denaturka? Omal ajal kolhoosis oli mainitud kemikaali hoidmise ja sihtotstarbelise kasutamisega, ma ütleksin, teatavaid raskusi, mistõttu sigala brigadir oli sunnitud ülalnimetatud meie ühise sotsialistliku omandi ladustama oma isiklikus sahvris ja sealt siis vastavalt tegelikule tarbimisvajadusele seda pudelhaaval sigalasse toimetama, kasudades sealjuures transpordivahendiks isiklikku sõiduautot Moskvitš. Igatahes, tollase brigadiri (tööeesrindlane, korduvalt autasustatud majandi juhatuse ja rajooninõukogu poolt aukirjadega) ja tänase pensionäri kiituseks peab mainima, et mõned pudelid on siiamaani sahvrinurgas alles. N.ö. puutumatu tagavara, sest iial ei tea, millal võivad näiteks kapitalistlikud imperialistid meie kodumaale reeturlikult kallale tungida ja kui see peaks juhtuma, võib teatav varu denatureeritud piiritust olla määrava tähtsusega meie uue ajaloolise võidu saavutamisel. Edasi uutele töövõitudele, seltsimehed! Alkohol on meie surmavaenlane, hävitagem teda halastamatult! Saavutagem viis pohmakat nelja päevaga! Ura! Hõkk...

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

Neid aegu, kus talupidaja pidi oma kasvatatud loomadest riigile kümnist andma, on rohkem kui ENSV periood. Mu vanaisa näiteks meenutas kunagi üht külameest, kes sea soolikaid saksa ajal nii puhastas, et võttis selle üht otsa pidi kinni ja lihtsalt keerutas... ja viis soolikad siis vastuvõttu.

Tegelikult on soolikate puhastamine verivorsti jaoks aga teadus, mis ei jää eriti maha meditsiiniliste instrumentide puhastamisest. Loputus ja pesu ning loputus ja pesu, nii korduvalt, kuni viimanegi kõrvalmaitset anda võiv ollus saab eemaldatud.
Üks teine külamees juhtus mu vanaema selle töö juures nägema ja leidis siis pärast sügavmõttelisest vaikust: "Nüüd ma tean, miks mu naise tehtud vorstidel s..a maitse juures on..."

Kui kolhoosist linavabrikusse aga koorem linasid läks, külitas veoauto kastis koorma otsas ka ports mehi, kes nii oma linnaskäiku kiirendada plaanisid. Neile oli siis antud range käsk: kui auto linavabriku kaalul on, tuleb olla vait nagu sukk. Kui koorem aga maha laetud, tulete ise omal jalal väravast välja.


Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

(11-01-2012, 02:03 AM)pen.skar Kirjutas:  Kuidas skännerit mustvalgest negatiivist mustvalget pilti tegema õpetada? [i]http://static3.nagi.ee/i/p/805/41/20135411da519d_l.jpg[/img]
Kui skänneri enda tarkvara seda ei võimalda, siis fototöötlusega.

tegin kiire, saab ehk paremini aru.
   

Vasta

Kui Gorba võimule pääses,läks äri lahti.Maandteede ääres tossasid shaslõkikünad,perenaised vuhvisid kuni kümne masinaga vahvleid küpsetada,aga kõige tulusam oli suhkruvati keerutamine.Räägiti,et võrreldes suhkru ostuhinnaga pidi 200 korda rohkem raha tagasi tulema.Ükskord,kui Ostrovi linna lähedases sõjaväelinnakus kapsaid müüsin,sõitsid sinna ka suhkrupoisid Kagu-Eestist.Mitte just esimeses nooruses VAZ-i haakes oli omatehtud furgoonhaagis,milles siis gaasipliit suhkrulahuse soojendamiseks ja kojamehe mootoriga ringiaetav omatehtud vatikeerutamise aparaat.Minu kapsapeadest ei teinud keegi enam välja - kõik tormasid uudset ameerikapärast maiust ostma.Mõne tunni möödudes läks aga kagueestlastel jamaks.Furgooni juures kriiskas rebasenahkadesse mähitud ohvitseriproua,temale sekundeerisid 2 ohvitserivormis tegelast ning tagatipuks saabus kohale miilitsaauto.
Mis siis juhtus?Mäletatavasti ei olnud NL-i külluslikes tingimustes isegi mitte ohvitseriprouadele ette nähtud ei OB-sid ega Olveisse.Punaste päevade ajal topiti tuti alla vatipeotäis,kuid kommunismi lähenedes kadus ka seegi müügilt.Ja järsku üllatus-üllatus - estontsõ müüvad ilusat kohevat vatti imeodava hinnaga.
Võib vaid ette kujutada,kuidas tädi koju tormas,vatituusti püksi toppis ja siis mõnuga tugitoolis istudes teed rüüpas.Kui ta mõne aja pärast kempsu pidi minema,ei saanud ta imselt pükse alla lasta,sest need olid tagumiku külge nagu liimitud.
Kagueestlased panid selle kisa peale oma poe kinni ja sõitsid järgmisse linna ning minu kapsaid hakati jälle tasapisi ostma.
Vasta

(11-01-2012, 17:40 PM)pen.skar Kirjutas:  Skänner pakub vaid foto, diapositiivi või negatiivi kopeerimist(ilmselt värvilist siis?). Paintiga saab midagi päästa? Tuleb vist paren skänner(HP Scanjet 3770 praegu) hankida, sellel ikka väga nadi filmi kaadrikaupa kaane sisses toppida...

Validki vastavalt selle mida skännima hakkad. Kui see on negatiiv, siis valid negatiivi jne.

Paint-iga pole selle töö juures midagi teha, sest pildid tahavad kindlasti näppimist. Selleks ikkagi Photoshop või tasuta, pea-aegu sama hea Gimp.

Parem/uuem skänner võib kvaliteetsema algmaterjali teha, kuid töötlusest ei pääse ja üldine protsess jääb samaks.

Negatiivide digiks saamiseks on lisaks eelnevale põhimõtteliselt kolm varianti.
Lased kusagil fotopoes kogu töö professionaalselt ära teha.
Hangid spetsiaalse negatiivide/slaidide skänneri.Näiteks midagi sellist.
Pildistad negatiivid tavalise digipeegliga. Fotokatele on ka olemas lisavarustus selleks.

Siin videos on väga koduste vahenditega lahendatud viimane variant, aga mõte on sama. Mõned kodused veel.

Nende tegemine on võrdlemisi aeganõudev igaljuhul.
Vasta

Oi Vana, jälle naersin silmad märjaks! Uus Oskar Luts on sündinud... Ostrovis oli suurte rahukaitsjate lindude hästivalvatud pesa...aga kütuseveo raudteed ei valvanud ükski karauul. Pidid ainult pimedas parempoolsel relsil käima, et mitte vastutulijaga kokku põrgata. Skännerist. Minu hingel seda pattu pole ,et arvutitele mõne programmi ostnud elus oleks. Kas nüüd tõesti...See photoshop vist freena saadaval pole? Jõmpsikad on kogu Digiga omalajal kaasatulnud plaadinduse ka tuuri pannud ja oleks ka vähe kasu- mu nettiulatuval miniläpakal pole cd lugejatki.
Vasta

(11-01-2012, 21:02 PM)pen.skar Kirjutas:  Oi Vana, jälle naersin silmad märjaks! Uus Oskar Luts on sündinud... Skännerist. Minu hingel seda pattu pole ,et arvutitele mõne programmi ostnud elus oleks. Kas nüüd tõesti...See photoshop vist freena saadaval pole? Jõmpsikad on kogu Digiga omalajal kaasatulnud plaadinduse ka tuuri pannud ja oleks ka vähe kasu- mu nettiulatuval miniläpakal pole cd lugejatki.

Photoshop on tegelikult nö tööstus standard ja seetõttu laialt levinud ning jah, tal on 30-päevane tasuta proovi aeg.
Kui sa aga pole elusees ühtegi fototöötlus tarkvara kasutanud ja sul on vaja asju kodukasutaja tasemel teha, siis Gimp on täiesti piisav. Ühtlasi ei patusta programmi eest maksmisega. Eesti k jutt.
Neid tasuta asju on veel, aga see läheb OT-ks.
Vasta

(11-01-2012, 17:40 PM)pen.skar Kirjutas:  Skänner pakub vaid foto, diapositiivi või negatiivi kopeerimist(ilmselt värvilist siis?). Paintiga saab midagi päästa? Tuleb vist paren skänner(HP Scanjet 3770 praegu) hankida, sellel ikka väga nadi filmi kaadrikaupa kaane sisses toppida...

http://www.google.ee/search?q=HP%20Scanjet%203770&ie=UTF-8&hl=et
Sellise otsinguga peaksid leidma vajaliku programmijupi oma skänneri juhtimiseks. Kui sul CD-d pole ja CD-lugejat ka mitte. Installid oma arvutisse ja õpetus õpetab kuidas kasutada. Inglismannide keeles muidugi. GIMP on ka väga hea abiline aga tahab enne installi väikese jupi nimega GTK (oli vist siuke) installida, sest otse pole ta Windovsiga ühilduv. On tehtud Linuxi jaoks. On ka teisi fototöötlusprogramme ja paljud tasuta. Osa tuleb kaasa skänneritega või muude riistadega CD peal.
Üks selline: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=38708

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(11-01-2012, 21:02 PM)pen.skar Kirjutas:  Minu hingel seda pattu pole ,et arvutitele mõne programmi ostnud elus oleks. Kas nüüd tõesti...See photoshop vist freena saadaval pole? Jõmpsikad on kogu Digiga omalajal kaasatulnud plaadinduse ka tuuri pannud ja oleks ka vähe kasu- mu nettiulatuval miniläpakal pole cd lugejatki.

photoshop ja gimp on ikka suht keerulised, kui asjaga igapäevaselt ei tegele. Palju lihtsam on negatiivist positiiv teha, tasuta saadava IrfanView-i abil. Pealegi on ta maakeelne. Väike näide ka:

   

Vabandust OT pärast, laske aga NL aegseid lugusid edasi Smile






`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta

(09-01-2012, 16:39 PM)Aspelund Kirjutas:  Kaasklubilane Heino R on meenutanud oma Siberis veedetud päevadest hetke, kui nad samamoodi elektrivoolu abil kartuleid keetsid. Kartulid ise olid seejuures puidust ämbris ja lumehanges.

Möödujad lõid risti ette ja palvetasid...

A.
[/quote]

me keetsime vene kroonu utsebkas kartuleid 3 liitrises purgis , et oli elektroonikute utsebka siis küttekehaks suured rohelised takistid
(09-01-2012, 21:36 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  Elektri- ja ühikateemal: Moskva linnas oli ühikaks mitmele kõrgkoolile endine Peeter Suure aegne kasarmu, nelinurkne siseõuega hoonemürakas, toad ca 6-8 inimesele. Hoone soojapidavusega polnud eriti head lood ja küttega kah mitte. Minusugune kodanik leidis mõningad küttekehad, ühe mõnekilovatise TEN'i ja lisaks mõned spiraalid. Spiraalide traadid said mähitud ümber raudjalgade[/align]l taburetil asuva telliste patarei ja TEN siis riputatud juhtmete otsa seina peale, seina külge õhuvahega ekraaniks pisem plekitahvel, mingi poddon. Kõik oli tore ja soe.
Paar muret oli ka, vahepeal mõned lollpead tahtsid kõrvaltoas nt teleka käima panna - see luksus ju lõi korgid välja Big Grin
TEN aga tekitas huvitava efekti, tõmbas seina pealt krohvi vastu ekraaniks olevat plekki ja kui ükskord kevadepoole aparaat sai välja lülitud siis muidugi kukkus krohvilahmakas millegipärast maha ja väljakolimise järel oli seinal ca 0,5 ruudune krohvita laik ...

Kalinigradis vanas preisi kasarmus olid muidugi antiiksed elektrijuhtmed

kaitsmeteks kasutati mingeid erilisi jurakaid , harilikult olid need asendatud jämedate raidnaeltega , päris huvitav oli kui pimedas pööningu kaptjorkade juurest mööda jalutasid ja seinte peal selliseid huvitavaid hõõguvaid naelu nägid...

kasarmu oli see

[Pilt: 33kasarm.jpg]

seljatagant see

[Pilt: 60966878.jpg]

ja asus Rizkii gorodokis,hõõguvad kaitsmed asusid kõige üleval ,seal kus väikesed katuseaknakesed vastu vaatavad, seal keskmises koridoris ,paremalt poolt lugedes 3-4 aknakese maal umbes , paremal pool oli kinosaal ,selle võtmed olid minu käes

ma usun et asi on veel praegugi samamoodi kui 25 aastat tagasi - mitte midagi pole muutunud siinilmas
(09-01-2012, 15:24 PM)kass Kirjutas:  Parem oleks, kui ksf! Armeks vaikiks edasi!
Ja üldse, mis koledad lood need on, piduriõli joomine, KKK - jutud (käigukastikakamine), kollektiivomandi riisumine, joobnud olekus mootorsõiduki juhtimine...Kas Teil ilusaid lugusid ei ole, näiteks pioneeridest, Tarhunnist ja Sovetskoe Igristojest, laupäevakutest, sotstöö võistlusest, no kasvõi lilledest, liblikatest ja kassidest?


siin mõned ilusad pildid automotoforumistidele,märgusõnad OZK,Protivogaz ja shotha DK

[Pilt: _s15.jpg]

[Pilt: ______________________________photo.jpg]

[Pilt: rus096.gif]

[Pilt: sld6.jpg]

[Pilt: go010.jpg]


Vasta

Seda ma olen kuulnud, et 1940. aastal meite maile saabunud "tehiskaasmaalased" WC-potis nägu pesid ja ise pahandasid, et süsteem jube ebamugav, saab ainult ühe käega vett näo peale uhada, kuna teisega tuleb ketist sikutada ja vesi saab ka liiga ruttu otsa. Ja ka seda olen kuulnud, kuidas öösärgid peokleitideks sobisid. Ja sedagi, kuidas baabad veel kaheksakümnendatel teatavaid ühe sangaga emailpotte supi keetmiseks kasutasid. Aga vot seda, et keegi suhkruvatti SELLISEL otstarbel kasutaks, polnud ma veel varem kuulnud.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne