[AldoN]

Tere.
Nokitsesin metsakäru atv- le.
Kõik metall ja rattad oli omal varasemast olemas -kasutuses muudes tegevustes- ka. veopea kuid välja arvatud rattarummud, mille maksumus on minule selle käru omahind. Lisaks sõbralikule keevitajale tasumine. 
Visioon, algidee paikapanek:
   
Katsetused metsas:
   
Koorem kodus: 
   
Veidi viimistlusproovi:
   
Kuna tegu teise ringi metalli kasutamisega siis maha on lõigata veits liigseid jullasid, viimistlus teha kogu kärule. 
Kiige lahendus ratastele on nagu ikka metsakärudel, kuid mõningate tugevdamismööndustega, sest märg kask ikka kaalub omajagu. 
Mahtuvusest veel niipalju, et katsetamisel kärutäis puid lõhutuna ja riidastatuna andis ruumi puid.
Tänan tähelepanu eest.

[v6sa]

Kiiduväärne on karpraua kasutamine. See hoiab alumise notirea paremini paigal, kui sile toru või nelikant.

Kas silla kiige käik vajab nii kõrget ruumi? Kas õlad on võrdsed või on "hiiliv kiige"?

Suure läbimõõduga rattad on hea valik. Kumb upub enne: vedav ATV või koormaga haagis? Palju haagise rehvis rõhku pead?

[AldoN]

 Jah, see vinkelraud juhtus selle raua materjali küljes olema eelnevalt. Arvasin,et kui koorem sõitma hakkama peaks siis lasen relakaga hambad veel sisse sellele, et paremini kinni hammustaks. Pole siiani veel liikuma saanud koormat. 

Rehvis on 1 atm , täiesti piisab. Esimesed koormad tõin välja ühe tühja rehviga kogemata, vajus teine vaid pooleldi tühjaks raskuse all. 
Telg on üsna keskele pandud, kaalusin ära- veopeale rakendub 4kg raskust tühjana. Metsas aga tekib olukord kus ei viitsi pikemal notil juppi maha võtta- seega tegib koormale taha otsa pikem saba. Panen leevenduseks nottidel jämedama otsa veduki poole. 
Hetkel ühe veana oskangi välja tuua selle, et diisel oleks pidanud pikem olema -saaks koorma paremini tasakaalu.

Kiige käigust tegin pildi, et oleks hea näidis. Mestsamasinad lõikavad üsna kõrgelt ja kännud on enamasti kuni 40 cm maha jäetud.

 Loomulikult manööverdades vaatad, et kännust mööda saaks.  Käru sai tehtud parajalt nii lai,et atv-le rööpasse jookseb -vähem selja taha vaatamist. Kinni pole veel istunud, atv ronib väga hästi, poleks arvanud isegi. Ja ikka ju vaatad ka kuhu sõidad..

   
   
   

Kiige käigu kohta veel- ratta ülemises asendis on koormani veel 10cm kõrgust varuks.  Oleks võind ehk tõesti madalamale tuua, kuid ise olen rahul, sest 
1. koorma raskuskese ei lähe siis liiga kõrgele.(parandan sõnastust- sama koorma kõrguse puhul,koorma lai ülemine osa ei lähe nö. paksemaks/mahutavamaks, seega ka raskemaks, mistõttu halveneks tasakaalu leidmine/olemine.)
2. koormat ei saa ajada liiga suureks, et säästa veomasinat.

Mis siis veel..
See suurem metall-lapp rataste poole sai lisatud mõttega, et kui järsema pöörde ajal hakkab liialt kiike väänama, siis see leevendab seda paindesurvet- las hõõrub selle vastu.
Ehk on abiks see idee uutele käruehitajatele..

[Marko]

Koorma laia osa madalamale toomine ikka parandab raskuskeset aga las see jääb inseneri südametunnistusele...
 Vaadates neid kiiguratastega kärusid olen alati mõelnud, et miks ei võiks neid osaliselt vedrustada? See tähendab siis nii, et tühjalt sõites on esimesed õhus. Parendaks ilmselt ka metsavõimekust? Kui keegi nüüd mu ideele patenti hakkab taotlema siis tuleb vist pahandus.

[linnuke]

Üsna kaine mõte,et tühja käruga kasutaks ainult kahte ratast.Sel juhul sobiks keskvõlli asemele pisikese eelpingega torsioon.Vedrud kipuvad piirama käiku.
PS.Patendile ei pretendeeri.

[v6sa]

..
 Vaadates neid kiiguratastega kärusid olen alati mõelnud, et miks ei võiks neid osaliselt vedrustada?
...

Võib ikka. Aga saadav efekt pole tasakaalus kulunud vaevaga. Muidu oleks see ju levinud võte.

[tarko]

Metsanduses ei kasutata, aga põllumajanduses/ehituses küll. Bigab näiteks. Ei keera manööverdamisel mullakamarat segamini.

[maisalup]

Olen ka põllumajanduses näinud miskit käru mis tõstis tagasilla lendu kui koormat polnud, manööverdades säästab pinnast. Kuidas see töötas ei uurinud 

[v6sa]

Olen ka põllumajanduses näinud miskit käru mis tõstis tagasilla lendu kui koormat polnud, manööverdades säästab pinnast. Kuidas see töötas ei uurinud 

Sillatõste ja juhitavad sillad tulevad jutuks mitu suurusjärku suuremate ja hinnalisemate seadmete puhul.

[Janka]

Marko

Võib ikka. Aga saadav efekt pole tasakaalus kulunud vaevaga.  Muidu oleks see ju levinud võte.

Pole seal vaeva miskit. Kaks hüdrosilindrit ja neli voolikut vedada. Jagajale ka vaja sektsioon tekitada + natuke hüdrokola vastava ventiiliploki näol. Metsamasinate lammaritest leitav nodi. See värk oli forwarderitel juba igiammu kasutusel. Tõsi, väljaveomasina enese-, mitte tema käru küljes. 
Isiklikult ei näe asjal mitte mingisugust mõtet. Olgu ta siis lahendatud ükskõik millisel viisil (silindrid-torsioon-õhkpadjad...) ja ükskõik millise masina käru küljes.

[Marko]

Ma pidasin silmas tegelikult vedru, mis on arvestatud nii, et tühjalt on kaherattaline ja koormaga neljarattaline. Nagu ikka, kõik liigne tuleb jätta külge panemata.
Ja mingil määral aitaks see edspidi liikudes ka esimest ratast takistuse peale.

[Janka]

Saame siin aru küll, mida mõeldud on, aga kogemused näitavad, nagu juba kirjutasin, et sel süsteemil pole mitte mingisugust pointi ega mõtet. Keeruline on ka leida torsiooniks materjali, mis sellisele pingele vastu peaks. Ainus situatsioon, kus temast abi oleks, on tagurpidi mingisse x kitsasse käänulisse urgu ajades - et käru muutub neljarattalisest kaheseks ja siis oleks justkui libedam keerata... 
ATV on ise nii kitsas ja paindlik riist. Poed temaga igast praost läbi. Seda enam, kui majandad omas isiklikus metsas või võsatukas.
Kui tandemsildade manööverdusvõimet nii hirmsasti karta, siis võib ju vabalt valmistada üheteljelise käru ja varustada selle laiemat kandepinda omavate rehvidega.

Mul veab tütar taimekaste põllul laiali. Varemalt tegin seda ise. Igapäevaselt a' 3 tundi päevas. Käruks on tavaline Tiki treiler. Põlluks ülesküntud metsamaa, kus vedeleb nii kände, oksi, mätta- kui ka heinakuhjasid. On kraave, on lodukohti, on ka selgemaid päevasid  Kõike on! Täiesti võrreldav küttepuude veoga, sest ka neid pean ise endale muretsema. Sama käruga, samadest tööpaikadest. Saen püstise metsakuiva pakkudeks ja sõidutan välja.
Ei tunne vajadust ei tandemsildade ega laiemate rehvide järele. Silmad on peas ja masina võimekus on ka teada.

[v6sa]

...
Mul veab tütar taimekaste põllul laiali. Varemalt tegin seda ise. Igapäevaselt a' 3 tundi päevas. Käruks on tavaline Tiki treiler. Põlluks ülesküntud metsamaa, kus vedeleb nii kände, oksi, mätta- kui ka heinakuhjasid. On kraave, on lodukohti, on ka selgemaid päevasid
...

Kussatohid! Tiki läheb ju metsa nägemisest katki ja tagatulede paneelipidi jääd esimesel meetril kinni   Nagu haagiseteemas meile selgeks tehti.

Küsimus teemaalgatajale: kui palju mõjutab täislaaditud käru pehmes ATV pöörderaadiust? Eeldatavasti kaalub konksus olev kaks korda enam, kui veduk, mistõttu võiks ooodata teatavat väljavedamist soovitud kaarest. Aga kas tegelikult seda tunda on?

[diesel]

eila just vaatasime sitalaotajast tehtud "palgikäru".
balansiiridega sisteem ja ilusti neli ratast all.
üks kumm katki aga omanikul vist ükskõik.
samas saaks näituseks koormarihmaga katkise otsa üles vasta raami vedida ja päästaks kummi igatahes uuele elule.

kes tahab neljarattalisest kaherattalist teha siis ehk kannatab ka miskise vintsiga või tungiga "üleliigne" ots üles sikutada ja kasvõi pulk kuskilt läbi pista.

[Janka]

 Tiki läheb ju metsa nägemisest katki ja tagatulede paneelipidi jääd esimesel meetril kinni   Nagu haagiseteemas meile selgeks tehti.

Aga nii on tegelikult ka. Tehasest tulnud sõiduauto haagisega metsa minnes kestis see ühe hooaja, siis vajas juba tegusamat ületegemist. Eks vahepeal oli ka muidugi tarvis siit-sealt kõpitseda, mõlke välja peksta, porilaudasid õigeks sirutada ja tagumist paneeli uuesti kinnitada.
See tuledepaneel on suur nuhtlus. Ja järgmine hale teema on neetühendustega. Kolmas häda on liiga pikad porilauad.
Neist nimetatutest kahest viimasest olen üle saanud. 
Porilauad said lühemaks lõigatud, ja neetide asemele panime poldid niipalju kui lahti tulnud ühendusi leidsime. Kõiki ei viitsinud välja puurida, tegelikult tuleks seda teha.
Järgmiseks hooajaks (sept.'15-juuli '16) ostan uue käru. Selle teen enne kasutuselevõttu kohe poltide peale, saen porikad lühemaks ja taha põhja alla paigaldan sillast kuni paneeli alumise ääreni niiskuskindla vineeri. Kui siis juhtubki mõne kännu või mätta taha kinni jääma, libiseb vähemalt üle, mitte ei sikuta kogu tagaseina küljest ära. Loodan, et kestab kauem enne kui loguks muutub.
Olen uurinud põgusalt ka Russo Balti (Läti) toodangut. Kui nüüd äkitselt sealt rivist miskit mulle tarvilike mõõtudega leidub, siis vist tulebki lõunanaabritega kaupa teha. Neil tundub see tagumine paneel tiba kõrgem ja plekid paistavad ka tummisemad olevat. 

[AldoN]

Küsimus teemaalgatajale: kui palju mõjutab täislaaditud käru pehmes ATV pöörderaadiust? Eeldatavasti kaalub konksus olev kaks korda enam, kui veduk, mistõttu võiks ooodata teatavat väljavedamist soovitud kaarest. Aga kas tegelikult seda tunda on?

Siiani olen sellega välja vedanud üle 20 -ne ruumi puid.  Pole just ülearu palju, kuid ka vähe mitte. 
Mingi sõidutunnetus käruga on tekkinud.
Metsas püüan ikka targalt sõita, see tähendab, et vaatan ikka 10-20m ettepoole, et hea raja valik teha. 
Liinide all on sihuke tohuvapohu ju maha jäetud lisaks kännumerele. Puud risti rästi.
Õnneks on minul pehmed kohad seal, kust saab otse läbi sõita. 
Keeramisi teen ka teadlikult suure kaarega,et käru säästa. Üksikud juhud kui kuhugi end kinni sõidad ja tagurpidi manööverdada vaja on. Seal aga on kiirus ju suht olematu, vat ei tunne seda raadiuse suurenemist...
Kuid..
Soovitud kaarest väljavedamine annab tunda hoopis koju sisse keerates- kruusatee pealt mullasele põllu teele. 
 Siis on vägagi tunda, et  atv esiots läheb sinna kuhu juhid, kuid tagaots teeb libedal kruusal suurema raadiuse, kui esiots. Kiire pöördega oleks  käärid* või põõsasse sõit..

[Marko]

Kolmnurga otsas vedurist raskemat autot järgi vedades on põnev isegi afaldi peal...

[v6sa]

...
Soovitud kaarest väljavedamine annab tunda hoopis koju sisse keerates- kruusatee pealt mullasele põllu teele. 
 Siis on vägagi tunda, et  atv esiots läheb sinna kuhu juhid, kuid tagaots teeb libedal kruusal suurema raadiuse, kui esiots. Kiire pöördega oleks  käärid* või põõsasse sõit..

Kõlab nii, nagu oleks tiislikaalu vähevõitu   Palju tavaliselt konksule langeb? Millega vead? Ehk kas veopunkt on õõtshoova või ATV raami küljes?

Autohaagisejutu kolisin asjakohasemasse teemasse