Adra seadistamine
#41

Savi künnad ikka nagu pasteeti, tuleb üle harida. Sügisel saaks ka ilma Packerita mõne põllu suht siledalt külvile ette teha. Sügis künni jaoks see riist muidugi õige ei ole, see on puhtalt minu arvamus. Sügavalt kündes kulub väga kiiresti, b varuosasid saada ei ole, künd peaks ikka 22-25cm olema. Olenevalt mullast pean sügavust muutma st. kobeda mullaga põllul kuskil 14cm ja savisemal põllul 18-19 sest muidu hakkab lollusi tegema, seda keeruline seletada siin.
Kündnud olen sellega nüüd 4 sügist ja enne seda oli vast 2-3 sügist teise mehe käes. Mina ütleks et see ader on otsas, raam on suht õhukesest materjalist, kõvemal maal paendub jubedalt läbi... esimene hõlm võtab 45 ja viimane 40, nii palju paendub.
Fendt seal ees on mul esimest sügist, suht mugav on astmevabaga lasta. Mootori pöörded kuskil 1300-1400, vaikselt jaurab. Jõudu sel 360hp, kütust võtab vähem kui eelmine traktor NH 280hp
Vasta
#42

(21-10-2012, 20:20 PM)muska71 Kirjutas:  Kui hobuadrast põkale t-25 ise ader teha siis palju peaks kahe hõlma vahe olema?Suvaline netist leitud joonisel on 20 cm on see ok või peaks suurem olema?

Nüüdseks ader valmis ja ka kartulamaa üles küntud,tugiratas pudenes poole künni ajal alt.Veneaegsel peletisel hõlm küljest,raam teist pidi ja hobuadrad külge ja hea küll.Mis käiku peaks põkal kündmisel kasutama kas esimest või tigu?Teoga jõudu ülearu,aga esimesega viskas torust musta.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#43

Üldiselt peaks olema adra töökiirus 6-8km/h uuematel ka kuni 12km/h
Vasta
#44

(27-11-2012, 18:31 PM)maisalup Kirjutas:  Üldiselt peaks olema adra töökiirus 6-8km/h uuematel ka kuni 12km/h

Nii ta on. Künd hõlmadraga on üks väheseid töid, kus ettenähtust väiksem kiirus kvaliteeti ei halvenda. Ainult tootlikkust vähendab.

Palju põksinäks esimesel välja veereb? Miskine 3? Tigu oli ju 1 kanti.
Vasta
#45

See aasta õnnestus adra seadistamine kuidagi eriti libedalt, tavaliselt saab paika alles künni lõpuksBig Grin
Mu hiinakal taga isetehtud hobuadrast aretatud ühehõlmaline ader ja lasin 4 käiguga, mis paberite järgi peaks ca 8 km/h olema. Päris norm sai ...
Vasta
#46

sellist atra peaks T25 2-3ndaga vabalt vedama... Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#47

(27-11-2012, 22:13 PM)mlsluik Kirjutas:  sellist atra peaks T25 2-3ndaga vabalt vedama... Wink

Siis mitte, kui muld hõlmadel libisemise asemel kleebib ja rullib ning ader mulda buldooserina nügima peab. Kui haakelatt ei ole adra vannase suhtes viltu (pildi järgi tundub, et ei ole), siis lisandub ka aisade kallutamisest tingitud kiskumine...

Kuigi ka mina julgeks pakkuda, et 0.25*0.4=0,1 ruutmeetrit mulda peaks vähe kiiremini kummuli saama. Aga eks see natuke sõltub mullast ka...
Vasta
#48

See millise käiguga põka seda atra suudab vedada, ei sõltu mitte nii palju adrast, kui mullast ja seadetest, nagu V6sa juba märkis.
Omast kogemusest võin rääkida sellest jõu tarbest mida adra veoks vaja. Mul on üks põld, kus on esindatud nii mustmuld, liiv kui ka savi. Liivasees sõida või 8. käiguga, samas kui savini jõuad, siis vaevu 5. jõuab läbi sikutada. Veel lisab asjale vürtsi ilmastik. Vihmase ja märjaga jälle jõutarve suurem kui kuivaga.
Vasta
#49

(28-11-2012, 10:38 AM)v6sa Kirjutas:  
(27-11-2012, 22:13 PM)mlsluik Kirjutas:  sellist atra peaks T25 2-3ndaga vabalt vedama... Wink

Siis mitte, kui muld hõlmadel libisemise asemel kleebib ja rullib ning ader mulda buldooserina nügima peab. Kui haakelatt ei ole adra vannase suhtes viltu (pildi järgi tundub, et ei ole), siis lisandub ka aisade kallutamisest tingitud kiskumine...

Kuigi ka mina julgeks pakkuda, et 0.25*0.4=0,1 ruutmeetrit mulda peaks vähe kiiremini kummuli saama. Aga eks see natuke sõltub mullast ka...
Eks see kiirus sõltu ka künni sügavusest,ega ma tea muidugi künnist suurt midagi,siit lugedes olen vähemalt seadistuse enam vähem selgeks saanud.Tugiratas oli ka praktiliselt lõpus ja mult kipub ka adra hõlma külge kleepuma.Sööti sellega künda ei saanudkuna mättad jäid hunnikusse maapinna ja adra raami vahele.
Vasta
#50

(28-11-2012, 17:13 PM)muska71 Kirjutas:  Eks see kiirus sõltu ka künni sügavusest

http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php...1354127711

Siit saab kunagisi künnivõistlusi näha, küll mitte põkadega.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#51

Sel ajal Tihemetsas õppides tuli künnivõistlusele auhinnaks "kuldatru" praktikatundide ajal teha. Kui alasi või näpitsa tegemisel sai salaja käiaga suurem osa ära tehtud, siis adrajupid nii pisid, ainult viili ja poleeri.
Vasta
#52

Sae jämedamast puust kaks pakku mis on võrdne sinu soovitud künnisügavusele. Sõida masinaga siledamale pinnale, säti need pakud vasema külje rataste ette ja sõida nende pakkude peale. Piltlikult on nüüd traktor künniasendis. Nö. Parem ratas künnivaos. Nüüd sätid adra sedasi järgi et hõlmade ninad ja tallad oleks vastu maad. Siis kontrad vastu, sõidad pakkudelt maha ja põllule ! Smile
Vasta
#53

Kõige olulisem siiani kirjutamata. Kui sahk on korralikult jooksma saadud, siis tuleb võtta mõõdulint. Mõõdad tõmmitsad üle ja paned pikkused kirja, kasvõi nitrovildikaga adra peale.
Vasta
#54

(15-12-2012, 08:17 AM)tiit Kirjutas:  Kõige olulisem siiani kirjutamata. Kui sahk on korralikult jooksma saadud, siis tuleb võtta mõõdulint. Mõõdad tõmmitsad üle ja paned pikkused kirja, kasvõi nitrovildikaga adra peale.

Õige märkus, kuid kehtib vaid siis, kui järgmisel aastal on samad traktor, rehvid ja rehvirõhud. Kui miskit muutub, siis sama number ei pruugi (kuid võib) pädeda.Rolleyes

Staatiliselt seadistatud adra korral künnab ader 5-10 mm ettepoole kaldu, sest traktori veojõud ja adra reaktsioon lisavad tagasillale koormust ja rehv vajub rõhust ja rehvist olenevalt läbi 1-3 cm.
Vasta
#55

Kas keegi odessaga veel künnab? Küsin sellepärast, et omal tagaõues hunnikus T 150k adra varuterad, hõlmad. Loogiliselt uued peitlid peavad ka olema, ju nad on allpool. Vanarauahinnaga, selle hind praegu soodsalt all...
Vasta
#56

(31-08-2015, 23:51 PM)pen.skar Kirjutas:  Kas keegi odessaga veel künnab? Küsin sellepärast, et omal tagaõues hunnikus T 150k adra varuterad, hõlmad. Loogiliselt uued peitlid peavad ka olema, ju nad on allpool. Vanarauahinnaga, selle hind praegu soodsalt all...

Pane kuulutus soov.ee, minul oli ka terve pakk neid, mingi vanem härra oli väga huvitatud nendest ja võttis kõik, mis mul oli... Smile

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#57

No ja mul on riiulis üks tutikas Odessa adra kivikaitse hüdrosilinder C50,kui ma nüüd ei eksi. Pakun hädalistele välja.
Vasta
#58

Sai soetatud mtz 82 nüüd on soov hankida traktorile sobiv ader.Milline ader oleks sobiv kas 2-3 või 4 hõlmaga ja mida peaks ostmisel jälgima (kivikaitse süsteem(vedru,hüdro või polt),ketaslõikurite olemasolu,tootja).Ei ole suuri pinda künda umbes 1 hektar.
Vasta
#59

korralikku fiskars või kvereland atra tõmbab bellaruss 4hõlma ilusti, oleneb muidugi rehvide seisust mullast ja künnisügavusest. Kui nii väike pind künda, siis 3 hõlmane on soodsam soetada ja kindlapeale minek, et traktor tõmbab vabalt igas olukorras. 
Vasta
#60

(18-09-2015, 20:58 PM)maisalup Kirjutas:  korralikku fiskars või kvereland atra tõmbab bellaruss 4hõlma ilusti, oleneb muidugi rehvide seisust mullast ja künnisügavusest. Kui nii väike pind künda, siis 3 hõlmane on soodsam soetada ja kindlapeale minek, et traktor tõmbab vabalt igas olukorras. 

Minul vähe ümber tehtud Bellaruss tõmbab Kverelandi 8 hõlmast ilusti ja selge see, et rehv peab olema mustriga ja kuna savine maa siis üle 25cm ei taha ülesse keerata muidu maa sinine .
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne