Poolas paistab olevat igal majapidamisel oma rebjak, kahjuks suhteliselt vähe infot selle kohta kuidas antud puujuppe katlas köetakse. Ise sai siin kokku nokitseda see ühe võlliga rebjak - 5 - 6 cm lepa nohistab läbi, antud jupid siis võrkkotti ja riita kuivama, hiljem siis koos kotiga eelpõleti kolusse. Eks miinuseid sellise asja juures palju: Ei mingit automaatikat, hea kui lepakaikad on laasitud, sest peened oksad tikuvad osaliselt läbi jooksma ja parajaid harakapesasi moodustama. Eks olete ise ka videode pealt märganud, et kuuri alla lastakse ikka sellised ilma oksata kaikaid. Plussiks, suhteliselt vaikne vibravaba töö ja kotid kuivavad riidas hästi ära. Pean tunnistama, et peale aasta kasutamist on see vaimustus üle läinud ja mõte liigub tasahilju hakke peale. Eelkõige juba seepärast, et kui kraavipervi puhastad ja pead selle peene lepa veel rebjaki jaoks ära ka laasima jääb seda kütet ikka sinna palju vedelema ja tööjõu kulu selle klotsi koti kohta ikka liiast.
Eelkõige juba seepärast, et kui kraavipervi puhastad ja pead selle peene lepa veel rebjaki jaoks ära ka laasima jääb seda kütet ikka sinna palju vedelema ja tööjõu kulu selle klotsi koti kohta ikka liiast.
Kui kraaviperved juba puhtaks oled teinud siis tasub vast energiapaju asemele panna,pollist saab kevadel 1,5 m pikad oksad,pistad maase ja hakkab kasvama.Tuleva kevade katsetan,tahtsin juba see kevade proovida,aga jäin hiljaks ja põud tuli peale.
See energia paju vajaks katsetamist, aga selge on see, et olgu see rebjak nii hästi seadistatud kui võimalik jääb selle paju hekseldamine väga ebaühtlaseks. Need peened jupid ei kuku ka kolksuga kotti, jääb selline õhuline värk. Mõeldav vaid hakkurist läbi lasta, siis saab soovitud tiheduse ja paraja suuruse mida oleks juba võimalik automaatselt katlasse ajada. Vaatan siin laua peal pliiatsit ja mõtlen: Kui neid on palju palju kuidas neid võrkkotti ja katlasse saada...................
Kevadel oli oksa hind mingi 35 senti äkki.3 aastaga pidavat kasvama 5-6 sb jämedaks ja 5-6 m pikkuseks.
Neid reböjakke peaks ju ka vaesel ajal kühvliga ahju visata.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-08-2016, 15:53 PM ja muutjaks oli Basilio.)
Endal nüüd kevadel ostetud oksapurustajaga natuke kogemust seljataga. Mul ei ole see kõige peenemat sodi tegev n.n. "kapsariiv", vaid suure ülekandega aeglaselt juppe muljuv "kobras" või "turbiin" kuidas keegi kutsub. Peente okstega tahab ka see aeg ajalt reguleerimist et ei jääks äranätsutatud pikki oksaraage. Tõsise koguse hakke tegemiseks vales mõõtkavas riist, aga mingi ettekujutuse sai. Halupuude jaoks mõeldud võrkkotist pudiseb suur osa läbi, kott liiga hõre või hake peenike. Lihtsalt plate peal kuivatades läks toorest oksast tehtud hake hallitama. Lisaks kippus toores oks turbiini kinni mätsima. Oleneb kindlasti puuliigist ja aastaajast. Kevadine värskete lehtedega oks on hästi liimine. Parima tulemuse olen saanud oksi eelnevalt kuivada lastes. Lehed kukuvad küljest ära ja oksad muutuvad hapramaks. Oksahunnik kuivab jämedatest halgudest kordades kiiremini ega vaja isegi vihma eest katmist. Parim oleks minu arvates võsa lõigata enne lehteminekut. Paariks kuuks kuhja kuivama ja suvel hakkurist läbi. Eelmisel aastal langetatud puude oksad on ideaalselt kuiv kraam. Peab ainult mõtlema, millest punker teha, mis hakke ka kuivana hoiaks. Sügisvihmadega on väljas õhuniiskus selline, et tõmbab kuuriski pikapeale puud niiskeks. Üks hull idee on olnud hakke hoidlaks kasutada 1m3 plastmahutit. Mõnel versioonil on eriti lai ava üleval. Paraku pole suutnud välja mõelda head lahendust hakke välja võtmiseks alt.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Kätte saab mandi tünni põhjast niimoodi, keri 5.30 peale.
Põhimõtteliselt paremat süsteemi ei ole välja mõeldud veel, isegi Ksf.aavu soovitatud asi tahab vibramist vms.saada, et pealetulek ühtlane oleks-kruvi peale tekib muidu suht kiirelt tühimik ja võlv, mis hoiab puru üleval.
Kui tünn manti täis kas see kojamehe mootor suudab seda ringi ajada?Pisut kahtlen,saepuruga vast kuidagi saab,aga korraliku hakkega ei usu.Mul ülemine tigu mis segab 2 mm plekist ja ka täis ei pane,aga väänas kõveraks,ots polnud kinni keevitatud.
Kojamehe mootoreid on ju üsna erineva võimsusega, aga eks see lugu sõltu ka hakke kuivusest ja fraktsioonist ja tünni kõrgusest jne. Seal võib olla ka selline pehmendav asjaolu, et ketta kohale tekib veidi hõredam ala ja vedu siis ikka kergem, aga see vedru kaabib alati kuskilt nurgast üht-teist teole peale. Suht lollikindel variant, egas muidu kõik tublimad tootjad seesugust asja kasuta.
Tere.
Basilio palun seleta lahti mis see kobras oksapurusti on, olen neid hakkureid vaadanud aga millisele see nimi sobiks ei taipa. Tünnis hakke kobestamiseks sobiks ka tünni pööramine oma alusel nii 30 - 40 kraadi edasi tagasi ümber oma telje, suht lihtne teostada kas siis läbi mingi reduktori, hüdrosilindriga, või keermelati abil.
(Seda postitust muudeti viimati: 09-08-2016, 20:23 PM ja muutjaks oli Basilio.)
(09-08-2016, 08:44 AM)amatöör1 Kirjutas: Tere.
Basilio palun seleta lahti mis see kobras oksapurusti on, olen neid hakkureid vaadanud aga millisele see nimi sobiks ei taipa.
Teine variant on n.n. "kapsariiv"
Kummalgi on omad plussid-miinused.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Võsa hakkijatele,ärge vihtasi ja luudasi purustist läbi laske tekib korralik varesepesa mis ei taha kuidagi põleti kolus ühtlaselt peale vajuda.Kullu sai kogu peenikeste okste räga ka läbi lastud ja talvel keberniiti kenasti.Mul siin üle põllu 200 m kaugusel tehti metsa ja praegu käin oksavaalusi hakkurist läbi laskmas,kased lepad peened nii 10 cm jämedad lähevad täies tükkis hakkurist läbi ja latva hoian peos ja vihad tõmban masinast välja ja metsa alla väetiseks,tuleb päris hea kvaliteediga hake.Vat toomingas raisk sigakõva,hullem kui kask.
(Seda postitust muudeti viimati: 10-08-2016, 12:05 PM ja muutjaks oli Basilio.)
(10-08-2016, 08:57 AM)muska71 Kirjutas: Vat toomingas raisk sigakõva,hullem kui kask.
Sa sirelit ei ole veel proovinud?
Kuivata korralikult ära ka ikka!
Aga see vihtade ja varesepesa jutt peab paika. See sinder mässib pikapeale hakkurigi täis, mis siis põleti teost rääkida.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Hakkurile saab paigaldada ka mingi oksaeemaldi aga ma pole veel aru saanud kuidas see ümara auguga detail need oksad ära laasib. Sellist vidinat pakutakse rebjak tüüpi hakkurile lisana soolase hinna eest kaasa.
(10-08-2016, 08:57 AM)muska71 Kirjutas: Vat toomingas raisk sigakõva,hullem kui kask.
Sa sirelit ei ole veel proovinud?
Kuivata korralikult ära ka ikka!
Aga see vihtade ja varesepesa jutt peab paika. See sinder mässib pikapeale hakkurigi täis, mis siis põleti teost rääkida.
Olen ikka,aga jämedus 5 cm poler vahet,aga 8cmja jämedam juba kasega võrreldes suur vahe ja 8 cm sirelit annab otsida.Kuivast peast põrutab käsi jubedalt ka suvaline lepakaigas.Hakkuri ettevedu pooleli lihtsalt pole aega praegu teha.
(10-08-2016, 08:57 AM)muska71 Kirjutas: Vat toomingas raisk sigakõva,hullem kui kask.
Sa sirelit ei ole veel proovinud?
Olen ikka,aga jämedus 5 cm poler vahet,aga 8cmja jämedam juba kasega võrreldes suur vahe ja 8 cm sirelit annab otsida.Kuivast peast põrutab käsi jubedalt ka suvaline lepakaigas.Hakkuri ettevedu pooleli lihtsalt pole aega praegu teha.
Sul siis võimsam hakkur. Minu oma tõmbab üle 3cm kuiv sirelioks käuksti kinni.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
