[karvik]

Mitte see, lootsin leida sellist:


Miskise püsimagnetmootori võib-olla saan, aga sellega läheb veel natuke aega. hetkel tuult kah niikuinii pole.

Mull oli täna piisavalt tuult, et tuulik toodaks. Küll vähe aga siiski.

Sarnane pildipeal olev mootor on mull 1,88m tiiviku küljes ja projekt ootel, et keegi leidur pakuks hea lahenduse pinge ära kasutamiseks. Ei taha mähiseid ümber ühendada ja tuulik hakkab tööle 80v juures ja ülemine miski 350v ilma koormuseta. 72v on tegelikult alumine kriitiline. Kõrgema pinge mastist alla saamine oluliselt odavam ja väiksemate kadudega.

Euroopas on neid LG masinate küljes ja märksõnaks on direct drive .
Teisi tootjaid on ka nendega aga ma ei tea kuidas nime järgi leida ja LG oli esimene kes neid euroopasse tooma hakkas ja neid on juba järelturul.

usa maal on ta smart drive.

väike link ka http://www.thebackshed.com/windmill/FPRewire.asp

---

...Rootori keskosa töötab põhiliselt käivitumise juures ja laba ots hakkab tööle pöörete juures. Seetõttu on ehitatud ka tuulikuid kus ainult laba ots ongi ja muud ei ole. Siis küll peab nurka valima et ta käivituks...

Vat seda nüanssi ma ei teadnudki! Tegelikult väga loogiline jutt ja muutub ka minu jaoks täiesti klaariks, miks tööstuslikel tuulikutel on laba pisut "väänatud" kujuga.

kui sa mõtled väänatud kuju all seda, et laba nurk on laba eri lõigus erinev siis jah nii on hea ja minu HAWT-id on mõlemad sedasi tehtud.

Laba joon kiirus on erinev eri lõikudes ja selleks on vaja et kohtumis nurk ja laba laius oleks erinevad, et terve laba käimisel töötaks. Ohver on siis viletsam käivitus aga see mõjub ainult siis kui on raskesti käivituv tuulik.

[Basilio]

kui sa mõtled väänatud kuju all seda, et laba nurk on laba eri lõigus erinev siis jah nii on hea ja minu HAWT-id on mõlemad sedasi tehtud.

Just seda ma mõtlesingi. Olen mõtteid mõlgutanud, kuidas sellist kuju ja labade identsust saavutada. Huvitav, kas oleks võimalik teha labad algselt vahust, nagu mudelistid lennukitiiba teevad, ja pärast klaasmati ning polüestervaiguga üle lamineerida? Puutöö ei ole minu tugev külg ja puit kui materjal mulle väga ei meeldi.
See on rohkem selline teoreetiline küsimus. Arvan, et kui mahti saan ehitama hakata, siis esimene tuulik tuleb VAWT. Seal on labad profiilist olenemata sirged, kui just heeliksi tegemisega ei taha vaevlema hakata.

[karvik]

Jah on võimalik vahust teha küll. Mina tegin styrost. Mullilised vahud on veits pudedad aga styro andis rauasae, noa ja liivapaberiga hämmastavalt hästi töödelda.
Väike tehniline konks on sees sellekohapeal, et tööjärjekord tuleb valida selline, et teed valmis kõigepealt tuulesuunda jääva osa ja katad selle mingis osas juba mingi kiudmaterjali ja liimainega ära, sest kui sa hakkad ülejäänud osa välja lõkama muutub ta nii pehmeks et läheb vormis välja.
Ise astusin sellega ämbrisse aga õnneks tegin ainult 1,2m katse tiiviku, et kui kiiresti saab ja kuidas õnnestub.
Õnnestus ja valmistamiskiirus oli oluliselt suurem kui puidu töötlemisel. Katmisega ei tegelenud kuna oli lihtsalt proovi tööks. Vedelust vähendasin klaaskiud võrguga mida müüakse rullis vuugi vahede tugevdamiseks ja selle enda liim suutis teda piisavalt kinni hoida.
käisin ka tuules ära sellega kruvikeeraja otsas ja oli päris hirmus, sest seepäev oli torm ja ma olin põllupeal mäeotsas. Eriti ei julgenud kaua hoida aga kruvika pea sai sulama.
Ilma teibita paindusid tipud üsna väikse tuulega u.30cm tahapoole. Teibiga paindus ka aga seda juba niivähe, et ei häirinud.

Tootlikust ei tea, jõudu ei tea, muud ei tea. Lihtsalt katse. Eesmärk ehitada selliselt kunagi 4,2 m tiivikut kuna selles mõõdus puiduplanku enam naljalt ei leia siis oli idee liimida kokku vajalik kogus styrofoami ja sellest välja voolida.
Voolimise juures on ka olnud mõttes kasutada kuuma traati ja pleki ribasi mida mööda lohistada suuremad lõiked välja ära ja siis juba väiksem osa muude seadmetega. Lihvimise juures näites väga hea asi 80 liivapaber ja akutrelli otsas lihvtald. Suurema pöörde juures võib sulama minna.

4.2m jaoks saab ka puidust kokku liimida vajaliku plangu, aga seesama töötlemise osa suunas mõtte styrole.

Labade identsuse ainuke võimalus on kõik mõõta samade kohtadepealt ja sama moodi.
Kui plank on kõver siis võid kasutada ka loodi.

[Basilio]

Voolimise juures on ka olnud mõttes kasutada kuuma traati ja pleki ribasi mida mööda lohistada suuremad lõiked välja ära ja siis juba väiksem osa muude seadmetega.

Õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=Xkfgw8dhPFk
Kui hoolikalt teha, siis ehk polegi suurt viimistleda vaja.

[karvik]

Pehmelt öeldes ei ole see hea lahendus.
Olen lõiganud mingi hulga tiibu mudelite jaoks ja see on kõige viletsam.
Siiani on kõige lihtsamini saanud kahekesi lõigates nöörvibusaega mille teraks siis traat. Üks ühes otsas ja teine teises. Šabloonile olid numbrid peale tehtud et saaks aegajalt küsida vastas poolelt, et ta eest ära ei läheks või maha ei jääks.

Paar päeva tagasi ehitasi omale profiili kopeeri(analog CNC ) mille lihtsamaks seletamiseks on vist pilt, aga põhimõte on nagu kiik. Ühes otsas on šabloon, keskel on rattad ja teises otsas on traat mis lõikab. Lõikab päris täpselt aga natuke peab kiirust tunnetama.
Esimesed katsed läksid küll veits puuse aga peagi tuli tiibu ilma surema mureta.
Puuse läinud tiivad on ka tegelikult kasutatavad aga lihtsalt tuleb äpardunud kohad üle lihvida.

---

see asi ka, et vahust tiib on hea katta mingi puust spooniga. tugevduseks võib tala ka veel sisse lõigata ja võid sellega "sõtta" minna. Kui vastu teraviku lööd siis muidugi puruneb ja liiga suur jõud purustab kõik aga vastu lauda kannatab sellist tüüpi tiivaga vabalt lajatada nii, et tiib jääb terveks.
See katse siis mulliise vahuga järgi proovitud. Styroga ei ole veel proovind

[karvik]

Sain oma H-rootoi tuulde. Sellise proovika jälle. Gene puudub.
näpuga pidrdades jõudu on aga alles siis kui lendu on lääinud, mis on ka loogiline.
Suurus on 1x1,2m.
Mõnesmõttes oli hea see proovikas teha sest sain teada, et H on paras "kivipurustaja" enne kui tuule tiiba saab. Probleem siis selles, et tegin mitte isekäivitumise hirmus laia laba millel on suur väne ja surnud punktis kaob mastile surve ära ning hakkab veits võnkuma.
See toimub siis kusagil 60-80pöörde vahel. Kui sealt edasi on saanud siis stabiliseerub ja hääl muutub ühtlaseks. Hääle kuulamiseks peab sesma rootorile hästi ligidal. Peale ühtlustumist saavutas liigasuured pöörded, et lugeda mis ta seal on. Siis ei ole ka mastis enam vibra ega võnget.
Käivitub ilusti ise oodatust madalama tuulega. Julgen arvata, et alla 3m/s.
lendu minekuks on vaja suuremat tuult aga ei saanud mõõta.
tiiva profiil N63-421(kamber 2,21%)
kõõlu pikkus 190mm
laba pikkus 1200mm
rootori läbimõõt 1000mm

Katsun pilti ka saada millalgi.

Edasi ilmselt sama profiiliga aga kolm laba ja laba kõõl lühemaks. Vaatab kuidas käitub ja selle järgi otsustan kumb jääb. Siis ilmselt geneka enda ehituse juurde.

[Basilio]

... H on paras "kivipurustaja" enne kui tuule tiiba saab. Probleem siis selles, et tegin mitte isekäivitumise hirmus laia laba millel on suur väne ja surnud punktis kaob mastile surve ära ning hakkab veits võnkuma.
See toimub siis kusagil 60-80pöörde vahel. Kui sealt edasi on saanud siis stabiliseerub ja hääl muutub ühtlaseks.

Sellepärast siis pannaksegi vahel mitu üksteise suhtes "nihkes" rootorit üksteise peale ühisele võllile. Selle edasiarendus on heeliks. Nagu sisepõlemismootorilgi - mida rohkem silindreid, seda ühtlasemalt käib.
Hea on muidugi kõrva taha panna kellegi reaalseid kogemusi. Ise ma ei oleks samuti osanud karta, et rootor mingite pöörete juures niimoodi lõhkuma hakkab. Jälle targem! Tänud ksf! Karvikule, kes usinalt ehitab ja lahkesti infot jagab. Jääb ehk mõnelgi meist reha otsa astumata.

[karvik]

Rootor siis selline
   

Kasutasin sama põhja mis oli Lenz-i rootoril, sest plaan ta kolme labaliseks teha ja lammutasin laiali.
Kasutuna näivate varraste mõte on tegelikult tasakaal. Sedasi sai neljast sunast kaalu ajada.

[Basilio]

Ehitasin hiljuti tuulekiiruse mõõtja ehk anemomeetri, millest võib kasu olla ka tuulikuehitajatele. Õigupoolest pannaksegi enne suurte tuulikute püstitamist ja asukoha valikut püsti anemomeeter ja uuritakse, kas ja kus seda teha tasub.
Kuna sõber just sellel otstarbel seda ehitama hakkas, siis tegi ta ühe asemel 2 elektroonikaplokki ning treis ka paksust pleksiklaasist rõnga valmis. Südamikuks läks kõvaketta mootor, sinna peale impulsse andma Halli andur. Algul sai katseid tehtud ka stepperi oma mähistelt impulsside lugemisega, aga see hakkas kiiremal pöörlemisel jama ajama.
"Kulpideks" sai valitud laste pulgakommi ChupaChups "kookon", mille suured ümmargused pooled tundusid parajad olevat. Kommid ja mänguasjad nende seest said lastele. Arvati, et issi võiks lausa iga nädal anemomeetrit ehitada!
Kulbid värvisin plastiku spreiga üle, et päike ära ei sööks. Varrasteks sobis vana katkine autoantenn, millest sai parasjagu 3 tugevat ja sitket varrast.
Skeemi lakkisin üle spetslakiga ja korpuseks sobis 50mm peldikutoru muhv kahe "pimedaga". Sinna ümber läks samuti WC torudele mõeldud metallist kinnitusklamber, mille ma konsooli külge kinni keevitasin. Juhtmed ühendasin päikesepaneeli pööramismehhanismi ehk solar tracker`i juhtimiskontrolleriga, mis oskab vastava programmijupi abil ka sagedust mõõta.
Pildid:            
           
   
Näidu taga ei ole ühikut sellepärast, et ma ei viitsinud vurri kalibreerima ning vaevlema hakata. Mul ei ole nimelt tähtis, et ta just m/s näitaks. Asja point on selles, et kui tuul liiga tugevaks paisub, siis keeraks kontroller päikesepaneeli tormiasendisse ja tuule vaibumisel tagasi. Vajasin vaid "tormidetektorit". Seega jätsin suvalised numbrid.
Video: http://youtu.be/xbc8zN1YDPU

[karvik]

Hea mõte!

Seda kulp mõõdikut saaks ju ka edukalt kasutada mitte ise käivituvate tuulikute käivitamisel. Siis oleks lihtsam muidugi alalisvoolu mootoriga, aga saab ka muude asjade puhul, ainult juhtimine keerulisem.
Või siis näiteks ühepidise laagri(jalgratta tirr näiteks) ja eraldi el. mootorit kasutades.


Styro labadele ei sobinud äikse torm. Naine käis nende juppe põllupealt korjamas. Tegelikult midagi hullu ei juhtunud, aga kuna labad olid ilma igasugu tugevduseta siis suure tuulega lihtsalt ei pidanud enam vastu. Ise kahjuks ei näinud mismoodi asi juhtus ja ei olnud ka seepäev kodus aga naise jutu järgi oli pööre olnud päris muljetavaldav. Labad murusid samaaegselt ja maandusid sama kohapeale. Ära murdusid alumisest kolmandikust. Ülejäänu endiselt toimetab mastis.

[Basilio]

Üks turbiinitüüp, mis mulle on juba mõnda aega meeldinud. Peaks olema suht vaikne ja ühtlase käiguga. Maja katus ei ole hea koht tuuliku paigaldamiseks, aga kui seda siiski teha, siis mina paneksin just sellise! http://www.youtube.com/watch?v=8MQaT9EbMDQ

[korvimees]

Selline tiivik ka päris kunstipärane katusele panna


Link: http://www.platek.com/wind/pictures.html

[Janka]

Prantsusmaal sai nähtud korvimehe viidatud turbiinide analooge küll ja küll majade katustel.
Siiani arvasin, et tegemist mingite ventilatsioonikanali tippu paigutatud "ilukrutilkadega", aga tuleb välja, et kohalikud väntasid arvatavasti nendega hoopiselt maja tarbeks särtsu.

[karvik]

Elumaja katus ja tuulik ei sobi kohe mitte.
Need "krutilkad" on tihti magnetpadjal aga gene vile jääb ikka.
Minu mikro HAWT vilistab üsna tugevalt kui kõrva vastu masti paned ja enne tasakaalustamist masti vibra summutamiseks oli mul mast 4m kõrguselt ühendatud 25x40mm lipi kaudu katusega ja geneka müra võimendus kuuldavaks laagri kahinaks ja pirinaks. Kuna tegu ei ole ühtlase müraga siis ilmselt on sellega ka raske harjuda nii, et ta magamist ei segaks.

[karvik]

Müra on ka suuresti põhjuseks miks kasutatakse vähemalt 3 faasi genekat. Ühe faasiga saab samade magnetite arvuga suurema sageduse ja seeläbi väiksemast mähisest suurema pinge, aga kuna pööre madal ja 1 faas toodab ja ei tooda, siis jõngutamisest tekib ka heli.
Kolmefaasilisel on koguaeg suht ühtlane koormus. Seega vähem vibra ja pikem iga.
Muidugi on ka teisi põhjuseid aga see on üks.

[Basilio]

Elumaja katus ja tuulik ei sobi kohe mitte.

Sellest olen siiani teoreetiliselt lugenud, aga nüüd omal tuulemõõtja üleval ja -kuramus küll- jutt paistab õige olevat!
Vaatan - üle tee metsas kased juba kõverad ja aias möll käib, aga tiivik jääb katusel vahepeal peaaegu seisma. Vahepeal lükkab äkiline tuulehoog korraks hoo sisse ja siis jääb jälle seisma. Tuul tundub seal väga ebaühtlane ja suht turbulentne olevat. Kui katusele ronid, siis paneb püksid jalas ehk plagisema küll ja mõni teravam pagi võib ka midagi ära lõhkuda, aga tuuliku jaoks ei paista koht tõesti kõige parem olevat. Paraku on mu krundil suht vähe ruumi ja naabermajad ning suured puud läheduses ümberringi. Maksimum kõrgus, mida endale lubada saaksin, on 8m koos tiivikuga, kuigi sellest jääb ilmselt väheks.

[karvik]

Elumaja katus ja tuulik ei sobi kohe mitte.

Sellest olen siiani teoreetiliselt lugenud, aga nüüd omal tuulemõõtja üleval ja -kuramus küll- jutt paistab õige olevat!
Vaatan - üle tee metsas kased juba kõverad ja aias möll käib, aga tiivik jääb katusel vahepeal peaaegu seisma. Vahepeal lükkab äkiline tuulehoog korraks hoo sisse ja siis jääb jälle seisma. Tuul tundub seal väga ebaühtlane ja suht turbulentne olevat. Kui katusele ronid, siis paneb püksid jalas ehk plagisema küll ja mõni teravam pagi võib ka midagi ära lõhkuda, aga tuuliku jaoks ei paista koht tõesti kõige parem olevat. Paraku on mu krundil suht vähe ruumi ja naabermajad ning suured puud läheduses ümberringi. Maksimum kõrgus, mida endale lubada saaksin, on 8m koos tiivikuga, kuigi sellest jääb ilmselt väheks.

See oli ka ilmselge põhjus miks ma oma Lenz-i katsetustel ei suutnud normaalseid andmeid tuule kiirusest kätte saada. Oli ju ka see meetrijagu katusest kõrgemal aga suutis midagi kinni püüda nii, et midagi tootis.

H-rootor seepärast ka põllu servas, kuigi masti kõrgus on sama mis Lenz-il aga töötab paremini

Lenz, Savonius ja "krutilka" on põhimõtteliselt selised mis peaks saama ka katusekõrgusel midagi kätte, aga ehituse ja massi poolest tasub panna masti vist ainult Lenz.

Ja ega sa ometi ei taha öelda, et sa ei ehita ühtegi tuulikut omle? :S

[aavu]

Lennundusest on teada, et enam-vähem ühtlane tuul algab kõrgusel üle 300meetri maapinnast või takistusest. Allpool on horisontaalsed pöörised. Nagu tuulerullid, kui tehnikast kõrvutada, siis kombaini peksumasina trummel käib täpselt samuti. Eriti jõulised on nad iga takistuse taga. Juba tuulepealne majasein tekitab lamekatusel rulle, sama jätkub pärast maja. Iga metsasiil tekitab tuulerulle. Üks purilennu liikidest põhinebki tuulerullidel, mis tekivad mäeveeru ületavast tuulest ja nendega on ronitud purilennukiga ikka väga kõrgele, 14 km ja kõrgemale. Nimetatakse rootoris lennuks.
http://www.purilend.ee/node/128

[Basilio]

Ja ega sa ometi ei taha öelda, et sa ei ehita ühtegi tuulikut omle? :S

No mõte on ammu juba, nii oma aastakest 25... aga loll ja laisk liha, näe ei veni järele!
Tegelikult tuleb midagi ehitada küll, aga pole veel lõplikult otsustanud, kuhu ja millist. Aega muidugi ka ei ole, muid asju kaela peal piisavalt.
Katus on kõigile suureks ahvatluseks sellepärast, et näe, kõrgel ju! Ja hea lähedal juhet vedada, kasvõi läbi akna sups! sisse ja valmis. Tegelikkus on paraku karm. Ei ole see koht hea mitte, nagu juba öeldud.
Mul on krundil ainult üks koht, kuhu 8m masti panna saaks, nii et tormiga suvalises suunas murdudes jääks ta oma krundile ega ulatuks ohustama ka maja ega elektriliini. Safety first!    
Panin igaks juhuks oma krundi aerofoto ka üles, äkki kellelgi tuleb hea idee. Sinine triip on elektriliin.
Sinna punase sõõri sisse tuuliku paigaldamine tähendaks kõigepealt masti vundamendi valamist, korraliku masti ehitamist ja püstitamist, kaablite vedamist majani jne jne. See kõik on suurem ettevõtmine ja nõuab ka mingil määral ressursse, mida praegu ja lähitulevikus pole.
Lähiajal tuleks ehk kõne alla väikese mudeli ehitamine, mille saaks pista katusele või aeda posti otsa.

[pontu6]

Vaadates aknast välja tuleks hoopis hüdrogeneraator räästa alla sättida.