traktoriga teel
#21

(01-06-2016, 22:26 PM)oltsberg Kirjutas:  ...
Oskab keegi kommenteerida? Või on kogemusi Smile

Kogemus on MF-70 sarvist paar aastat tagasi. Kordnikud polnud säärast priboori näinudki ja kui ma oma teeotsas niita keerutasin, siis mõtisklesime ka selle teema üle. Toona jäid nad väga rahule minu pakutud variandiga: motoriseeritud tööriist. Vestlesime natuke selle üle, kuivõrd oleks mõistlik avaliku tee ääres kosserdades kollast vesti kanda. Mis tegelikult on mõistlik küll.

Üle mõelda ei tasu. Kui Sinu viidatud pügalatega end relvastada, siis ei tohiks viksi ja viisaka liiklemise korral kellegi midagi öelda olla.

Kui käru on taga, siis võiks helkur olla - seda nõuab suisa seadus üle meetri laiadele asjadele.
Vasta
#22

(02-06-2016, 07:48 AM)Basilio Kirjutas:  
(02-06-2016, 00:03 AM)veix__ Kirjutas:  Konks vist peitub siin: 

"§ 73.  Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
....
No siit annab edasi närida. 
(1) Mis siis kui motoplokile tuled-viled-pasunad külge kruvida?
(2) Millist värvi läheb ülevaataja nägu, kui kodanik vurab kohale motoplokiga ja üritab kanali peale sõita?
Enne värvidemängu ülevaataja näolapil saab sel juhul näha sinihelerohelisi toone ARK kontoora ametniku sihverplaadil, kui keegib soovib motoplokki (mida seaduse silmis pole olemas) registreerida.
 
Muide, Vene ajal käiski legaalsuse/illegaalsuse veelahe tulesid/vilesid mööda. Ok, vilet ei pidanud olema. Ei ole küll tollaseid õigusakte lugenud, aga Piirsoo/Hussari piiblist niimoodi välja loeb. Näiteks MF 70, millel tehasest käru küljes tuled, oli täiesti tänavalegaalne pill. Mõneti naljakas, sest päeval tuledega sõitmist nõuti ainult organiseeritud kolonnis liikumisel, kooliaasta alguse puhul ja millalgi lõpupoole ka mootorratastel.


Sarvtraktoriga saab liikuda kahel viisil:
a) soolovariandis, ehk siis piloot tatsab sarvedest hoides aparaadil järel. Titevankri lükkamisest erineb see vaid selle poolest, et liigub mootori jõul. Aga kui mõni leiutajast papa titekärule elektrimootori paigaldab? Või (esi)veoline muruniiduk. Kas keegi ütleb pahasti, kui keegi sellise niidukiga teel jalutab? Või lumepuhur? Nii et soolona ei saa nagu keegi külge hakata. Kuid samas:

73) sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul;

Titevanker liigubki muul jõul  ja muruniidukit ning soolomotoplokki saab käsitleda seadmena, kui tähti närida.

Variant b):
põkatsi sabas on haagis ja piloot istub sadulas. See on keerulisem juhtum. Kui tahta, venitab siit maastikusõiduki mõiste välja. Ja noil aparaatidel ei ole kiirus altpoolt piiratud, muidu oleks alla 6 km/h puhul jokk. Kutaisi ulatub juurtega Itaaliasse ja vast ongi see 5,98 km/h jokitamiseks nii tehtud. Kuigi: kas sõidukiks saab lugeda kooslust, mille vedur terve mõistusega lähenedes ei ole sõiduk? Ja kas käru on sõiduk? Kui on, siis kas ka aiakäru?


Igaks juhuks küsin, kas see on tee:
   
Militsionääriga kohtumise tõenäosus on küll statistiliselt 1 kord ca 10...15 aasta jooksul, aga oleks hea, kui mõni trump tagataskus oleks.
Vasta
#23

(04-06-2016, 08:28 AM)oltsberg Kirjutas:  ...
Militsionääriga kohtumise tõenäosus on küll statistiliselt 1 kord ca 10...15 aasta jooksul, aga oleks hea, kui mõni trump tagataskus oleks.

Miks üle mõtled? Politseinik ei hakka Sulle turja, kui ise kaine ja mõistlik oled, peast miilits teeb trahvi valel päeval sündimise eest. Mille vaidlustad, kuna protokollis on kaks stiili ja üks kirjavahemärgiviga.

Peast miilitsale pragrahvid ei loe, tema eesmärgiks on juhtum ära menetleda, nulltolerantsiga.

Pildil on tee. Kui avalik säärane, siis kehtib kogu LE. Kui on vastavalt tähistatud ja juurdepääsutõkisega eratee, siis kehtivad omaniku reeglid ja isegi peast miilits ei saa midagi kobiseda.

Ülejäänud arutlus kuulub pigem juristide valdkonda. Nemad teenivad selle pealt, et rääkida must valgeks (või vähemalt helehalliks) või teemakohaselt: motoplokk maastikusõidukiks Toungue

Mina soovitan endiselt jääda motoriseeritud tööriista juurde Toungue
Vasta
#24

Elustagem teemat...

Motoploki kontekstis jõudsime siis välja sinna, et kui tulevad
   
siis saab öelda, et põhjusmõtteliselt on tegemist millegi säärasega:
   

Möödunud suvel puutusin kokku olukorraga, kus raider tuli ühelt objektilt 2 km kaugusele teisele objektile toimetada. Ja sealt omakorda almobjektile, kuhu oli 4 km. Teekond kulges omal käigul mööda maanteed. Kas säärase tegevuse puhul on alust kellelgi kutsarile turja karata?

Ja nüüd päristraktoritest kah, millega tööalaselt kokku puutun. Minul (kehtivat) T-kategooria lubatähte ei ole. Kopipeist Maanteeameti lehelt:

[*]T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 8000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

[*]T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 18 000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on BE-kategooria autorongi, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, või isik, kellele on antud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus enne käesoleva seaduse jõustumist.

[*]T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, võib juhtida ka isik, kellel on CE- või DE-kategooria autorongi või C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus.


Seega C-kati olemasolul võib kuni 18 tonnise kooslusega rahumeeli kulgeda, ilma et keegi kobiseks. Kellel C-d pole, on antud näite puhul nutikas teha BE, sest see on odav.

Aga mis pull on sellega, et ilma T-katita ei tohi tööd teha? Kes seda kontrollib? Keda see üldse kotib? Mu ülemust näiteks üldse ei huvita, peaasi, et töö tehtud saab.

Tegelikult on mul sahtlipõhjas 20.12.91. välja antud mehhanisaatori kvalifikatsioonitunnistus, kus on kirjas, et olen õppinud järgmisi masinamarke: T 25A; T 40M; MTZ 80L. Ning 24.12.91. on väljastatud A-kategooria lubatäht, mis toonases kontekstis tähendas esisillajuhtimisega ratastraktorit. Ja 26.02.96 on väljastatud uus T-kategooria lubatäht (taas esisillajuhtimisega traktorid), mis kaotas kehtivuse 26.02.06. Ei taibanud sellega ka ARKi vehkima minna, et oleks autolubade peale üle kantud. (Varem väljastas traktorilube põllumajandustehnika inspektsioon, enne kui ARK kogu lubatähenduse monopoliseeris.)


Kas ma pean traktoriga töötades (töö toimub piiratud ligipääsuga territooriumitel) hirmsa süütunde käes väänlema? Või on T-kat üks juriidiline hookuspookus ja rahapress?
Vasta
#25

(02-03-2020, 16:30 PM)oltsberg Kirjutas:  ...

Aga mis pull on sellega, et ilma T-katita ei tohi tööd teha? Kes seda kontrollib? Keda see üldse kotib? Mu ülemust näiteks üldse ei huvita, peaasi, et töö tehtud saab.
...

Küsimus on selles, kes maksab kinni juhi lollused, kui vastav sündmus tuvastatakse ja menetleja töö tulemusena selgub, et kahju põhjustas juhi oskamatus. Ilma väljaõppeta juhi korral plekib vastava väljaõppeta tööd tegema lubanud ettevõtte omanik (või muidu vastutav isik).  Kui atestaadid korras, siis on eksinud soffri enda vastutus, ettevõte on süütu. Teoorias võib mõni üliagar Tööinspektsiooni ametnik tulla küsima väljaõppe piisavuse üle, aga reaalselt ei suuda nad ehitusplatsidelgi järjel püsida, saati siis kusagil kinnisel territooriumil traktoriste püüda.

Muud polegi.

See on iseasi, et tänane T-kategooria koolitus on samasugune naljanumber, nagu B-katilgi. Põhimõtteliselt saab juhtimisõiguse igaüks, kes vähegi viitsib küsima tulla.

Ehk jah, nagu kõik teised Riigi pakutavad tasulised teenused, on ka see üks rahapress.
Vasta
#26

Kas keegi oskab öelda, kus lõpeb traktori juhtimine (mida võib teha  eespool loetletud tähestikuga B,C,CE jne) ja algab töötamine?

Et kui näiteks sõidan objektile ja militsionäärivana küsib lubatähte, siis on ta rahul ka B-ga, kui kooslus jääb alla 8 tonni. Aga kui objektile jõudes lumesahk alla lasta või puistur tööle panna, kargab ligi keegi, kes konstateerib: ahaa, teed tööd ja T-katti ei ole!

Või juba varem? Militsionääri (kes on ka B-ga rahul) selja tagant põõsast kargab välja tööinspektor ja tõdeb, et firma traktor ja sa töötad selles firmas ning saad palka. Ja õigus ka, sest sõitmine toimub ametlikult tööajal ja on tööga vähemalt kaudselt seotud küll. Kuigi mu ametinimetus ei ole traktorist, ma ei saa palka näiteks tundide, hektarite või tihumeetrite eest. Ametijuhendis ei ole sõna traktor isegi mitte mainitud.

(02-03-2020, 16:37 PM)v6sa Kirjutas:  See on iseasi, et tänane T-kategooria koolitus on samasugune naljanumber, nagu B-katilgi...

Ma veidi tutvusin õppekavadega. Näide1

Ja B-kati baasil

14 tunniga tehakse traktori ehitus selgeks Big Grin Ja milline praktilise töötamise oskus sellistelt kursustelt saadakse?

Keskkoolis kestis traktoriõpe 2,5 õppeaastat (2 tundi nädalas) ja võrreldes näiteks Põltsamaaga oli kah paras naljategu. Nii et mina küll oma isiklikku raha ja aega seukese asja peale ei kulutaks. Kes traktorist midagi ei jaga, ei saa ka peale säärase kursuse läbimist eriti targemaks, ja kes jagab, ei saa samuti Smile Sad
Rahapr€$$
Vasta
#27

Kui traktori load on olemas (mis siis, et aegunud), siis peaks need ehk kehtivatele autojuhilubadele lisada saama. Lugu minu enda elust: traktori load hakkasid ära aeguma, aga autojuhi load kehtiksid veel kaks aastat. Käisin ARK-is (tol ajal, mõned aastad tagasi, ei olnud vist justkui mnt. ameti all), kurtsin oma muret. Seal öeldi, et kui kohe niihirmsasti tarvis vaja ei ole, siis oodake ja teeme kõik korraga, et mitte ilmaasjata riigilõivu maksta. Ja täpselt nii läkski - autojuhiload hakkasid ajaliselt lõpule jõudma, mina ARK-i vanad autojuhiload, arstitõend ja aegunud traktoriload näpus. Kõik sai ühtede lubade peale. Boonusena sain teada, et mina, kas varem on T-kategooria alamliigi (ei mäleta, mis seal kirjas oli) tõttu ei tohtinud kombainide ja liigendraamiga masinaga opereerida, olen nüüd kõigeks osav ja volitatud. Kõik on üks T-kategooria.
Jutu mõte, et kui saaks, siis paneks, ei ole tarvis mõelda või oletada või kellegagi mõtetult vaielda.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#28

(04-03-2020, 23:50 PM)oltsberg Kirjutas:  Kas keegi oskab öelda, kus lõpeb traktori juhtimine (mida võib teha  eespool loetletud tähestikuga B,C,CE jne) ja algab töötamine?

Töötamine algab hetkest kui sinuga sõlmitakse tööleping kus on konkreetselt kirjas,  et sinu töövahendiks on traktor või sellesse alamliiki kuuluv  isend. See nõuab omakorfa igasiguseid täiendkoolitusi jne.
Objektilt objektile võib tasuta ehk egiidi all, aitan sõpra, traktorit liigutada suvaline sass kellel vaid mingi sobiv katt taskus.
Sama kehtib töömehe kohta kes kaevab auku kopaga aga töökäsk tehakse labidaga kaevamise kohta. Oledki sõbra aitaja mitte traktorist.
Töökaitset ei huvita töötamine vaid tasustatud töötamine.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#29

(04-03-2020, 23:50 PM)oltsberg Kirjutas:  Kas keegi oskab öelda, kus lõpeb traktori juhtimine (mida võib teha  eespool loetletud tähestikuga B,C,CE jne) ja algab töötamine?

Et kui näiteks sõidan objektile ja militsionäärivana küsib lubatähte, siis on ta rahul ka B-ga, kui kooslus jääb alla 8 tonni. Aga kui objektile jõudes lumesahk alla lasta või puistur tööle panna, kargab ligi keegi, kes konstateerib: ahaa, teed tööd ja T-katti ei ole!

Või juba varem? Militsionääri (kes on ka B-ga rahul) selja tagant põõsast kargab välja tööinspektor ja tõdeb, et firma traktor ja sa töötad selles firmas ning saad palka. Ja õigus ka, sest sõitmine toimub ametlikult tööajal ja on tööga vähemalt kaudselt seotud küll. Kuigi mu ametinimetus ei ole traktorist, ma ei saa palka näiteks tundide, hektarite või tihumeetrite eest. Ametijuhendis ei ole sõna traktor isegi mitte mainitud.


Selline segadus on kasulik vaid juristidele, kes segaste asjaolude klaarimise eest oskavad ilusa jutu eest kena tasu küsida.

Minu (tõenäoliselt wildak ja nii mõnegi inimese silmis lausa vastutustundetu) arusaam asjast on selline, et liikursõiduki juhtimisõigus käib LS alusel ja seda kontrollib politsei. Täna ei küsi keegi ei tööaegade kohta (mis on ühelt poolt väga tervitatav, aga samas ka jabur, arvestades veomeestele peetavat arutut jahti ja putsukarva neljakslükkamist) ega selle kohta, kas rooli sattunud juhmu ka midagi tarka talle usaldatud veerandmiljonise ja paarikümnetonnise pribooriga teha mõistab.

Seega on reaalses looduses täna metsik maa: iga firmajuht on täiesti kaitsetu end traktoristiks nimetavate juhmide ees. Samas on iga hoolikas ja end põhjalikult harinud Juht lolli firmajuhi silmis suvaline tattnokk, kes tema kalli traktori esimeses kurvis kaskojuhtumiks menetleb, mõrvates pöördadra otsa haakunud bussis reisinud lasteaiarühma koos kasvataja ja täiskasvanud saatjaga. Riik siin midagi (õnneks) lausaliselt ei kontrolli. Aga kui juhtub õnnetus, siis pärast on tarku terve maailm täis, kes otsivad mahalaskmiseks sobilikku süüdlast. Sest seadus ütleb: tööandja peab tagama töötajale vajaliku väljaõppe enne tööle lubamist.

T-kati koolituse osas ma edasi isegi ei wingu, seda sisuliselt ei ole. Ainus maakeelne õppematerjal on see: https://www.apollo.ee/traktorid-liikurmasinad-ja-eritoomasinad-oppematerjal.html
K
es mitte kunagi pole ühegi traktori ligi saanud, sellele on seal uut tõesti. Aga midagi sisulist sealt ei paista.
Vasta
#30

Wiki432, sellist juttu on küll lohutav lugeda!

Netiavarustest jäi endalegi silma juhtum, kus üheksakümnendatel välja antud ja kehtivuse kaotanud traktoriload nullindatel ilusti autolubatähe peale üle kanti. Aga et praegu ka... Autolubadega on küll karm värk. Kadunud äiapapa avastas ühel päeval, et load aegunud, ja siis öeldi, et kui sõita tahad, siis vutt-vutt-vutt kooli ja eksameid tegema Sad

Mul saab aasta pärast C läbi, eks siis proovin, kui lahked T suhtes ollakse.

Aga kes on pädev T arstitõendit väljastama?

(05-03-2020, 01:16 AM)Wiki432 Kirjutas:  Boonusena sain teada, et mina, kas varem on T-kategooria alamliigi (ei mäleta, mis seal kirjas oli) tõttu ei tohtinud kombainide ja liigendraamiga masinaga opereerida, olen nüüd kõigeks osav ja volitatud.
Maailm on muutunud, liigendraam ei puhu pilli. Vanasti olid liigendraamiga ainult rasked traktorid T 150K ja Kirovets. (TZ ka, aga kas keegi selle piloodilt liigendraami lubatähte küsis, on iseasi.) Ja loogiliselt võttes nõuab nende raskete sauruste piloteerimine veidi "karmimat" väljaõpet kui T 25ga podistamine. Lisaks jaotati nõukaajal traktoristid (aga ka autojuhid) liikidesse, ja kui ma ei eksi, kajastus see ka palganumbris. Ja eks see liigendraam lohises nõukaaja jäänukina ka taasiseseisvunud Eestisse.

Mina opereerin tööalaselt sellise aparaadiga

On liigendraamiga, aga kaalub vähem kui Belaruss.

Aga kuidas on traktorilubatähega lood välisriikides? Soomes väidetavalt sellist asja ei tunta.
Vasta
#31

(05-03-2020, 09:35 AM)Daff Kirjutas:  Töökaitset ei huvita töötamine vaid tasustatud töötamine.
see on siiski Maksu- ja Tolliameti roll.
Nn tehniline pool tööinspektsiooni oma.
(Ilmselt mõtled seda "töökaitse" all)

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#32

(05-03-2020, 10:17 AM)13piisab Kirjutas:  
(05-03-2020, 09:35 AM)Daff Kirjutas:  Töökaitset ei huvita töötamine vaid tasustatud töötamine.
see on siiski Maksu- ja Tolliameti roll.
Nn tehniline pool tööinspektsiooni oma.
(Ilmselt mõtled seda "töökaitse" all)


Niimoodi on õigem vist jah.  Rääkisin seda sellepärast, et tean tüüpi kes aasta aega sõpra aitas enne kui tähe lubadesse sai. 


Aga ise sain omale T tähe sisse alles hiljuti kui leidsin oma 91 aastal välja antud esimese liigi load üles. Läks maksma riigilõiv pluss arstlik komisjon. 91 on see maagiline piir millest allapoole dokud ei kehti.  91 ja ülespoole on võimalik ennistada lihtsustatud korras.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#33

(05-03-2020, 10:04 AM)oltsberg Kirjutas:  ...

Aga kuidas on traktorilubatähega lood välisriikides? Soomes väidetavalt sellist asja ei tunta.

Mitmes riigis (sh. Soomes) on traktorikategooria võimalus saada legaalselt mootorsõidukiga liigelda teel varem, kui täisealisena. Soomes näiteks 15,5 a.

Täisealisel seda vaja ei ole, sarnaselt meie mopeediloaga.
Vasta
#34

(05-03-2020, 10:56 AM)Daff Kirjutas:  ... 91 on see maagiline piir millest allapoole dokud ei kehti.  91 ja ülespoole on võimalik ennistada lihtsustatud korras.
ma ei viitsinud EV tulles oma 1977 väljastatud III liigi lube vahetama hakata ja nüüd on hilja. Kuna palgatööd ei tee trakaga, siis ei puhu pilli kah.
Vasta
#35

Oskab keegi viidata millise seaduse punki alla käib see et esilaaduriga traktoriga teel liigeldes ei tohi kopas midagi olla?
Vasta
#36

(09-03-2020, 09:42 AM)mutikas Kirjutas:  Oskab keegi viidata millise seaduse punki alla käib see et esilaaduriga traktoriga teel liigeldes ei tohi kopas midagi olla?

Koppa loetakse samamoodi sõiduki osaks, nagu veoauto veokasti jms. kohta veose paigutamiseks. Sellele kehtivad samad nõudmised: peab olema kinnitatud (mida enamasti ei viitsita teha), ei tohi vaatevälja piirata (mida see enamasti teeb) ja ei tohi pudeneda-kukkuda teele (mida liiga tihti juhtub).

Alusekahvlitel olev alus/IBC/rippuv väetisekott ei ole ainult kahvli sissesuskamisega kuidagi kinnitatud!

Ning veel koppadest: kahetsusväärselt vähestel laiadel koppadel on kontrastvärviga tähistatud masinast laiemad servadSad
Vasta
#37

Aga ikkagi millise seadusepunkti põhjal tehakse trahv?
Ise otsisin,ei leidnud.
Vasta
#38

(09-03-2020, 11:33 AM)mutikas Kirjutas:  Aga ikkagi millise seadusepunkti põhjal tehakse trahv?
Ise otsisin,ei leidnud.

Trahviotsusel peab olema viide rikkumise alusele.

Kui otsid ennetavalt asjassepuutuvaid seadusepunkte, siis LS §34  ja sealt hargnevad sätted määravad, mida ja kuidas vedada võib. Eraldi paragrahvi kopagaringikärutamise kohta LS ei tea olema.

Keegi asja paremini jagav võiks viidata, milliseid lahendusi on erinevad kohtuinstantsid kopaliste kohta rakendanud.
Vasta
#39

Näiteks liikurmasina (LM) kategooria laaduritel on tihti kandevõime 0 kg passis. Ka seda peab jälgima liikluses. Traktoritel kandevõimega probleeme pole, küll aga teljemasse peab jälgima.
Vasta
#40

Väga asjakohased märkused!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne