Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?
#41

Seda pole ma kordagi väitnud, et õhk - õhk pump ainult õhust töötab. Loomulikult kulub elekter, aga mitte selleks, et küttekeha sooja teeks.
Asja kasutegur või effektiivsus on hoopis teine jutt. Võrreldes puhta elektri küttega on el. kulu umb. 50%. Võrreldes ahiküttega on puud kindlasti odavamad. Aga mugavus maksab samuti. Ja kõigil on vaba valik.

Ajaviiteks võib muidugi siit ka lugeda: http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1672
Vasta
#42

(02-01-2013, 13:43 PM)phyl Kirjutas:  Või jummel - ja ma arvasin, et olen igasugust jama juba näinud - vihmavari soojustuseks.

Nagu ma pildi pealt aru saan siis sa soojustasid u 1 ruutmeetri seina - vahe on väike, aga kui sa soojustad 200 ruutmeetrit maja siis efekt on tuntav.

Alati võiks uue ehitada - aga uus nõuab korraga rohkem väljaminekuid - 40k euri eest saab umbes 40-60 ruutmeetrise maja, kui enamus tööd ise ära teed. (nõuab aega ja nagu ma olen aru saanud on juba pere loodud)


jõudu planeerimisel
IRW, Sa oled siis vähe näinud Wink
Aga 1 vs 200 ruutu on kindlasti vahe, siin pole ju kahtlust kuid: a'la 200 ruutu annab efekti näiteks kortermajal, kus "võitjaid" on palju rahakotte. Eramaja puhul kisub asi peaaegu vääramatult mõiste alla "mahavisatud absoluutnumber". Ainult tõesti siis, kui tegu on algselt soojustuseta puukuuriga, on asjal sügavam mõte. Kui tegu on ikkagi majaga, mis on vähegi "kuidagimoodi" meie kliimasse projekteeritud ja ehitatud, ei pruugi asjal mingit mõtet olla ega tulla.
Nende mistahes vanade majade suurim puudus on enamuses täesti totter ja "nõukaaegne", selle ajastu ehitusnormide/keeldude/käskude põhine ruumijaotus. Enne leiab Wabariigi aegse uue uhke taluhäärberi, kus on ruumijaotus suisa mõistlik, kui sellise nõukaaegse eramu. On mul ju suguvõsa probleem see "Individuaalmaja ehitamine" ja kõik muud tuntumad kunagised ehitusraamatud... Ning on nii mõnedki kunagised originaalprojektid kodus alles.

Just aastavahetuse peo suurema hulga inimestega pidsime täpselt sellises majas. Aga seal ka, kuigi oleks olemas reaalsed võimalused, ei ole hakatud rumalustega tegelema. Isegi aknaid ja välisust ei ole välja vahetatud, rääkimata mingist ümberehitamisest või öirolollusest. Vaid vana väsima hakanud eterniidi asemel uus katusekatte materjal ja seest korralik sanitaarremont. Pluss kuivkäimla asendamine, sest lõpuks on meid siin kanaliseeritud.
Jälle - sellegi maja on ehitanud kunagi mees, kes teadis, mid ata teeb aga ikkagi on 600 ruudusel krundil 50'te viilktausega 100-ruudune maja täpselt see, mis nad kõik olid. Sapikale paras garaaž, esikus ruumi raiskav keldrikäik/teise korruse trepp; vannituba keset maja, väike köök puupliidiga ja erldi pisikese sahvriga, elutuba vaheseinaga avatav suureks saaliks etc, etc. See ongi ainus, mis tehtud on, et elu- ja söögituba on kokku lastud liigutatava vaheseina eemaldamsiega ning välja on lõhutud ajastuvaimule kohased sisse ehitatud tohutud seinakapid. Mugavuskütteks on installitud õhkküte, mida siis külmadega toetatakse vajadusel vanade ahjude ja köögist pliidiga. Aga vajadust on harva, sest pole ju meeletut kubatuuri - tüüpiline viilualune mansardkorrus. Lihtsalt on vanad laudpõrandad ja trepp nõmedatest materjalidest "vabastatud", puhastatud ja lihvitud; säilitatud kõik klassikalised aknad, vineer/liist laed jne. Mitte mingit muud mõistlikku varianti selliste majadega polegi: kas säilitada vana seda mõistusega kergelt arendades või lõhkuda maha ja ehitada täiesti uus. Kõik muud variandid on suures piires raha maha viskamine ja müügimeeste lolluste pime uskumine.

Absoluutselt nõus, et mugavus maksab. Aga et saada mugavat elu, tuleb kohe uus ja mugav maja ehitada. Parimal juhul saab vanast majast säilitada kandekonstruktsiooni kuid tihtipeale pole seegi mõistlik, sest odavam on seegi uus ja "moodne" teha. Kasvõi seesinase ruumijaotuse ja mahtude/avaruse tarbeks. Kõik muu on mõningate eranditega raha raiskamine: kulutad ära mitmekohalise rahanumbri korraga, et saavutada null-koma kohaga sääst kuus. Mitte kuidagi ei ehita vanast majast passiivmaja nii, et kui varem oli kuu kulu näiteks 100 ühikut, siis peale meeletu summa sisse ladumist muutub see äkitselt 10'ks ühikuks. 10-ühiku maja tuleb ikka joonestuslaual projekteerida ja siis räige kvalteedikontriolli silme all valmis ehitada.
Mul see 100 tugrikut ja kaks tundi tööd ongi just for fun ning mingisugune efekt siiski tekkis: päris härmatis äsjase hetke suure külmaga enam siseseinale ei tekkinud. Samamoodi eemaldasin sahvri ja soojustasin väljaspoolt teadlikult sellisena ehitatud jahutusseina pindalaga 1 ruut: enam ei lähe pesumasina toitevoolik jäässe Wink Varem oligi külmakapp, nüüd peab külma mitte sisse laskma. Laudis, naelad, Ligno ja oskused olid kodus olemas, peno ei maksnud liiga palju. Sellistel tegevustel on mõte. Tunnike nokkimist ja tehtud. Mis kõige tipuks: sõltuvalt elukohast ja krundi suurusest võib anda kodualuse maa maksuvabastus suurema rahalise efekti, kui üüratute summade ebamõistlik investeerimine majasse.

Lõpuks jääbki vaid mugavus kui individuaalne ja "veniv" mõiste. Mingi väike, odav ja lihtne tegevus a'la keldri lakke peno, võib olla tõsise kasuteguriga. Või tõesti räästarennide paigaldus. Kivivoodri ära lõhkumine aga rahaline enesetapp, mille tõttu jääb perel edaspidi kordi olulisemaid tegevusi tegemata. Selliseid, mis seda peret vaimselt tugevaks teeb ja koos hoiab. Ning kõige lõpuks ei tea keegi, kumb on odavam: kas kasvada külmadel põrandatel titest peale ja olla "külmakindel" ning karastatud või maksta kogu elu apteekides röögatuid summasid ravimite eest. Isiklikult arvan kogemustele tuginedes, et villane sokk ja soojad toasussid on ikka palju odavam... Ei mäleta, et ise oleks oluliselt haige olnud ja poiss oli väga tihti AINUS laps nii lasteaias kui koolis ajal, kui teised kodus läkastasid ja tatistasid. Paterdas titest peale paljajalu "külmadel" põrandatel ja ajas tuharuumist peoga tuhka suust sisse...
Vasta
#43

Kasutaja PlyVal64-aga nõustun totaalselt, et õigem on maha lõhkuda ja korralik (tänapäeva ja tuleviku standardeid arvestades) uus maja ehitada - selle tegevuse eelis on see, et "läbi ukse lukuaugu" ei pea tööd tegema ja ei pea leppima vanade asjadega (mugavus).

Kuid siin teemas ma ei suru kellelegi seda arvamust peale ja annan soovitusi kuidas mina soojustaks sellist maja.

Minu enda kogemus ehituse pealt on enda maja renoveerimine (nõukaaegne kivimaja) viimased 5 aastat ja üldine ehituskogeemus viimased 10 aastat.

Kivimaja ja puitkarkass maja erinevad totaalselt, kuid ehituse käigus olen natuke "inseneri" mõtlemist omandanud ja nõu/abi võin pakkuda.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#44

Linnas ei ole see ehk probleem aga maal on närilised ja villasoojustus tõeline nuhtlus. Vill uuristatakse nii käiguliseks ja õhuliseks, et ei pea see enam sooja ega tuult. Samuti tuuletõkkega. Kõik nurgad näritakse ära ja kui õigel ajal laudist peale ei saa, siis tassivad linnud selle laiali. Viimse aja trend on veel see, et rähnid taovad augud sisse ja linnud teevad pesa.

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta
#45

Ma ei vaidle sugugi vastu. Loomulik et õigem on ehitada uus vana asemele. Siis saaks kasutada kõiki tänapäevaseid ehitusmaterjale ja otstarbekamaid lahendusi. Kahjuks pean tõdema et minu hammas sellise asja peale ei hakka nii või teisiti. Max. mis suudaksin üleüldse välja käia oleks 20 000. Kui lotoga suurema summa raha võidaksin, siis loomulikult. Antud juhul pean ma leppima sellega mis mul olemas on. Ja püüdma seda võimaluste piires parendada.
-10 kraadi juures tulen õhtul kella 18. töölt. Toon puid, ja panen ahjud küdema. 2 - 2,5 tundi köevad, millise aja pean ma koduseinte vahel istuma. Ja nii igal õhtul. Hetkel ei saa endale sellistki asja lubada, et läheksin reede õhtul kodunt ära ja tulen pühapäeva õhtul tagasi. Maja jahtub lihtsalt nii maha et kulub 2 päeva enne kui normaalse sooja(üle 20 kraadi) sisse saan.
Kivivoodriga on veel ka see lugu, et päikesepoolse külje peal on segu nii pudedaks muutunud, et nii või teisiti tuleb see maha mõne aasta pärast võtta.
Siit aga veel küsimus et palju on olnud juttu aurutõkkest(mingisugune kile), mille peab paigaldama. Mina seda normaalselt vist paigaldada ei saa...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#46

(02-01-2013, 21:02 PM)nustu826 Kirjutas:  -10 kraadi juures tulen õhtul kella 18. töölt. Toon puid, ja panen ahjud küdema. 2 - 2,5 tundi köevad, millise aja pean ma koduseinte vahel istuma. Ja nii igal õhtul. Hetkel ei saa endale sellistki asja lubada, et läheksin reede õhtul kodunt ära ja tulen pühapäeva õhtul tagasi. Maja jahtub lihtsalt nii maha et kulub 2 päeva enne kui normaalse sooja(üle 20 kraadi) sisse saan.
Alustame sellega, et üle 20 kraadi sooja on raiskamine. Jällegi, eks see on väga suur isiklik asi ja seesinane näiline komfort mille eest tuleb maksta aga mäletamisel oli +19 konkurentsitult optimaalseim temperatuur ja IGA lisakraadi kütmine tõstis kulu päris suure protsendi/rahanumbri jagu.

Kuid Sinu probleem on "nii tavaline" ning sellega vajab väga põhjalikku kaalumist ja tõesti targemate abi, et teha asi üks kord ja õigesti. Samas plaanid kasutada päris kabeda summa, millega peaks saama optimaalseima lõpplahenduse. Hetkel on Sinu suurim probleem autonoomse ja võimalikult odava küttesüsteemi puudumine ning mõned pisikesed soojalekked.
Esiteks lase teha soojapilt. Sellega saad kohe teada, mis ja kuskohast välja läheb. Tegelikult saad ise ka vaadata jääpurikate järgi Wink
Võib-olla tõesti võib natuke maapealset vundamenti soojustada koos keldrilae soojustamisega. Siis eluruumide laealused/trepikodade laed, kuskohast on tavaliselt see suurim soojaleke. Tõesti mõned selged külmasillad, kus ikka see "päris külm" tuppa tuleb a'la minu imesoojustusega seinajupike. Ka välisvoodri saab tahtmisel korrastada armatuurvõrgu ja uue krohviga. Või peno+krohv aga see tahab kohe ka elektrit tarbivat ning kallist ventsüsteemi.
Nii võtagi IGA tegevus eraldi jupikaupa ette kalkulatsioonis. Ning kütte puhul... kurat teab, mis see kõige õigem lõpuks on. Kipun arvama, et ilma "lisa"elektrita mugavust välja ei mängi. Elektrit tarbivad kõik olemasolevad autonoomsed kütted peale gaasi ja vedelkütuse.
Vasta
#47

Lugesin need leheküljed läbi ja kohe kuidagi ei saa vakka olla. Olen ise just lõpetamas sarnast projekti, elik vana maja kobestamist. Renoveerimiseks ei julge seda päris nimetada kuna vanast jäi suhteliselt palju alles.
Minu algne olukord oli tiba nirum kui nustul. Temal vähemalt lauad seinas millele kivivooder ümber laotud, minu variandis koosneb väliskiht TEP plaadist mille krohv peale visatud. Üldiselt oleks tähendanud saepuru seina vahelt välja viskamine 99,9% tõenäosusega buldooseriga laiali lükkamist ja 0 tsüklist elik vundamendist uue alustamist. Paraku finantsiliselt oleks see olnud pisut liialt ahistav. Mitu muud projekti oleks tulnud määramata ajaks külmutada. Seepärast sai hakatud igasugust teemat puudutavat infot koguma kõikjalt kust võimalik. OK see selleks. Tegelikult jõudsin infokogumisega niikaugele, et sain pädevalt inimeselt seina soojusarvutuse kus vana konstruktsioon säilis ja sellele lisandus väljapoole 50+50 mm villa +tuuletõke. Niisugune kooslus andis välja peaaegu tänapäeval nõutava soojapidavuse. Ja nüüd on siis kuus aastat see konstrui ka paigas. Küttekulu kukkus umbes 20%. Siis oli kasutusel ainult ahjuküte ja puid kulus 10 ruumi asemel 8. Miks ma sellise konstruktsiooni valisin? üks põhjuseid oli see, et mitte kasutada siseseinas aurutõkke kilet, milline palja villasoojustuse puhul on suisa kohustuslik. Automaatselt lisandub aurutõkkele ka sundvent ja see ajab projekti hinna juba pilvedesse. Saepuru toimib teatud määral kondensaatorina, mis talvel niiskuse endasse imab ja suvel jälle välja kuivatab. Mõnedes kohtades on tulnud hiljem soojustusse avasid teha ja vill on vähemalt avakohtades olnud kuiv. Mida puusse panin? selle, et koonerdasin villaga. Oleks pidanud panema 100+50. üldmaksumuses oleks kallinemine olnud tilluke aga kasu ilmselgelt arvestatav. Hilisem lisamine on nüüd juba välistatud. Kuskil on ka mainit soojusarvutus ja ka kulude rehkendus. Kui huvitab siis võin üles otsida. Oma kogemusest võin öelda, et saepuru ei tasu paaniliselt karta. Selge, et soojapidavus on kehvem kui tänapäevastel materjalidel aga pelgalt vahetamise rõõmu pärast nii roppu tööd küll ette ei võtaks. Kõige valusamad kohad pidid olema akna alused. Ime küll minul olid need täiesti OK. Või siis sõidaks tõesti buldooseriga läbi......... nii paar korda igas suunas. Ilmselge on ka see, et niisugune kobestamine võtab pikalt aega ja võibolla ka rohkem raha. Võibolla seepärast, et ega pangakustid seda raha ju päris ilma ka ära ei anna.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#48

Tere!

Julgeks kah sõna sekka öelda. Mul käsil küll uue maja ehitus ja püüdnud teemaga ennast kurssi viia niipalju kui tavainimesel võimalik. Järgnev tekst kajastab neid seisukohti, mis mul vanu ehitusalaseid käsiraamatuid lugedes ja mõne inseneriga konsulteerides on tekkinud. Kaasaegseid soojapidavamaid materjale kasutades on põhiliseks probleemiks konstruktsiooni niiskusprobleemid. Vana kehva soojustuse puhul olid need probleemid väiksemad, kuna soojustus köeti üles ja puhuti lihtsalt tuule poolt kuivaks. Seda siis eneseõigustuseks.

Saan ma aru, et praegune seina konstruktsioon on nn Nõmme sein? St. seestpoolt väljapoole: viimistlus, laudis, 5x15 prussidest kandev sõrestik, selle vahel saepuru, laudis (diagonaallaudis?), õhuvahe, tellisvooder.

Kui silikaatvooder on korras, pragudeta, siis ma püüaks seda säilitada, sest hooldevabamat fassaadi annab otsida. Ehk siis seestpoolt väljapoole teeks nii:
1. viimistlus (kips jne)
2. sõrestiku vahele penoplasti vähemalt 20cm
3. tuuletõkke paber (odavam) vastu välimist laudist.

Välisvoodril tuleb alumisel kihil iga nelja kivi tagant eemaldada püstvuugist kivistunud mört, üleval räästa all tuleb jäglida, et silikaadi vaheline tuulutus jääb toimima. Sama tuleb jälgida akende ja uste juures, st. akna alt peab õhk saama välja tuulduda ja ülevalt servast peab piisavalt sisse saama.

Penoplasti paigaldamine on muidugi aeganõudev. Plaadid tuleb saagida võimalikult täpsed. Üks insener soovitas mul panna 5 cm kihid, sest siis on saega juhuslikult viltusaagides viga väiksem. Samuti soovitas ta vaid välimise kihi liimiga (vahuga) kinni panna, teised kihid jätta võimalikult täpselt saagides lahtiselt. Tuuletõkkepaberi paneks seetõttu, et see on piisavalt odav ja mingi funktsioon tal ju kindlasti on.

Põrandad laed.

Lakke tuleb soojustust panna rohkem, kui seina. Muud tingimused jäävad samaks. Mina jääks penoplasti juurde. Seda eelkõige niiskusrežiimi tõttu.

Kõige raskem on soojustada keldrivahelage. Niiskusrežiime arvestades oleks õige isoleerida keldri lae poolt, kuid siis tekib päris hea külmasild sokli peal silikaatvoodri ja keldrivahelae kokkusaamise kohas. Selle vältimiseks tahaks kangesti seestpoolt soojustada, et põranda soojustus seinasoojustusega kokku saaks, kuid siis tekib probleem niiskusega, mis tahab hakata külma betooni peal kondenseeruma. Samuti, kui kelder on soojast eraldatud ja vahelagi enam seda ei küta, siis võib edaspidi keldri temperatuur minna miinuste poole.
Keeruline lugu. Vastust peab uurima insenerilt, kuid pädevaid insenere on Eestis väga vähe. Juhuslikke ehitusmehi ei tasu praktiliselt üldse kuulata. Siiski ühe pädeva tegelase nimi on siit teemast isegi läbi lipsanud.

Aga loodame, et sul on sokli seinad paekivist ja ca 60 cm paksud. Loodame, et vahelagi toetub näiteks esimese 30cm, siis on mingi vahe ja siis tuleb sõrestik+kivivooder. Sellisel juhul tuleb külmasild väiksem. Igaljuhul tasub seal sõrestik jm puitosad võõbata üle mõne puidukaitsevahediga. Kindlasti peab olema puitseina ja sokli vahel hüdroisolatsioon - paar kolm kihti ruberoidi.

Sokkel.
Kõige keerulisem. Kuna mul endal on uusehitis, siis oli kõik lihtsam. Korralik hüdroisolatsioon (nn vann), soojustus. Kuid kui vanni ei ole? Lähtuks vanadest ehituskäsiraamtutest Arvo Veski, Tiit Masso. Püüaks võtta insenerilt konsultatsiooni 40..50€ ei ole seks tarbeks kindlasti mahavisatud raha.

Lõpetuseks. Igalühel oma arvamus. Ehitusfoorumid on täis vaidlusi vill versus penoplast. Mina ei näe villal palju eeliseid, pigem puudusi. Villa puhul peab olema väga, väga korralik tuuletõke (ka ju raha!), sest muidu ei ole sellest suurt kasu. tuuletõkke puhul peab rangelt jälgima aurutihedust. Tuuletõkke plaat ei tohi olla aurutihedam kui vill, st tuuletõke kipsplaat on ilma sisemise aurutõkketa halb variant. Ja sisemine aurutõke peab olema 100% õhutihe, sest muidu ei ole garantiid, et ei teki muid probleeme jne.

Üks link mängimiseks: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-rechner/
Seda saab keerata ka pea-aegu inglise keelseks. Näitab ära oletatava seina u-arvu ja niiskuse kondenseerumise ohud. Kindlasti ei ole seal tegu lõpliku tõega.

Kas kogu see krempel tasub vaeva? Ei tea. Eespool on kirjeldatud, et ei tasu. Võib-olla piirduda lae soojustamisega, seintesse vajunud saepuru asemele juurde kühveldada, aknad vahetada ja paigaldada soojatagastusega ventilatsioon ning lõpuks kütta rohkem. 20000€ kulub särinal, seda ma tean.

Head uut aastat!
Vasta
#49

(02-01-2013, 21:02 PM)nustu826 Kirjutas:  -10 kraadi juures tulen õhtul kella 18. töölt. Toon puid, ja panen ahjud küdema. 2 - 2,5 tundi köevad, millise aja pean ma koduseinte vahel istuma. Ja nii igal õhtul. Hetkel ei saa endale sellistki asja lubada, et läheksin reede õhtul kodunt ära ja tulen pühapäeva õhtul tagasi.
Ja mis paneb sind arvama, et keskküte oleks sellises situatsioonis parem? Ilma akupaagita pole sellel inertsi rohkem kui 1-2h, siis sõltub kõik seinte soojamahtuvusest. Akupaaki aga sa kahe tunniga soojaks ei küta! Vähemalt minul kulub selleks oluliselt rohkem aega (ja kütet). Kui nv-ks ära lähed, siis tagasi tulles ei ole tuba lihtsalt külm vaid ka keskküte lõhki külmunud! Või siis enda elus hoidmiseks palju kallist elektrit söönud. Võib muidugi ka süsteemi antifriisi täis valada, aga see pole odav mitte ja kestab esimese tõsise lekkeni.
Minu soovitus on jätta ahjud alles ja lisada soojemate ilmade puhuks puhtalt mugavuse pärast õhk-õhk soojuspump. Kui tahad keskkütte kohta rohkem teada, võid privas ühendust võtta või helistada. Ei jõua siin nii palju klõbistada ja keegi ei viitsi lugeda ka.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#50

Ma kujutan ette, et teemaalgatajal on segadus suurem kui enne.
Joonistasin üles 4 seina, olemasolev ja 3 eri varianti soojustamiseks.
Nende alusel võiks rehkendada välja, palju erinevate variantide puhul sooja läbi seina lahkub ja palju kulub materjali ja selle põhjal saaks teha juba tasuvusarvutuse moodi asja.
Võiks joonisel toodud mõõte muidugi enne täpsustada.

[Pilt: 21864537b3f6b1_l.jpg]
Vasta
#51

Kristerilt hea ja põhjalik ülevaade.

Aga eriti lahe on Eesti oludes see, et kuigi hädapärast oleme 300X300 km lapike maad, võib täiesti vabalt ehitada kaks absoluutselt erinevat maja sõltuvalt asukohast. Jõgeva ja Kuusiku vajavad absoluutselt teistsugust lähenemist, kui näiteks Sõrve või Kõpu poolsaare elamised. Viimastes on lihtsalt kogu aastast liiga vähe päevi reaalselt külm, et hullumiseni raha hukata. Kõik need moodsad mõisted "külmasild" jne on hädavajalikud vaid ja ainult -5 ja madalamatel temperatuuridel, nulli juures ei oma need veel peaaegu mingit tähtsust. Et mingi koht on natuke jahedam, pole tegelikult oluline. Muidugi, kui ehitad uut maja, teed kõik perfektselt, sest siis mingit erilist hinnavahet ei tule ega eriliselt kokku ei hoia. Kuid vanade majadega on küll nii, et kõiksepealt mingit küttesüsteemi plaanides tasub vaadata väga konkreetse elukoha kliimat aastaringselt. Nii temperatuuri kui tuult. Konkreetselt paksus metsas aga ka mul siin Nõmmel pole mingit tuult. Isegi kõige hullemate tormidega on meil siin tuul niivähe vali, kui mereääres tavalisel suvepäeval. Sama asi üldise temperatuuriga, mis on Kesk-Eestist ikka kogu aeg mitu head kraadi soojem. Samas on suvel jällegi jahedam ja pole vaja üldiselt üldse maja jahutada, kui räästas on normaalse laiusega ehitatud.

Nii tekibki näiteks olukord, kus meil siin tasub täiesti õhkkütte masin ennast kütteseadmena ära ja suveks võib stepsli seinsat suisa välja tõmmata. Mul eriti, kuna räästas on meeter lai ja pigem tuleb suvel niiskuse tõrjeks mõnikord pliiti kütta, mitte ülekuumenenud maja jahutada. Kuigi aknad on ülisuured ja maani - otsene Päike sisse ei paista ja S-kivi katus ei kuumene. Samas ehitad Kuusikusse lagedale põllapealsele musta lamekatusega kuubik-kuudi ja ongi "olemas": talvel on meeletu külm, kogu aeg tuul ja suvel keedab Päike. Õhkküte suure osa talvest töötab tavalise elektriradikana ja takkaotsa uhab veel ka pool suve et üldse saaks elada. On igavene moodne ja vägev maja aga...

Mis aga penot ainsa soojustusena puudutab: igal juhul soojem kui vill aga sel materjalil puudub igasugune heli isoleerimise võime! Näiteks Maru Ehituse üks omanikest oli sunnitud kogu maja soojustuse ümber ehitama, sest iseenda väitel "elas nagu tänaval". Koputad penolehte - töötab nagu kunagine Punase RETi aktiiv-lehtkõlar.
Vasta
#52

Variantidel 1 ja eriti nr 2 on puudu tuuletõke.
Variandid 3. ja 4. on pisut halvad. Ajavad seina paksuks ja õhkvahe hakkab seda jahutama, st välimisest soojustusest on vähe tolku.

Peno tõesti kehva helisummutusvõimega ja vill veidi parem. Sooja peavad nad mõlemad samas suurusjärgus. Kui aga tellistest vooder alles jääb, siis võiks välishelid sellesse sumbuda?

Mõtlemapanev summa on 20000€. Mis selle eest saaks, kui veel tööd ka sisse osta?
Saepuru kohta mul või õigemini u-wert.net lehel andmed puuduvad. Kui saaks need kuskilt, võiks virtuaalselt proovida näiteks seestpoolt soojustamist?

Ehk ökonoomitamise plaan B:
1. Olemasolev saepuru tihendada
2. Pööningu ja keldri vahelagi soojustada.
3. Paigaldada soojatagastusega ventilatsioon
4. Keskküte (akupaagid, automaatika jms).
5. Korralikud u-väärtusega aknad
6. Kui see midagi tuksi ei keera, püüda seestpoolt pisut lisa soojustada.
7. Viimistluse taastamine.

Ise ei ole veel oma onniga niikaugele jõudnud, et teaks punktide 3, 4 ja 5 taha ilmuvaid summasid öelda, kuid kokkuvõttes 15..20k on läind kindlasti.
Vasta
#53

(03-01-2013, 15:30 PM)krister Kirjutas:  Saepuru kohta mul või õigemini u-wert.net lehel andmed puuduvad. Kui saaks need kuskilt, võiks virtuaalselt proovida näiteks seestpoolt soojustamist?

Saepuru soojusjuhtivustegur võta 0,09...0,1W/m*K

Ehk siis ca 2,5 korda viletsam kui klaasvillal. Või pea 3 korda viletsam kui penol.
Vasta
#54

Vineer tuuletõkkena on halb, tekib kondents:
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-...&outside=0

Pisut parem on pilt EPS-iga:
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-...&outside=0

Minu nägemus asjast:
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-...3%9Fenwand

Siin panin sissepoole lisaks 5 cm kivivilla. See 5 cm on euroremondis hädavajalik metallkarkass + kips ;-) Vill seetõttu, et seda on "mugav panna". Kuigi pisut reeglitevastaselt sissepoole penoplasti pandud ei tekita nii õhuke kiht veel probleemi. Silikaadi ja karkassivahelise laudise jätsin ära, kuna see masin arvutab puitu "ühes tükis", st. monoliitsena, mida ta reaalselt kindlasti ei ole.

Siin võiks virtuaalselt proovida asendada EPS - saepuruga, kuid mul puuduvad numbrilised andmed. (muudatus: eriti on vaja veeauru takistustegurit λ, selle järgi suudaks ennustada kondenseerumisohtu)

Punkt 5, ehk silikaadi lõhkumine, küll algselt soovitud eelarvesse ei mahu.
Vasta
#55

(03-01-2013, 16:44 PM)krister Kirjutas:  Siin võiks virtuaalselt proovida asendada EPS - saepuruga, kuid mul puuduvad numbrilised andmed. (muudatus: eriti on vaja veeauru takistustegurit λ, selle järgi suudaks ennustada kondenseerumisohtu)

http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Ehitu...4bivus.pdf

Lk 21

Lammutamine, eriti kui seda ise teha, ei maksa suurt midagi. Äravedu maksab 200Eur.
Vasta
#56

Rõhutan veelkord, et ma ei tea midagi ja mängin internetis vaid mängu, kuid tulemus sai selline:
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-...ojustamine

Selle järgi võiks seest penoplastiga soojustada küll. Kivivillaga peab olema ettevaatlikum - kui OSB plaat ära jätta, siis võib tekkida mõningid probleeme, kuid sein vast päris läbimärjaks ka ei lähe..
Vasta
#57

Kuna teemaalgataja suurim mure on ju ikka soe, mitte seina ehitus, siis tuleks alustada üldse kütteseadmetest.
http://www.blogi.koduinfo.ee/madala-ener...a-kutmine/
Ning seal on paigas postulaat, mida saab absoluutselt igate pidi sõnastada praeguses kontekstis.
Tsitaat:Kokkuvõtteks: madala energiavajadusega maja omanikel pole mõtet investeerida odavamasse kütteallikasse, kuna väikese energiavajadusega pole võimalik investeeritud raha tagasi teenida.

Mina sõnastaks selle postulaadi kõnealuste vanakooli gerard- ehk nõmme-sein tüüpi ja 100% käsitööna köetavate eramute puhul sedapidi:
Tsitaat:Keskmise ja kõrge energiavajadusega maja omanikel pole mõtet investeerida ülikallisse soojustusse, kuna kvaliteetse ja valitud moodsa kütteallikaga saavutatakse reaalne mugavus ning reaalne rahaline kokkuhoid.


Üldiselt: mina võtaks selle algse 12K, investeeriks selle korralikku õhk-vesi küttesüsteemi (koos radikatega muidugi) ja tavapliidi asendaks kulupaaki kütta suutva katelpliidiga ning 8K kulutaks siis kõige pakilisemate soojakadude alade remondiks. 12K eest saab tõesti vägagi tegija süsteemi koos paigaldusega. Ahjud - võib täitsa ruumi juurde saamise eesmärgil ju lammutada. Aga pliit ja soemüür PEAVAD jääma Wink Kui oled kodus, kütad pliidiga ja elektrit ei kulu peaaegu üldse. Ning pannkoogid tulevad ka tunduvalt maitsvamad. Ja kurask, ma pole päris kindel, et sinna summa sisse ei mahu ka päikesekollektor suviseks soojaks pesuveeks...
Nagu ma alguses ütlesin, on kaks varianti: a) maha lõhkuda ja uus ehitada või b) pisut mõelda ja arvutada. Eestlaste tüüpilinevariant c) "naabrist parem, lolli müügimeest uskudes ja oma pere tulevaste naudingute arvelt" ei ole optsioon.

PS: elektrikatkestuste tarbeks genekas, kes tsirkulatsiooni/veepumbad ära toidab ja lubab katelpliidiga kogu maja soojana hoida.
Vasta
#58

(03-01-2013, 18:51 PM)meli666 Kirjutas:  
(02-01-2013, 20:59 PM)Ranno Kirjutas:  Linnas ei ole see ehk probleem aga maal on närilised ja villasoojustus tõeline nuhtlus. Vill uuristatakse nii käiguliseks ja õhuliseks, et ei pea see enam sooja ega tuult. Samuti tuuletõkkega

Aga kuidas närilised penoplasti plaatidessse suhtuvad?
Samamoodi krõbistavadSad.Huvitav kust need närilised sisse saavad?Maja alt või ronivad mööda laudseina üles?Väljas laudvooder rotiauke sees pole,esimese korruse lael käib selline jooksmine.
Vasta
#59

(03-01-2013, 17:46 PM)krister Kirjutas:  Selle järgi võiks seest penoplastiga soojustada küll. Kivivillaga peab olema ettevaatlikum - kui OSB plaat ära jätta, siis võib tekkida mõningid probleeme, kuid sein vast päris läbimärjaks ka ei lähe..

Tegelikult on tulemus loogiline, peno on hea niiskustõke. Aga ma ei kujuta ette, kuidas teda piisavalt tihedalt kipsikarkassi vahele toppida. Kole suur montaaživahu kulu tekib. Seega palju mugavam oleks ikkagi villaga soojustada, aga lisada kipsi ja soojustuse vahele aurutõke. Kile vms materjal. OSB plaat võiks säilida, märgatavalt kindlam kinnitada seina kappe, nagisid, valgusteid ja muid asju.

Huvitav, kas selle programmiga seda ei saa läbi mängida, kuidas piirde niiskusrežiim töötab, kui arvestada, et iga 60cm järel on peno katkestatud - 5cm karkassi post. Miskipärast on tunne, et vill on vastu karkassi tihedam, kui peno, mille vahele pole vahtu lastud.

Ja selline tähelepanek: tegelikult peab õhkvahe ja saepuruga täidetud karkassi vahel midagi olema, mis saepuru karkassi vahel hoiab. Papp näiteks. See võib aja jooksul hävinud olla ja tegelikult õhkavahet pole olemas, vähemalt allosas. Ülaosas aga pole jälle ilmselt enam saepuru.

Kui see seapuru seal ikkagi ära vajunud on, siis tuleb sein mingi määral nagunii lahti lammutada, siis võiks juba sinna korraliku soojustuse paigaldada.

Ventilatsioonist. Sellest vaatevinklist, et mis koguses energiat vajab.

Peale piirete aurukindlaks tegemist ja eriti peale uute akende paigaldamist tekib kohene ventilatsiooni vajadus.
Tagasihoidlikuma eramu õhuvahetus on ca 100l/s. Selline õhukogus eeldab ventilaatori olemasolu. Loomulik vent.tihedas majas seda ei saavuta mingi väega, kui just uksi-aknaid lahti ei hoia.
Selleks et 100l/s üles soojendada, kui väljas on -22C, on vaja 5kW võimsust. See moodustab pea poole maja soojuskadudest läbi piirete. Seda siis soojustatud seintega maja korral.
-1...0C korral, mis on siin Tallinna kandis kütteperioodi keskmine temperatuur, on vaja ca 2,5kW võimsust.
Paigaldades vent.seadme (plaatsoojustagastiga), väheb küttevõimsus 5-lt 1,8'le kW'le. Keskmiselt siis ca 0,9kW.
Tegelen nende süsteemide projekteerimisega, aga maksumust täpselt ei tea. Pakun, et alates 4000Eur +km võiks väikse seadmega vent.süsteem maksta.
Vasta
#60

Kuna just lõppes üks aasta, kus kummaski otsas oli täitsa arvestatav külm ja talv, siis tegin esimest korda täpse kalkulatsiooni oma majale.
Selle aastaga kulus ära väga täpselt 10 ruumi segapuid. Kuiva sega-halupuu energiahulgaks loetakse 1,25 mWh/ruum ehk kokku sai kortsna kaudu välja lastud 12500 ühikut. Klassikalise ahju ja pliidi kasutegur on 0,6 ehk 100-ruuduse maja kütmisele kulus 7500 kHw. Lisame siia juurde kogu aastase täpse elektrikulu 5653 kWh, sest tegelikult kütab ju peaaegu kogu tarbijaskond mingil määral (valgus, interneedus jms on sooja lisandväärtus) ja saame tolle energiamärgistuse järgi, et meie 1923 aastal ehitatud ja 1963-2012 lipa-lapa suvaliste kasutatud materjalidega (peamiselt vana kaltsu ja vihmavarjudega Wink ) ümber ehitatud/soojustatud maja on ikka eriliselt energiatõhus: 131,5 kWh/m2/aasta ehk ET arv koos ihusoojuse ja peerugaasiga ehk absoluutselt kõik on ju sisse arvutatud, siis võiks tuima näoga majale rohelise B-tähe peale kleepida. Mul hakkab juba praegu kulutatud tunnist ja sajast tugrikust kahju.... ja omast arust pole me maja üldse väga soe ja elektrit ka kokku ei hoia. Ei viitsi mina arvutit välja lülida, "rohelisi silmi" kustutada ega raha kulutada mitmesüsteemse kilbijura peale, et siis öösel "odavat" elektrit tarbida.

Ülejäänud on siis tõesti täitsa puukuurid ja see viimane elektriga köetav kilekasvuhoone või? Oleks mõni masin kodus, mille ET oleks 13.1, oleks ikka väga rahul Big Grin

PS: tegin siis tegeliku arvutuse ka, sest elektrist kütteks läheb maksimum 1/3 (boliler ja peamiselt miinustega sisse lülitatav peldiku 250W radikas, mis plussid sees hoiab): nii tuleb ET indeks suisa 94 Rolleyes Äkki oli ikka viga vihmavari eemaldada ja 100-milline peno asemele panna? Peab vist vanaisa ja isa raamatutest selle vihmavarju- ja vatiteki-täidise koha üles otsima...

[Pilt: Energiamargis.jpg]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne