Elustame vana teema uuesti üles. Viimasest postitusest aastaid 5 mööda läinud, kuid vana armas Vjatka on ikka minu garages seismas.
Suve algul sai asi tõsisemalt taas käsile võetud. Ei meeldinud enam, mis värvi ta kunagi tehtud sai ning kvaliteetki oli tõeliselt vilets. Nüüd on prioriteet ikka originaalsuse poole hoida. Värvuseks tuleb seekord sinine, mis peaks olema Vjatka üks originaal värvidest, kui ma ei eksi?! Aga mis sitasti, see uuesti.
Seekord sai kõik jupid korralikult liivapritsitud ning kere käis haavlipritsist läbi. Pahteldamist vajavad jupid sai kiirelt krunditud ning veidi proovisin paheteldada ka.
Aga kuna endal pole aega teda pahteldada ja lihvida, siis saadan ta järgmine nädal maalri juurde, kes teeb kõik siledaks ja paneb uue värvkatte peale.
Väiksemad jubinad, mida pahteldada polnud vaja, saatsin pulbervärvimisse. Värvkate on väga kvaliteetne ning tugev. Lisaks kordi odavam, kui maalril lasta teha.
Lasin ka mootori klaaskuulpritsist läbi, et läige esile tuleks.
Mootor on tänaseks juba kokku pandud, kuid pole pilti teinud.
Absoluutselt kõik laagrid ja simmerid said samuti välja vahetatud, et asi oleks ikka õige. Vändalaagreid pidi vähe otsima, kuid kukrut rohkem kergitades leiti mulle ka need.
Praeguseks olen kõik võimalikud asjad kokku pannud, mida hetkeolukord võimaldab. Amordid õliga täitnud ja esihargi kokku ladunud.
Totaalselt kõik poldid-mutrid-seibid lähevad kokku panemisel vahetusse tänapäeva kvaliteetseete toodete vastu. Poldid on loomulikult sisekuuskandid ja 12.9 tugevusega. Fiiberseibid lähevad samuti vahele sinna, kus võib värvkatet vigastada. Aitäh WÜRTHile, kes minu varusid pildevalt täiendab.