zubrjonok haagis, väärtus?
#21

(15-04-2013, 12:50 PM)Marko Kirjutas:  Pikendan ka offtopicut:
TO: Basilio
Hüppab Zubrjonok, mille amordid jäävad koormatuna sellisesse asendisse, et sisuliselt ei tööta.
Peaks enda omal(MAZ) amordid ää vahetama. Nad vist puhta läbi. Teab keegi peast öelda, mille omad istuvad ja kust saab?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#22

(15-04-2013, 14:08 PM)v6sa Kirjutas:  Millest me räägime... Jamps värk küll, kui säärase tapmise peale lõpuks targem (ehk haagise metall) järele annab.

Tuttav, kes oma ettevõttes samuti haagiseid rendib on rääkinud, et inimesed panevad rendihaagistele selliseid koormaid peale, et pärast 1 sõidust tagasitulles on rattad all lääpa vajunud. Öeldi kohe, et pane niipalju peale kui mahub, et midagi karta pole. 1,5 tonni ja 70 km hiljem vaatasin pärast ka rattakalded üle just sellepärast ja rattad olid sama sirgelt all kui enne, nii et ei kujuta ette, mida teised veel veavad.

Antud telliseid täis zubrjonoki korral ma ka sõbra käest küsisin mitu kroda, et oled sa ikka kindel, et me selle käruga kohale jõuame, et minuatust on see täiesti ajuvaba kogus. Ta ütles, et ennem raskemaidki koormaid veetud ja ei juhtu midagi, oligi õigus.

Hmm... sellel samal telliseid vedanud zubrjonokil ka samamoodi 3 prussi põhjaall ning terve elu olnud ühes peres ning omanik väitis kindlalt, et tehases nii tehtud, ise pole midagi muutnud. Võimalik, et vb. tuuniti omalajal kuskil edasimüüja/vahendaja juures juba prussid uuele kärule alla, sest paljudel kärudel täpselt sama teostus.

(15-04-2013, 14:35 PM)Basilio Kirjutas:  
(15-04-2013, 12:50 PM)Marko Kirjutas:  Pikendan ka offtopicut:
TO: Basilio
Hüppab Zubrjonok, mille amordid jäävad koormatuna sellisesse asendisse, et sisuliselt ei tööta.
Peaks enda omal(MAZ) amordid ää vahetama. Nad vist puhta läbi. Teab keegi peast öelda, mille omad istuvad ja kust saab?

Endale zubrjonoki saades lugesin raamatust, mille käruga kaasa sain, et tagavaraosade kättesaadavuse parandamiseks on veermiku osa ühildatud Moskvichiga, nii et lehtvedrud, rattarummud, amordid on 408- mosse koodiga.
Vasta
#23

Zubrjonoki lubatud suurim kiirus oli vist piiratud 80km/h.
Vasta
#24

(15-04-2013, 18:18 PM)motamees Kirjutas:  Zubrjonoki lubatud suurim kiirus oli vist piiratud 80km/h.

Tekkis küsimus, et kus selline piirang kirjas on? Wink

Tsitaat:Peaks enda omal(MAZ) amordid ää vahetama. Nad vist puhta läbi. Teab keegi peast öelda, mille omad istuvad ja kust saab?

Mõned aastad sai subronnil vahetatud aga arvan, et alla lähevad ükskõik mis mosse, auto või haagise omad mis mõõtudelt sobivad.

Üldiselt on teine hea robustse ehitusega, kannatab valu ja vatti päris edukalt. Meie omal on peal omatehtud kast, mis täpipealt orginaali järgi valmistatud, ainuke vahe on selles, et pekk on vähe paksem nimelt on subronnide probleemiks suht nõrk kast ja kui koormat kasti äärtel vedada vajub teine kõveraks. Kast on tehtud sellepärast uus, et Nl ajal elas käru üle tulekahju ning aampalk kukkus sellele peale, sellise vrakina vanaisa ta kunagi soetas ning uue kasti ka valmistas. Sillaga pole viimase 20 aasta jooksul ühtegi jama olnud, vahetevahel olen kontrollinud laagrite määre olemasolu. Kui ilmad soojemaks lähevad tuleb teise välimus vähe ette võtta ning laskma peale värskema värvikihi.
Vasta
#25

Naised saunas rääkisid, et lehtvedrud on pirukamosse omad. Amortide kohta ei tea, aga üldiselt peaks see käru jah, igatpidi mossega ühilduma.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#26

(15-04-2013, 20:20 PM)lauren Kirjutas:  ...Tekkis küsimus, et kus selline piirang kirjas on? ...
Vanasti oli tehnilises passis tempel ... igaveseks mällu. Tehnoülevaatusel nõuti ka kleepsu tahaluugile. Sellepärast ostsin omale Skifi.
All on minuarust tavalise mosse vedrud. Sinna pandi ikke kõvasti lehti juurde, et kandevõimet saavutada. Amordid töötavad ainult tühjalt sõites, koormaga nad liiguvad vaid millimeetreid. Sobis sellesse aega, kui tehti. Nagunii ei tohtinud siis üle 300kg käru ametlikult vedada Ladaga. Mossega vist sama. Volga taga oli nagu sadul sea seljas - sama suur, kui pagasnik.
Vasta
#27

(15-04-2013, 21:04 PM)motamees Kirjutas:  
(15-04-2013, 20:20 PM)lauren Kirjutas:  ...Tekkis küsimus, et kus selline piirang kirjas on? ...
Vanasti oli tehnilises passis tempel ... igaveseks mällu. Tehnoülevaatusel nõuti ka kleepsu tahaluugile. Sellepärast ostsin omale Skifi.
All on minuarust tavalise mosse vedrud. Sinna pandi ikke kõvasti lehti juurde, et kandevõimet saavutada. Amordid töötavad ainult tühjalt sõites, koormaga nad liiguvad vaid millimeetreid. Sobis sellesse aega, kui tehti. Nagunii ei tohtinud siis üle 300kg käru ametlikult vedada Ladaga. Mossega vist sama. Volga taga oli nagu sadul sea seljas - sama suur, kui pagasnik.
No praegu kehtib sama lugu,et ma Mossega ei tohi käru koos kaubaga üle 300 kg. vedada. Olgu käru milline tahes haakes. No mida sa vead sellisega,kui käru juba 150 kg....... Väike ahistamine..... toimub...

Vasta
#28

(15-04-2013, 21:21 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  No praegu kehtib sama lugu,et ma Mossega ei tohi käru koos kaubaga üle 300 kg. vedada. Olgu käru milline tahes haakes. No mida sa vead sellisega,kui käru juba 150 kg....... Väike ahistamine..... toimub...

...ja 150kg pärast pole mõtet käru taga vedada. Lada fännina loobusingi sellepärast kärust ja tegin kastika. Neile kellel on lubatud suuremat käru vedada, on ka Zubrjonok mõttetu. Tal pole ju kandevõimet. Kas keegi ütleb, palju on selle käru lubatud koorem.
Üldiselt mõttetu asi. Ainult fänn võib seda kangeste tahta.
OK, vanaraua hinnaga võib selle osta, kui mõnikord on vaja väikseid koormaid vedada ja muud võimalust pole. Suurema raha eest mitte. Ma ei taha muidu ka saada. Toungue
Lisan veel, et politseinikud teavad väga hästi, palju miskit käruga vedada tohib ja kuisuurt käru miski auto vedada tohib. Meil tehti igastahes "puhas vuuk". Ei vea enam sõiduautod rendist võetud tõstukeid ja muud sellist kammaiaad.
Vasta
#29

Samas nendel vanadel kärudel on ka oma + -sid. Üks selline on-----vedada midagi haisvat......mida salongi ega bussi ei taha toppida. Ja muidugi võib nende kärudega vedada ka raskemaid koormaid. Ise teen selliseid koormaid silma järgi........ja pole muresid olnud.
Vasta
#30

(15-04-2013, 13:45 PM)mossepower Kirjutas:  ... Ja ühel `77 aasta kärul olen ka näinud samasuguseid puuprusse põhja all 100% kindlalt, nii et ei usu, et omalooming ... kirjas, et puitpõrand kärul. Huvitav ise omad ja kiidad zubrjonksi ja ei teagi, kuidas viimane tehtud on Big Grin ....
Oman 80-ndate keskpaigast, poest ostetuna ja olen ka ümber ehitanud, vene ajal said nurkrauast raamitugevdused alla pandud ja kummist vahepuksiga 3 lisalehte vedrudele (tühjalt originaalkõrgusel ja topeltkoormaga samal kõrgusel, ükski ment ei pöörand tähelepanu ehkki 20 kotti kartulit kärus ja 8 kotti "08" salongis Venemaa poole kihutas), esi- ja tagaluugid tehtud. Nii et tean väga hästi kuidas ta tehtud on. Eks need puitprussid ja põrand on ka omalooming - see plekkpõhi vajus ikka väga "lompidesse" ära, iga raamitüki vahel. Aga rattalaagrite ja haakepeaga pole midagi selle aja jooksul olnud vaja teha. Töö juures Respo käru, mõne aasta ja üsna vähese ning kerge kasutamise juures laagrid läbi ja haakepea samuti, nipet-näpet veel.
Kasutamismugavuse koha pealt on tänapäeva käru mitu korda parem (manööverdamine, lai platvorm), aga see vastupidavus ...
Ja minu tänapäeva vajaduste jaoks tuli välja, et tänapäeva käru mahutab rohkem kui minu töövõime asjade paikapanemisel. Seega osutus vana vene käru parajaks ... Need kel vaja suuri ja raskeid asju vedada ja pole vaja täppisteaduslikult koorem maha laadida, neile on läänekas muidugi parem
Vasta
#31

Olen ka ühte oma sugulasepapi sellist käru kunagi "tuuninud" Raamile keevitasin täiendava lehe, nii et U- kujulisest sai täiskarp, kõrgendused sai tehtud- et ikka rohkem koormat peale mahuks. Põhja oli temal pandud täiendav vineer tugevdamiseks. Kõik ikka selle jaoks, et tonni peale saaks pannaSmile See, et laagrid 10000 km kestsid sellisel kärul ja neid alailma pingutada/määrida vaja oli, no ma ei tea, kust sellised tarkused võetakse... Polnud see vene rattalaager hullem kui tänapäevane. Pealegi pole 10000 km käru kohta üldse vähe, kui teda veel sedaviisi üle koormati. Selline kilometraaž ei kogune nii hõlpsasti, kui autol, kui just kogu aeg järelkäruga ei sõideta.
Vasta
#32

Väikesed täpsustused, härrased:
Haagis MAZ, tühimass 160kg, kandevõime 340kg, täismass/registrimass 500kg.
M412, lubatud haagise suurim mass piduritega 600kg, piduriteta 300kg.
Andmed - tehnilised passid.
Kuna vene kärul teadupärast pidurid puuduvad, siis tekib küsimus, millisele autole need üldse mõeldud on? Volgale? Kui paljud nõukogude inimesed said kiidelda Volga omamisega? Või on pigem mingi tänapäeva tarkpea mossel neid numbreid väiksemaks saaginud?
Aga mis puutub käru vedrudesse, siis mingid oletatavalt mosse vedrud mul kodus on, aga olid minu mäletamist mööda lühemad. Sellepärast ma teema üles tõstsingi. Võibolla on siis mingi vanema mudeli omad. Vanamehel olid kunagi nii 401(vist) ja 407.
Peab üles otsima, üle mõõtma ja uunikumi-vendadele tuvastada andma.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#33

Krt mul hea et täpilisel sapakal lubatud 750kg vedada Big Grin , no mul muidugi 5 kohta ka seal. Eitea kas originaal tehnikaga ära jõuaks vedada seda koormat, mitsu mootoriga kärusauna sikutada üle 70ne ei jõudnud minna...



Vasta
#34

(16-04-2013, 07:44 AM)vant Kirjutas:  ...
See, et laagrid 10000 km kestsid sellisel kärul ja neid alailma pingutada/määrida vaja oli, no ma ei tea, kust sellised tarkused võetakse... Polnud see vene rattalaager hullem kui tänapäevane.
...

Vastupidi: vene koonusrull-laager on oluliselt parem, kui tänapäevase poldikäru aladimensioneeritud kinnine mitmerealine kulllaager.

Hoolika mehe käes (kes paar korda aastas kapsli maha võttis, lõtku reguleeris ja määret lisas) kestis ikka oluliselt rohkem, kui 10 kkm. Ning mulle on mitmed Venemaa vahet sõelunud tunistanud, et enne reisi vaadati nii auto kui haagis ikka üle.

Lihtsalt aeg kuldab mälestusedCool ja täna ei kujuta keegi ette, et autot peaks iga paari tuhande järel üle loksutama-reguleerima. Toona oli see tavaks.

Üks väike erinevus veel: odavad poldikärud ja "mõttetult kallid" profihaagised on üsna erinevad asjad. Mis ka taluvad kasutajate hooletust erinevalt. Seetõttu ei saa panna kõik madalaid kasthaagiseid samasse patta. Hoolika mehe käes kestab ka odav poldikäru kenasti mõnesajakiloseid koormaid vedada. Aga neljakohalise kilokoorma all vajub laiali ka profiriist, poldikärust rääkimata.

Siin kiidetud subrikulised on ju kõik järjepanu ümber ehitatud ja algsele 150kilosele eluskaalule on julgelt kolmandik juurde kasvanud...Toungue

(15-04-2013, 21:52 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Samas nendel vanadel kärudel on ka oma + -sid. Üks selline on-----vedada midagi haisvat......mida salongi ega bussi ei taha toppida. Ja muidugi võib nende kärudega vedada ka raskemaid koormaid. Ise teen selliseid koormaid silma järgi........ja pole muresid olnud.

Kah õige märkus.Cool

Liiva ja muud rasket on ka hea vedada - kuna kubatuur on väiksem, ei tule ülekoorem nii suur...Cool

Lühikese kasti tõttu ei ole võimalik auto tagarattaid nii lihtsalt õhku saada...Toungue

Plusse, kui palju.Wink
Vasta
#35

(16-04-2013, 08:56 AM)Basilio Kirjutas:  Väikesed täpsustused, härrased:
Haagis MAZ, tühimass 160kg, kandevõime 340kg, täismass/registrimass 500kg.
M412, lubatud haagise suurim mass piduritega 600kg, piduriteta 300kg.
Andmed - tehnilised passid.

Piduriteta 300 kg. Kas Mossemeestele pole liiga tehtud? Huvitav,kes see tarkpea oli,kes sellised normid välja mõtles või kust need võetud?
Kes küll kontrolliks,et ega pole keegi teinud valskust? Ütleks isegi aitäh!
Vasta
#36

(16-04-2013, 13:15 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  ...Kas Mossemeestele pole liiga tehtud? Huvitav,kes see tarkpea oli,kes sellised normid välja mõtles või kust need võetud?
Kes küll kontrolliks,et ega pole keegi teinud valskust? Ütleks isegi aitäh!

Hm, minu omadel ka 300/600. Seega oma Respole saan selga laduda 90 kg..., kui mossele konksu riputanSad Hea, et ma seda mosset kasutades ei teadnudRolleyes

"Normid" on võetud valmistaja (esindaja) esitatud dokumentatsioonist tüübikinnituse taotlemisel. Seega, kes tunnistab üles, et taotles esimesena mossele tüübikinnituse? See toimus millagi sajandi alguses (äkki 2004?)

Tegelikult on selle numbri taga hulk nõudeid (peatumismaa teatud kiiruselt, paigaltvõtuvõime viis korda järjest 12% tõusul jne), mille alusel ARK oma lototroni laeb.
Vasta
#37

(16-04-2013, 13:15 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Piduriteta 300 kg. Kas Mossemeestele pole liiga tehtud? Huvitav,kes see tarkpea oli,kes sellised normid välja mõtles või kust need võetud?
Kes küll kontrolliks,et ega pole keegi teinud valskust? Ütleks isegi aitäh!
Ei sa enam neid tarkpäid käde saa, mosse tehas ammu pankrotis. Ka Ladal on tehase poolt 300kg antud. Need Ladad, mis on välismaalt läbi käinud, on käru veovõime oluliselt suurenenud. Sealsed ametnikud julgevad sellisele narrusele vastu seista, siinmail mitte. Vähemasti ei hakka nad piir tagant läbi käinud masinate veovõimet vähendama.
Vasta
#38

No mulle on mitmeid kordi öeldud,et olen hiljaks jäänud.......aga hiljem tuleb välja-----liiga vara....Big Grin Seega tasub veel asja uurida.
Vasta
#39

Millegipärast on Venemaal haagised 2-3 korda kallimad, kui Eestis (võrrelge näiteks .ee ja .ru lõpuga respo kodulehtedel olevaid hindu).
St mingit Vene kasutatud autoportaali sirvides jäi silma suht roostes Zubrjonok, mille eest taheti 500 eurot = 20 tuhat rubla.
Seega võiks "vanaraua" asemel mõelda, kas ja kuidas ta venemaale maha müüa saaks.

Aga 1-teljelise piduriteta 750kg kogumassiga käru ületonaazi rekordi kohta kuulsin betoonitehases ühte "blondiini juhtumit": olevat neiuke sellise 1-teljelise kõrgendatud kastiga isendiga betooni ostma tulnud, ning 5 m3 betooni kärusse lasknud panna - operaator vaatas et mingi kast on all, ning lasigi 5 m3 sisse - pärast olevat traktoril olnud päris palju "pusimist", et täielikult deformeerunud ja maa külge kinni vajunud kärujäänus eest ära lohistada.
Vasta
#40

Zubrjonokil vihastas viimase jahu- või tsemendikoti mahavõtmine. Nagu kandami sülle rabasid, nii järgi kerkima hakkas. Ülaääre sisse sai 3/4" torust tugevdusring tehtud. Siis kattekinnituse plastnöpsid said pronksist treitud. Toljattiskäimiseks sai veel püstised spiraalvedrud lisatud. Tugijala asemel veotiisli vahele toekam beebikäru ratas, et kuulipesa liivaseks ei saaks. Plekkpõhja alla laudpõrand. Esiseinale väljapoole tekstoliitleht. Siis oli nagu käru.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne