Tuled põlevad, kuid hõõguvad
#1

Tere,

Probleem siis järgmine, et olen hakkama saanud võrri restaureerimisega, ja masin töötab. Viimaseks teemaks on siis tuled. 
Tuled on ühendatud korrektselt nagu peaks olema, mootorist tulev vool (pinge) jookseb läbi drosselmähise, mis omakorda jookseb edasi lülitisse. Lülitist tuleb tagasi üks juhe, mis läheb esitule klemmi alla, kuhu on ühendatud ka tagumine tuli. Mootori töötamisel tuled ainult hõõguvad ja häirivad mootori korralikku tööd, mis vahest viib mootori välja suremiseni.
Kõik pirnid on originaalid, ees ja taga kuue voldised pirnid. On vahetatud välja drossemähis, proovitud ilma tagu/esipirnita, vahetatud välja esimene pirn - kuid tulemus ikka sama.

Mida teha?
Vasta
#2

Minu meelest oli sinu kirjeldatu täiesti normaalne nähe. 
Lapsepõlvest mäletan, et panime isegi 12v pirni, kuna 6v põles suurte kiiruste juures läbi. Väiksematel pööretel aga tuled hõõgusid, ka 6v pirniga.
Lõpptulemus oli ikkagi see, et tulede jaoks pandi dünamo (või visati tuled hoopis ära), et mootori tööd mitte häirida. Dünamoga olid omad problemid. Kasutati ka akut tulede toitmiseks.
Originaalmähis mähiti ümber ja parema sädeme saamiseks kasutati hoopis välist süütepooli.
Vasta
#3

(14-05-2016, 21:48 PM)motamees Kirjutas:  Minu meelest oli sinu kirjeldatu täiesti normaalne nähe. 
Lapsepõlvest mäletan, et panime isegi 12v pirni, kuna 6v põles suurte kiiruste juures läbi. Väiksematel pööretel aga tuled hõõgusid, ka 6v pirniga.
Lõpptulemus oli ikkagi see, et tulede jaoks pandi dünamo (või visati tuled hoopis ära), et mootori tööd mitte häirida. Dünamoga olid omad problemid. Kasutati ka akut tulede toitmiseks.
Originaalmähis mähiti ümber ja parema sädeme saamiseks kasutati hoopis välist süütepooli.

Mul tuled hõõguvad nii või naa mootori pööretest hoolimata. Kahtlustan, et midagi on mäda siin asja juures, aga ise ei oska kuskilt enam viga otsida.
Vasta
#4

(14-05-2016, 21:04 PM)T00M4S Kirjutas:  On vahetatud välja drossemähis, proovitud ilma tagu/esipirnita, vahetatud välja esimene pirn - kuid tulemus ikka sama.

Mida teha?

Kui mõlemad pirnid on välja keeratud, on tulemus sama? S.t mootor puterdab. Siis on juhtmestikus miskit halvasti. Lühise mõttes.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#5

(14-05-2016, 23:49 PM)Wiki432 Kirjutas:  
(14-05-2016, 21:04 PM)T00M4S Kirjutas:  On vahetatud välja drossemähis, proovitud ilma tagu/esipirnita, vahetatud välja esimene pirn - kuid tulemus ikka sama.

Mida teha?

Kui mõlemad pirnid on välja keeratud, on tulemus sama? S.t mootor puterdab. Siis on juhtmestikus miskit halvasti. Lühise mõttes.

See oli mõeldud nagu nii, et kui esimene pirn välja keeratud ja tagumine veel sees, siis ikka on sama probleem. Sama ka tagumisega, et kui tagumine välja keeratud ja esimene sees. Ilma pirnideta tõõtab korrektselt.
Vasta
#6

kas ikka juhtmestik on ka uus? nii vanad juhtmed lähevad seest roheliseks ja ei taha voolu juhtida... 
Vasta
#7

(15-05-2016, 05:30 AM)maisalup Kirjutas:  ... nii vanad juhtmed lähevad seest roheliseks ja ei taha voolu juhtida... 

Punnvõrri puhul on voolu mittejuhtimine ainult kasuks. Kõik on lahendatud ju mootori siseselt. Välja tulevad juhtemed on "ülearu".
Vasta
#8

Nii. Kui oskusi ja pealehakkamist on piisavalt, võiks teha nii: hangiks ühe 3 kuni 5 (võib ka rohkem olla, halvem ei saa, parem ka mitte) amprit dioodi ning ühendaks selle mootorist tuledesüsteemi suunduva juhtme vahele. Kumba pidi - see on katsetuse teema. Ühte pidi peab puterdamine ära kaduma. Boonusena võib proovida kunagi drossel otse ühendada. Teda ei ole justkui hähavajalikult siis enam sinna vaja. Kui pirne hakkab läbi peksma, tuleb drossel tagasi panna. Seda kõike muidugi juhul, kui musta numbri vääriliseks ei ole soovi taastada.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#9

(15-05-2016, 17:36 PM)Wiki432 Kirjutas:  Nii. Kui oskusi ja pealehakkamist on piisavalt, võiks teha nii: hangiks ühe 3 kuni 5 (võib ka rohkem olla, halvem ei saa, parem ka mitte) amprit dioodi ning ühendaks selle mootorist tuledesüsteemi suunduva juhtme vahele. Kumba pidi - see on katsetuse teema. Ühte pidi peab puterdamine ära kaduma. Boonusena võib proovida kunagi drossel otse ühendada. Teda ei ole justkui hähavajalikult siis enam sinna vaja. Kui pirne hakkab läbi peksma, tuleb drossel tagasi panna. Seda kõike muidugi juhul, kui musta numbri vääriliseks ei ole soovi taastada.

Kas mitte diood ainult ühte pidi ei istu juhtmete vahele?
Vasta
#10

Juhtme vahele istub ta mõlemat pidi. Aga elektrit juhib küll ühes suunas. Magneeto toodab ühe pöördega kaks korda ühes suunas ja kaks korda teises suunas liikuvat voolu. Sädeme tekitamiseks on nendest ainult ühte tarvis. Dioodiga välistame olukorra, kuis tuled tarbivad osaliselt selle sädeme tekkimiseks tarviliku vooluimpulsi. Samas teistpidi liikuvat voolu pole sädeme tekkimiseks üldse tarvis, selle võib südamerahus tuledele pühendada. Originaalis olev drossel piirab mõlemates suundades tulede suunas liikuvat voolu, lootes, et jätkub ka sädemeks. Tavapäraselt jätkub kah. Mõningatel fruktidel ei jätku. Üks selline oli näiteks minu naabrimehel.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#11

Tere.
 Sageli piisab magneti magnetiseerimisest, vahest on need üsna väsinud.
Vasta
#12

Mitte midagi ei aita, mootor ikka sureb välja vöi pirnid hõõguvad.

Annan alla ja ilmselt see masin jääb ilma originaalsete tuledeta või üldse, olen ühe kahe nädala sama jamaga vabal ajal tegelenud ja tulemus on null.
Vasta
#13

(16-05-2016, 18:20 PM)T00M4S Kirjutas:  Annan alla ja ilmselt see masin jääb ilma originaalsete tuledeta või üldse, olen ühe kahe nädala sama jamaga vabal ajal tegelenud ja tulemus on null.

Ole rahulik, ma otsisin ühel neljarattalisel 3 aastat ühte viga taga - see aasta oli saavutuslik ja leitsin vea. Muidugi, tegelesin sellega kui leidus vabamat aega, mida kahjuks napib.
Pea püsti ja uuesti otsima! Wink
Vasta
#14

(16-05-2016, 18:20 PM)T00M4S Kirjutas:  Mitte midagi ei aita, mootor ikka sureb välja vöi pirnid hõõguvad.
Mis see "mitte midagi" on, mis ära sai tehtud. Laoks kohe kõik katsetused üksipulgi välja. Üldsõnaline kokkuvõte ei oma mingit informatsiooni abi küsimiseks. Tester on olemas? Ja mingid oskused takistust mõõta?

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#15

(16-05-2016, 22:05 PM)Wiki432 Kirjutas:  
(16-05-2016, 18:20 PM)T00M4S Kirjutas:  Mitte midagi ei aita, mootor ikka sureb välja vöi pirnid hõõguvad.
Mis see "mitte midagi" on, mis ära sai tehtud. Laoks kohe kõik katsetused üksipulgi välja. Üldsõnaline kokkuvõte ei oma mingit informatsiooni abi küsimiseks. Tester on olemas? Ja mingid oskused takistust mõõta?

On proovitud erinevaid elektriskeeme, vahetatud drosselmähis, proovitud teise sokliga ja hoopiski teist esipirni, on vahetatud välja terve masina juhtmestik, vahetatud kondensaator ja kontaktid, pirnide eemalduskatsemeetodiga testitud.

Takistust olen möötnud, kahesaja oomi piires näitas drosselmähis takistust 0,19-,21 oomi. Samamoodi on ka kontrollitud veel lüliti, et kas ta lubab normaalselt voolu läbi ja ka suretuslüliti, mõlemad katsed on olnud edukad ja paistavad, et on töökorras.

Tegin öhtuse ringi masinaga - masina tuled peale kondensaatori vahetust ja elektrisüsteemi ümberehitust töötavad tuled veidi paremini, kuid millegi üle kiita pole. Masina tuled küll on sellise hõõgumise ja pölemise vahepeal, kuid tulede sisselülitamisel sooja mootorigagi sureb mootor välja. Mootori mittetöötamisel masinaga väntamisel (väntadega vörr) pölevad tuled olenevalt kiirusest.
Probleem on järelikult nüüd selles, et piisav vool (pinge) ei jöua küünlani, mille töttu mootor sureb välja.
Vasta
#16

Mõõtmisest - ühendada lahti mootorist tulede poole minev juhe ja mõõta selle takistust massi suhtes väljakeeratud pirnidega. Lüliti sisselülitatud asendis. Tulemus?
Millised on pirnile kirjutatud numbrid?
Dioodi ei ole proovinudki?

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#17

(16-05-2016, 22:48 PM)Wiki432 Kirjutas:  Mõõtmisest - ühendada lahti mootorist tulede poole minev juhe ja mõõta selle takistust massi suhtes väljakeeratud pirnidega. Lüliti sisselülitatud asendis. Tulemus?

Mõlemad pirnid väljas = takistus lõpmatu.
Esimene pirn sees, tagumine väljas = takistus lõpmatu.
Mõlemad pirnid sees = takistus olemas, ~ kümme oomi.

Wiki432 Kirjutas:Millised on pirnile kirjutatud numbrid?
Ees on 6V 5W pirn, taga 12V 1,5cd (W?) pirn.
Wiki432 Kirjutas:Dioodi ei ole proovinudki?
Kogemata proovisin kõrgepinge dioodiga (~800), mis oli raadio seest võetud. Saan lähipäevil kahesajase numbriga dioodi kätte (3-5) ning saan siis sellega proovida.
Vasta
#18

Tsitaat:Mõlemad pirnid väljas = takistus lõpmatu.

Tulemus OK, nii peabki olema

Tsitaat:Esimene pirn sees, tagumine väljas = takistus lõpmatu.

Siin on küll mõõteviga, või on tagumine esimene pirn läbi põlenud


Tsitaat:Mõlemad pirnid sees = takistus olemas, ~ kümme oomi.

Ees on 6V 5W pirn, taga 12V 1,5cd (W?) pirn
Takistus on reaalne, esipirni võimsust peaks võrrimehed kommenteerima, mul sellist aparaati hetkel ei ole, aga sisetunde järgi tundub õige olema. 1,5cd ei võrdu 1,5 vatiga, kuid on sobilikulaadne pisike pirn. Tundub, et juhtmestikus lühist ei ole ja tarbimine on mõistuspärane. Hetkel ei välgata ühtegi muud ideed, kui dioodivariant. Ühte pidi dioodiga peab puterdamine ära kaduma, sest seda poolperioodi sädemeks tarvis ei ole.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#19

(17-05-2016, 17:47 PM)Wiki432 Kirjutas:  
Tsitaat:Esimene pirn sees, tagumine väljas = takistus lõpmatu.

Siin on küll mõõteviga, või on tagumine pirn läbi põlenud

Mõõteviga vist küll, sest ilma tagumise pirnita on takistus 100 oomi, aga pirniga on 10.
Vasta
#20

Tsitaat:Esimene pirn sees, tagumine väljas = takistus lõpmatu.
Siin on küll mõõteviga, või on tagumine pirn läbi põlenud

Siin küll soperdasin, pidin kirjutama, et esimene pirn läbi põlenud.
Aga kust see 100 oomi tuli? Enne sellist numbrit ei olnud?

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne