5 X TALUPOJA iseliikuv šassiitraktor ДВСШ -16 1959 a.

DVSŠ-16 kütusepump on ka üsna unikaalne võrreldes uuema mudeli T-16 ja 16M omaga. Samas Viljandimaal peaks pumba meistreid olema ju, kes suudavad selle vana pumba tööle panna.


Vasta

(17-05-2013, 15:44 PM)MAZ Kirjutas:  DVSŠ-16 kütusepump on ka üsna unikaalne võrreldes uuema mudeli T-16 ja 16M omaga. Samas Viljandimaal peaks pumba meistreid olema ju, kes suudavad selle vana pumba tööle panna.
On küll aga ma pole aega saanud neid kiusata..... Ja endal on kujunenud välja selline arusaam,et teisi ennem ei tülita,kui endal kõik võimalik tehtud. Pole mõtet ringi joosta.....kui saaks mingi vaevaga ise hakkama....
Vasta

Ehk pole see palju palutud panna lugejatele siia võrdlusmaterjaliks uuema ja vanema pumba erinevus väliskujult.Rolleyes

Teine asi tihendid. Originaal papp (osadel ilmselt võis olla ka korktihend) on tehtud kuumpressi all ja mingist õlikindlast materjalist. Seetõttu seda tavaliste käepäraste vahenditega pidama ei saa. Kas mõne muu traktori klapikambri kaane tihend või klapikambri kaan ise ei sobiks sinna otsa?


Vasta

Vaat,T-25 kaanetihendid ja kaaned ei sobi üldse,mõõdud teised aga sarnased küll...
Vasta

Ega selle vana pumba töölepanek polegi nii lihtne, olgu kui hea meister tahes.Lihtne näide on T-25 uuema ja vanema pumba vahe. Pealt vaadates välimus sama, sisu totaalselt erinev. Pole millegagi võimalik kulunud osi asendada.
Vasta

Tahtsingi just mainida, et pumba remondiga saaks iga enesest lugupidav remondimees hakkama, kuid tihtipeale jääb asi varuosade tõttu tegemata.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

No mul osade puudust pole,sest plunsrid istuvad lindi omad ja ka teised pudinad... Pumpasid on ka vast neli viis ja vanade omanike jutu järgi lausa kõik korras.... Pole olnud tahtmist neid katsetada,sest see võtab palju aega ja pusimist. Kui enam-vähem käib,ei ole hakanud mässama. Aga millalgi hakkan katsetama.
Suuremat muret teeb hetkel hirmus vibra,mis on tegelt kogu aeg saatnud mootori tööd. Tunnistan üles,ei ole mina neid kolbe,kepse kaalunud...sest asjad saadud erinevatel aegadel ja kiirel ajal käib remont ka sedasi,et lops sisse ja asi jälle korras. Kui traktor töötab tühikäigul,rattad all värisevad. Pöördeid lisades ei saa nagu väga aru,sest vibra läheb ühtlasemaks. Plaan on siis hakata katsetama rihmaseibi külge metallitükkide lisamisega. Konsulteerisin kohaliku spetsiga. Ta jagas mulle lahkelt näpunäiteid,kuidas asja korda saada. See aga pikem jutt,seega liigun uuele reale...

Kuna mootori osad on erinevatest kohtadest saadud,ei tea seisukordadest ka midagi. Näiteks kuna hooratas ja väntvõll on ka eraldi saadud ja kokku lisatud,võib olla lugu päris segane. Raamatus on ka kirjutatud,et hooratas on tasakaalustatud staatiliselt ja dispalanss peab olema 7300 +-30gcm. Kas keegi vanasti neid hoorattaid üldse remondi aeg kontrollis,oleme ju kuulnud seda kap. rem. lugu,et mootorid lammutati laiali ja jupid visati hunnikusse. Sealt siis võeti paremaid jne....Big Grin Seega on segadust palju. Samas rihmaseib on ka tasakaalust välja viidud. Sinna külge aga annab paigutada rauatükke,et katsetada. Kui panna vastaspoolde juurde ja on näha,et parem-siis tuleb liikuda selles suunas.
Toon näite: Nimelt sugulase T-25 mootori eest rihmaseib lagunes ära. Kuna mul oli vanema T-40 mootori ühe soonega rihmaseib riiulis,panin selle ajutiselt külge. Tulemuseks oli värisev traktor...Big Grin T-40 seib on praktiliselt tasakaalus,25 oma aga vastakaaluga. Nii et pole siin midagi,et muudkui paned juppe külge,insenerid on ikka asjad läbi mõelnud ja paika pannud....
Üks võimalus kodusel teel mootorit tasakaalu viia,selleks tuleks minna puuriga hooratta kallale....lased mõned augud järjest sisse ja mootori käigu järgi siis vaatad,et kas läks kehvemaks või paremaks. Kui kehvemaks,siis tuleb liikuda hooratta teise serva ja puurida samapalju,kui teiselt poolt...Big Grin ja siis samapalju veel juurde. Kui tulemus hea,tuleks asi nii jätta. Aga kuna ma kuidagi hoorattale kergelt ligi ei saa,tuleb piirduda rihmaseibi küljes katsetamisega. Vaat sellised mõtted siis.
Vasta

Kusjuures mina praktikuna soovitan panna traktor nii käima, et vibra on kõige suurem ja siis ettevaatlikult mingi mitteväriseva statiivi pealt lasta markeril joonistada rihmaratta peale ringjoon.
Nüüd jättes mootori seisma on näha, et joone tsenter on erinev seibi omast ja selle järgi on võimalik aru saada kuhupoole tahab lisaraskust.
Mul on maasolevate mootorite jaoks olemas selline vedrudel pukk, milles asja kontrollida ja parandada.
Peab ütlema, et kaalus osadest ja tasakaalustatud traktorimootor on ikka hoopis teine asi.Pöörete tõustes läheb surin kiiremaks aga sellega ei kaasne mingit vibratsiooni isegi pöörete tõsisel suurendamisel.
Vasta

(17-05-2013, 23:11 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  ...
Suuremat muret teeb hetkel hirmus vibra,mis on tegelt kogu aeg saatnud mootori tööd. Tunnistan üles,ei ole mina neid kolbe,kepse kaalunud...
...

Kas tasakaalustusvõllid on mootoris olemas? Uuemal mootoril on, kas vanemal kah olemas on, ma ei tea.

Kas need võllid on märgis ja raskused ikka kenasti kinni?

Kolvid ja kepsud ei tohiks nii tõsiselt raputada...Rolleyes
Vasta

Tasakaalust väljas sidur ja hoorattas on teinekord need peamised kurja juured, mis vibratsiooni tõbi tekitavad.


Vasta

Kolvid ja kepsud suudavad niisugust põrgut teha, kui trehvab "õige"! paar sisse, et raputab masina laiali.

Kombainil panin kunagi suva kolvi koos kepsuga sisse ja hooratas otsustas paari päeva pärast oma töökohalt lahkuda.
Vasta

(18-05-2013, 09:06 AM)v6sa Kirjutas:  
(17-05-2013, 23:11 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  ...
Suuremat muret teeb hetkel hirmus vibra,mis on tegelt kogu aeg saatnud mootori tööd. Tunnistan üles,ei ole mina neid kolbe,kepse kaalunud...
...

Kas tasakaalustusvõllid on mootoris olemas? Uuemal mootoril on, kas vanemal kah olemas on, ma ei tea.

Kas need võllid on märgis ja raskused ikka kenasti kinni?

Kolvid ja kepsud ei tohiks nii tõsiselt raputada...Rolleyes
Sellel mootoril ei ole eraldi tasakaalustusvõlle. Tasakaalu on asi viidud siis nii,et hooratas on vastavalt valatud ja teatud kohas tasakaalust välja viidud. Rihmaseib samuti.

(18-05-2013, 11:58 AM)Daff Kirjutas:  Kolvid ja kepsud suudavad niisugust põrgut teha, kui trehvab "õige"! paar sisse, et raputab masina laiali.

Kombainil panin kunagi suva kolvi koos kepsuga sisse ja hooratas otsustas paari päeva pärast oma töökohalt lahkuda.

Nii võib olla küll,kuid kuna kepsud -kolvid suht peenikesed ja pole sellist erinevust nagu teistel uuematel....ei usu hetkel,et nii suured kaalu erinevused oleks. Lindi mootoreid on küll olnud väga suurte kaalude erinevustega. Kunagi oli vist erinevus 100 gr. Mossel oli kunagi üks kepsu-kolvi kompl. 40 gr. erinev.... seda on väiksele mootorile juba palju.
Vasta

[Pilt: 2231848540c699_l.jpg]

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Paluks sisust ka mõni fotoRolleyes


Vasta

Näidis ventilaatori kokkupanemisest:

[Pilt: 1]
[Pilt: 1]
[Pilt: 1]
[Pilt: 1]
[Pilt: 1]

Raamat ei käsitle kõrgsurvepumba koostamist ega remonti, ainult paigaldamist sõidukile.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

See on asjalik raamat. Ventilaator on siis vanema tüübi variant. Täitsa minu mudeli oma. Loodan kunagi,et saaks ka ise seda raamatut sirvida.Toungue
Vasta

Kui uulitsale satud, astu läbi. Teos on siin.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Täna sain siis ka natuke aega traktoriga mässata. Suurest uudishimust ajendatuna otsisin mailma aja mööda riiuleid taga spets kütusetoru,mida kasutasin siis alati plunžripaaride surve mõõtmisel. Lõpuks leidsin. Manomeetri skaala lõpeb kahjuks 600 atsi peal. Kui niiöelda üle lasta,võib ka 700 peale minna aga üle selle ei julge,sest paneb järsku tuksi.... Seekord aga asi nii hulluks ei läinudki. Suure ketramise peale näitas üks paar--60 atsi. Teist ei saanudki näitama,seier kergelt värises aga suurt ma aru ei saanud......seega mõlemad kutud. Käega katsudes tundus,et plunžri kolb oleks nagu auku visatud.....
Mälusoppi on jäänud selline nummer,et kui alla 600 ,siis on juba läbi..... ma kahjuks ei või seda kindlalt väita aga eks spetsialistid teavad.....
Aga siis polegi muud,kui ainult arutada,et kuidas selline mootor veel täitsa rahuldavalt töötada sai....Big Grin Vaevaliselt ta käima kargas ja oli ka aru saada,et tühikäigul lötsutas ja tuuritas edasi-tagasi. Kui mootor soojaks sai,kadus see tuuritamine ära aga madalat tühikäiku ei kannatanud. Ja muidugi üks silinder hakkas hiljem tööle kah....
No tõmbasin pumba pea maha ja raputasin paarikesed välja. Üks suudmeklapp oli ka sihuke imelik ja panin igaks juhuks teise. Uued plunsripaarid võtsin siis vana lindi küttepumba pea küljest. Kahjuks olid ka need ebaühtlaselt kulunud. Üks lõi kohe seieri põhja,teine ainult 450. Siis tõmbasin pumba pea jälle uuesti maha ja vahetasin järgmise paari. See oli veel kehvem,lõi 400 välja aga laisalt.....seega viletsam. Edasi läks asi nii,et panin riistad kokku ja kobisin tuppa. Põhjus lihtne--vaadake aknast välja....Big Grin
Vasta

Tervitused.
Ole hea hari lolli et mida täpsemalt ma peaksin poest küsima sest minu üht t-25a valdab sama probleem et käivitamine vaevaline ja madalal pöördel kipub maha surema .
Ette tänades Mulklane Teet
Vasta

Kui ma aknast välja vaatan näen vihma aga kõvemad mehed remondivad ka sellise ilmaga, kui muidugi on küüni kuhu varju minna, koos oma traktoriga.Sad
Varsti heinaniitmise hooaeg algamas.


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne