Minu kopaga JUMZ 6K2/EO
#81

(09-01-2016, 23:40 PM)raudbetoon Kirjutas:  Ehk on hoovastikul mingi koht, kust seda ikkagi teha saab?

Ise küsid, ise vastad... Wink

Kuigi loodetud tulemus on arvatavasti nulli lähedane.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#82

Ega midagi otseselt kehvasti ei ole, aga ma arvan, et saaks paremini. Eks ma soojemate ilmadega vaatan, mis teha annab.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#83

Üks teine teema lahkab pikemalt käigukasti, mul ka kasti kohta üks küsimus. Kastile mul muid etteheiteid ei ole, ainult kiire teise käiguga kipub pisutki raskema veo korral vahekastist käiku välja viskama. Muudel kombinatsioonidel seda ei juhtu. Kas oskab keegi pakkuda, millest võib see tulla??

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#84

(11-01-2016, 15:35 PM)raudbetoon Kirjutas:  Üks teine teema lahkab pikemalt käigukasti, mul ka kasti kohta üks küsimus. Kastile mul muid etteheiteid ei ole, ainult kiire teise käiguga kipub pisutki raskema veo korral vahekastist käiku välja viskama. Muudel kombinatsioonidel seda ei juhtu. Kas oskab keegi pakkuda, millest võib see tulla??

Võimalik et hammasratas veidi kulunud ja fiksaator reguleerimata.Proovi kas saad käigu välja kui siduripedaal on üleval,kui saad reguleeri vardad paika. Algul sidur siis fiksaator.
Vasta
#85

Vaatasin, et kütusepump lekib. Ikka korralikult, nii 40-60 tilka minutis tuleb ehk ära. Ka kokku tuleb kahest-kolmest kohast. Tõenäoliselt tuleb siis osta remondikomplekt, vahetada kõik tihendid ja korras. Ainult üks küsimus. Kas ja kus on kohad, mida torkida ei tohi, selleks, et kõrgsurvepump ikka õigesti tööle jääks? Ma ei ole selle pumba ehitusega hetkel kuidagi kursis, pole seni veel vaja olnud.

Vahepeal on elus piisavalt kiired ajad olnud, aga vahel olen ikka traktori käima ajanud ka. Natuke olen kraave kaevanud ja pinnast silunud. Remonti pole suurt vaja olnud. Arenduse koha pealt olen vead kõrvaldanud haakelt, mis on nüüd igati töövalmis. Kärul on rehvide vahetamine pooleli, ehk saan selle kuu lõpuks ikka valmis. Suurim pettumis protsessis oli see, et Zili heebel on nii kehva, et ilma toru taha panemata hakkas läbi painduma. Ja üle-eile panin alla uues esirehvid, mis on originaalidest poole võrra laiemad ja paar sentimeetrit kõrgemad. Kõrgusega aga see jama, et sahk et ulatu nüüd sileda maa korra maani välja, jääb sentimeeter-kaks puudu Smile Eks vaatan, kas tuleb mängida hüdropudeli, selle kinnituse või hoopis saha servaga. 


Ja viimane küsimus: Kui palju on orienteeruvalt JuMZi saha allasurumisjõud, mida hüdropudel annab? Võib see olla umbes 4 +/-1 tonn?? Pigem rohkem kui vähem??

Nüüd algas puhkus ka, ehk jõuan mõne pildi selle jooksul üles seada.

Kena suve kõigile!

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#86

(23-06-2016, 00:07 AM)raudbetoon Kirjutas:  Vaatasin, et kütusepump lekib. Ikka korralikult, nii 40-60 tilka minutis tuleb ehk ära. Ka kokku tuleb kahest-kolmest kohast. Tõenäoliselt tuleb siis osta remondikomplekt, vahetada kõik tihendid ja korras. Ainult üks küsimus. Kas ja kus on kohad, mida torkida ei tohi, selleks, et kõrgsurvepump ikka õigesti tööle jääks?
...
Ja viimane küsimus: Kui palju on orienteeruvalt JuMZi saha allasurumisjõud, mida hüdropudel annab? Võib see olla umbes 4 +/-1 tonn?? Pigem rohkem kui vähem??
...

Kuskohast pump lekib? Lahti ei tohi võtta regulaatorit, kütuselatti ega sellele kinnituvaid pöördeõlakuid. Kaasi vms. võib maha võtta muretult. Kuna asukoht on salastatud, on paha soovitada, aga kui Türi-Alliku kaugel ei ole, siis Siemann neid pumpasid veel teeb. Tasub lasta korda teha, on aastakümneteks (või esimese solkkütuseni) muretu. Russi pumba seadistamine ja paar uut tihendit maksis 80.-, head soovitused ja muhe jutt olid kauba peale.

Suruda suudab silinder palju, aga tolle kopalise esislla kaal on ju olematu. Ma ei usu, et seal tonnigi peal on, kui sahk üleval. Sahk maas, pole sedagi.
Vasta
#87

(23-06-2016, 07:11 AM)v6sa Kirjutas:  Suruda suudab silinder palju, aga tolle kopalise esislla kaal on ju olematu. Ma ei usu, et seal tonnigi peal on, kui sahk üleval. Sahk maas, pole sedagi.

See, mis Sa kirjutad, pole mulle üllatuseks ega uudiseks. Mina mõtlen palju kaugemale selles, kuidas kõikvõimalikult saaks traktorit edasi arendada Wink  Küsimuse tagamaa tuleb välja sellelt jooniselt:
   
 Vaba käega ei oska, aga Exceli abiga saan hakkama. Pildil traktori esiosa: Paak, paagi/saha raam, silinder ja sahk. Loodan, et see on arusaadav, nagu ka see, et minu traktor on punane  Cool Sinised jooned oleks aga ketid, millel on reguleeritav pikkus ning need kinnituvad saha raami ning saha nurkade külge. Mis oleks nende mõte?

(Vähemalt minu) JuMZi sahk on üsna vedel ja küljed liiguvad palju üles-alla. Mõnikord hüppab saha nurk üle takistuse (mätta), mida tahaks maha sõita, teinekord tahtes vaid väiksemaid mättakesi/mutihunnikuid siluda, läheb nurk maasse, sahk paindub ja võtab kaasa nii suure mätta, et see nullib kogu eelneva töö tee või platsi silumisel. Kas tuleb tuttav ette?  Big Grin @topshop  Smile Kuigi ketid oleks manuaalselt reguleeritavad, annaksid need sahale jäikuse. Silinder surub ketid pingule, ketid ei lase oma poolel liialt mättasse sisse minna ning vastaspoole kett ei lase liiga lihtsalt mättast üle hüpata. Palju täpsemalt saab ka sula maa pealt aluspinnast kahjustamata lund lükata, vajadusel, näiteks teeserva silumiseks, saab ühe nurga seada oluliselt madalamaks kui teise jne. vastavalt fantaasiale. Vähemalt teoorias päris hea mõte.

Praktikas oleks aga vaja teada orienteeruvat silindi surumisjõudu, et leida õige tugevusega kett ja ka ketipinguti, et saaks reguleerida ka täpsemalt kui lüli pikkuse kaupa. Päris "overkill" ketti ei tahaks ju ka panna, nii et igaks juhuks. Seega ootan pakkumisi silindri jõu kohta ja arvamusi sellisest ideest.

Tänan selle viite eest Türi-Alliku kohta. Kodust vanemate juurde liikudes on vaja teha vaid väike ring ning saan läbi astuda küll, kui vaja. Aga kindlasti mitte koos traktoriga. Kas kütusepumba saab kätte, kui võtta lahti selle külge kinnituvad torud ja siis kinnitub see mõne poldiga ette, tunnilugeja poolsele küljele?

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#88

Ketid tõmbavad paagi all oleva raami kiirelt lilleks... 

Alustada tuleks saha aisade otsas olevate pukside-sõrmede vahetusega ja hilisema tuuninguga võiks panna ette sahale kaks silindrit, ülemised otsad kinnituvad sinna keskele kus orginaal ja alumised tokid lähevad poolviltu aisade külge.    

Kuigi sel nö ujuval sahal on ka omad eelised Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#89

Kui silinder ülevalt liigendist jäik pole, siis kettide mõju on tühine. Ei tasu vaeva.
Vabandan, et saha uut asendit ei joonistanud. Nüüd peaks asi selge olema miks kettidest abi ei ole. Ainult siis hoiavad ketid saha horisontaalis kui suudad hoida töösilindri täpselt vertikaalis.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#90

(27-06-2016, 20:01 PM)aavu Kirjutas:  Kui silinder ülevalt liigendist jäik pole, siis kettide mõju on tühine. Ei tasu vaeva.

Hea ksf aavu, ma ei saa täpselt aru, mida Sa öelda tahad selle ülemise liigendi jäikusega. Ehk selgitad lähemalt. Lisaks tegid ka pildile mõned jooned, millest ma samuti hästi aru ei saa ning oleksin tänulik, kui ka nende kohta paar selgitavat sõna annad.

Meelis, olen nõus, et omad eelised on ka sujuval sahal, kuid kuna ketid oleks eemaldatavad, saaks kasutada mõlema variandi plusse. Kahe silindriga oleks muidugi mõnus toimetada, aga selle ehitamine läheb (kümnetes) kordades kallimaks ja keerulisemaks. Detailidesse hetkel ei lasku. Mis puutub aga raami tugevusse, siis jupi karpraua või I talaga saab selle ära tugevdada, seega peaks olema ikkagi tehtav.  Cool

Aga keegi pole veel pakkunud, kui suur on silindri umbkaudne surumisjõud, et saaks kettide tugevust arvestada.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#91

Kolvi pindala X õlirõhk
Vasta
#92

Ma soovitaks sinu enda mõtte järgi toimetada ja saha raami ja aisasid rauaga tugevdada.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#93

(28-06-2016, 08:42 AM)trtr Kirjutas:  Kolvi pindala X õlirõhk

Seda valemit tean ma ise ka ja arvutus oleks juba tehtud, kui ma teaks kahte asja:
1. kolvi pindala
2. õlirõhk

Aavu, parandatud postituse pealt saan Su mõttest aru, aga arvan, et seda ei saa juhtuda, sest tekivad nelinurgad, mis saavad läbi painduda ainult ühele poole. Seda ei lase juhtuda aga teine pool, mis sellele poolele läbipainet läbi ei lase. Kuigi ma pole selles 100% kindel, usun, et see ikkagi on nii. Kui ära proovin, annan teada.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#94

Õlirõhuks võta vene tehnika standard rõhk, korruta Tambovi koefitsendiga, saad tegeliku. Parem oleks kindlasti mõõta.
Kolvipindala arvutad valemist S = π korda raadiuse ruut, raadiuse leiad, kui lahutad silindri välisläbimõõdust kahekordse seinapaksuse ja jagad kahega.

Miks ketid ei tööta? Sest paagialune raam, kuhu kinnitub silinder, on sitaks vedel ja väändub kergesti. Teiseks kinnituvad ketid ja silinder väga lähestikku ja neid kolme kinnitust võid vaadelda praktiliselt ühena. Kui oskasid joonise teha, oskad ka teise mehe täiendusi lugeda. Cool Tegelikult ei saa ma üldse probleemi olemusest aru, sest see masin ei ole mõeldud mutimulla hunnikute silumiseks ega ka suureks pinnase koorimiseks, vaid kopaga valli või hunnikusse tõstetud pinnase laiali lükkamiseks. Enne ratsionaliseerimist alusta loksude ja suurte lõtkude likvideerimisega. Korralikku planeerimist teevad selle masinaga (ka tunduvalt asisemate) ainult tõelised proffid.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#95

Head kaasfoorumlased. Ma tänan valemite eest, aga see ei ole see koht, kus minu teadmised ammenduvad. Ma usun, et valemitest võin ka ise veel pikemalt rääkida kui vähemalt pooled selle postituse lugejad. Mida ma aga ei tea, on kolvi pindala (või siis silindri seina paksus), vene masinate hüdrosüsteemi standardrõhk ja Tambovi F...ing koefitsent...

Ei pidanud vastu, läksin ja mõõtsin. Silindri välismõõt 92 mm. Kui pakun seina paksuseks umbes 6 mm, saan kolvi pindala umbes 50 cm2. Kui reaalseks rõhuks arvestada 100 bar, peaks see siis andma juba 5 tonni, 160 bar juures 8 tonni. Kui see arutluskäik õige on, siis on see muidugi räme "overkill" tegelike vajadustega võrreldes, aga kas on kellegi paremaid pakkumisi, võib-olla keegi teab vastust varasemast kogemusest või mõnest akrediteeritumast allikast?

Mis puutub ratsionaliseerimisse, siis nii tegija ma veel ei ole kui see mees (https://www.youtube.com/watch?v=ZtPX5AnTf_U), aga üht-teist olen elus juba korda saatnud küll. Kuigi originaalis on jah JuMZ tüüpi traktorile ette nähtud vaid kitsad ülesanded ja iga töö jaoks on olemas spetsiifiline masin, mis on parim just selle jaoks, siis mina ei ole nii rikas, et neid kõiki kokku osta. Alles sai sellegi traktori laen lõpetatud. Seega tuleb ratsionaliseerida, et ühe mootori ja kahe silla ümber koondada võimalikult palju funktsioone. Olen traktorile lisanud ratta ümber keritava vintsi, mille abil saab tõmmata nii objekti traktori juurde kui ka kinnijäänud traktorit mudast välja. Lisaks tekitasin võimaluse ka käru külge haakida ning kallutama panna. Mitmed funktsioonid on veel peas välja mõeldud, aga need on kinni aja ja raha taga. 

PS. Saha raam võiks tugevam olla küll, aga sellega saab tegeleda juba siis kui peaks ehitamiseks minema.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#96

Ära nüüd pikka viha pea, pole neid jõude siinsetest ilmselt keegi arvutanud, võib olla tehase salajastes dokumentides on midagi täpsemat. Vaata igaks juhuks puulõhkujate teemast, ehk seal on arvutusi tehtud. See 5 tonni on täiesti reaalne silindri surve. Kettidega saad hulga jama juurde, tee parem tugitaldadega (ratastega). Sahale mõlema nurga külge reguleeritavad tallad, loomulikult tagumise serva külge. Sellist lahendust olen näinud ja ka kasutanud, töötab, kuigi võiks parem olla. Raami tugevdamine jääks ka ära.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#97

(28-06-2016, 21:46 PM)metsakohin Kirjutas:  tee parem tugitaldadega (ratastega). Sahale mõlema nurga külge reguleeritavad tallad, loomulikult tagumise serva külge. Sellist lahendust olen näinud ja ka kasutanud, töötab, kuigi võiks parem olla. Raami tugevdamine jääks ka ära.

See näib päris hea alternatiiv, kuigi oma peas pole ma veel kettidega süsteemi mõtet sugugi mitte maha matnud. Aga kuna neist ükskõik millise idee teostamiseni on veel niikuinii palju aega, jõuab neid asju palju läbi mõelda, ehk pakub keegi veel kolmanda ja kõige parema idee. Foorumi mõte ju ongi see, et ühiselt leida parimaid lahendusi  Cool

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#98

Tugitallad ei takista kuidagi sahal maasse tungimast - need jooksevad ju tera järel... Kui tera nurk on juba maasse jooksma hakanud, tuleb tugitald kenasti järele. Aga eks natuke leebemaks sukeldumist tagumine toetuspunkt ilmselt muudab.

Ketid ei aita - sahk saab ikkagi painduda. Ja kui sahk paindub, annavad mõlemad ketid järele. Mis tähendab, et ketid saavad pöörduda ümber ülemise kinnituspunkti, mida ka Aavu joonsitada üritas. Jumpstükk ei ole mõeldud tihke materjaliga toimetama, ainult sõredaga. Ega ilmaasjata ole buldooseritel aiste vahe võimalikult suur... Vaata, kui kitsas on Punase Kopalise saha aistevahe... Ja kui kaugel kinnitustapist tera nurk.

Pealegi tähendab saha allaliikumise tõkestamine seda, et sahk ei ulata mitte igal pool maani... Käi siis neid kette regullimas.

Mis puudutab töörõhkusid, siis põllumajanduslikud jagurid on kaitseklapi reguleeringuga 120 bar, kopalistel võiks olla 160.

Tegin ühe soomlastelt näpatud tabeli maakeelseks, vast on abiks:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid389201
Vasta
#99

Täitsa vahva tabel, mulle meeldib. Käisin vahepeal rattaga poes ja siis oli aega mõelda sõidu ajal. Kui ma algul tahtsin teha täisjäika süsteemi nii, et suruda silindrile täisrõhk peale, et ketid oleks täiega pingul, siis sellel lähenemisel pole vast liiga suurt mõtet. Erinevad miinused on välja toodud eelnevates postitustes. Kogu see silindri jõu küsimise tagamaa oligi ka selles, et teada saada, kui kõvasid kette vaja läheb. Positiivne on aga see, et nii mina kui ka teised selle teema lugejad oleme saanud targemaks Wink

Küll aga saan teha nii, et lasen saha ainult kettidele rippu ning maasse minek on juba saha enda massi teha. Järsu maasse jooksmise eest see kaitseb ja see on minu jaoks kõige olulisem. Reguleerimine on tal jah manuaalne ja ebamugav, aga suures plaanis on ju nii, et panen korra paika ära ja siis saan kogu vajaliku töö selles seades tehtud.

Tänane traktorialane eesmärk on käru veljed roostest puhastada ja värvida. Kui hästi läheb, siis ka rehvid peale ka rattad alla. Siis on käru täiesti korras kasutamiseks. Ehk jõuan veel ka värvimistöö suve jooksul ära teha, siis on täiskomplekt. Eile panin pisut üle poole kärutäie peale, ühekordsed rattad tahtsid ikka korralikult sügavusse minna. Õnneks kinni ei jäänud.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta

(29-06-2016, 11:16 AM)raudbetoon Kirjutas:  Täitsa vahva tabel, mulle meeldib. Käisin vahepeal rattaga poes ja siis oli aega mõelda sõidu ajal. Kui ma algul tahtsin teha täisjäika süsteemi nii, et suruda silindrile täisrõhk peale, et ketid oleks täiega pingul, siis sellel lähenemisel pole vast liiga suurt mõtet. Erinevad miinused on välja toodud eelnevates postitustes. Kogu see silindri jõu küsimise tagamaa oligi ka selles, et teada saada, kui kõvasid kette vaja läheb. Positiivne on aga see, et nii mina kui ka teised selle teema lugejad oleme saanud targemaks Wink

Küll aga saan teha nii, et lasen saha ainult kettidele rippu ning maasse minek on juba saha enda massi teha. Järsu maasse jooksmise eest see kaitseb ja see on minu jaoks kõige olulisem. Reguleerimine on tal jah manuaalne ja ebamugav, aga suures plaanis on ju nii, et panen korra paika ära ja siis saan kogu vajaliku töö selles seades tehtud.

Tänane traktorialane eesmärk on käru veljed roostest puhastada ja värvida. Kui hästi läheb, siis ka rehvid peale ka rattad alla. Siis on käru täiesti korras kasutamiseks. Ehk jõuan veel ka värvimistöö suve jooksul ära teha, siis on täiskomplekt. Eile panin pisut üle poole kärutäie peale, ühekordsed rattad tahtsid ikka korralikult sügavusse minna. Õnneks kinni ei jäänud.

Aga miks sa siin välja pakutud tugitaldadele ei mõtle, oleks  minu arvates mõistlikum lahendus. Laseb mingi maani teral maasse joosta ja siis jääb taldadele kandma ning sügavamale ei lähe. Toodi välja et kettide kinnituseks see paagialune raam on nii vedel et selle väänab kõveraks. dt-75 oli mõte teha tugitallad aga seda just selleks et talvel lund lükates, kui maapind alles sula, siis ei kraabiks mulda kaasa vaid teda jookseks maapinna kohal nii 3-5 cm.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne